Nagu ma ei saa kuigi tihti selliseid kirju ja kõnesid, mis silmi pööritama paneks, aga täna tuli neid lausa nii robinal, et ma PIDIN vlogi tegema. Vlogi, sest mulle tundub, et sõnadesse on seda palju keerulisem panna, kui naljakas see oli

Keda huvitab ja kes viitsib, see vaadaku vlogi, ma seal räägin lähemalt, aga lühidalt:

Kõik, kes mu blogi loevad, ilmselt teavad, et ma vihkan telefoniga rääkimist, eks? Nagu kui ma peaksin järjestama enda jaoks kõige ebameeldivamad asjad, siis oleks seal ENNE telefoniga rääkimist näiteks näkku pussitamine, kurikaga põlvekedre sodiks peksmine, elusalt põlemine, vaadata, kuidas terve mu pere rongiõnnetuses hukkub ja siis KÕIGE HULLEM on telefoniga rääkimine.

Sellest olenemata otsustas üks daame mulle helistada, et koostööd pakkuda ja alustas vestlust sõnadega, et ma tean, et sulle ei meeldi telefonis rääkida, aga ELAD ÜLE.

via GIPHY

Olgem ausad, me ei tee koostööd, sõbrake. Ma arvan, et… elad üle.

Teine oli isegi veel naljakam. Mingi Läti firma pakkus harukordset võimalust neile tasuta contenti luua, aga raha nad obv ei maksa, sest junõu, inimestel on alati fake followerid ja saadavad neile fake statistikat postituste kohta.

via GIPHY

Jah, sõbrake. Sa kirjutad Eesti ühele edukaimale blogijale ja oled mures, et äkki mul tegelikult polegi lugejaid?

Ühesõnaga, pulli kui palju, aga pikemalt vlogis, mis asub siiiiiiin:

The post kaks kõige feilimat koostööpakkumist TÄNA appeared first on Mallukas.

Ma vanasti arvasin, et meditatsiooniga tegelevad ainult need hipid, kes haarempükstega ringi jooksevad ja viirukeid põletavad. Ise olin nii palju kokku puutunud, kui paaris trennis tehti lõpus “meditatsiooni” aga seal oli seda üsna keeruline teha, sest ma vedelesin higisena kuskil võimla matil ja see tundus nii… imelik? Nagu kummaline oli seal lösutada kamba naistega. Seega kui mul paluti proovida Synctuitioni äppi, olin ma alguses kindel, et see 10 päevane prooviperiood saab piin olema.

Nüüd olen ma rohkem kui 10 päeva seda äppi kasutanud ja päriselt, ma soovitan kõigil proovida! See on hetkel eestlastele kuu aega veel tasuta (alguses tundub, et ainult neli esimest on tasuta, aga tegelikult kui sa need neli ära kuulad, siis automaatselt avaneb järgmine ka tasuta).

Raske on sõnadesse panna, et mida see äpp teeb, aga minu jaoks on juba mõnus see, et võtan päevast need 20 minutit iseendale, vedelen voodis, teki all. Mul on mugav, mõte rändab ja täiega mõnus on. Üllatav oli minu jaoks esimene kord. Kõik need helid ja asjad viisid mind kuidagi täiesti lapsepõlve tagasi ja ma päriselt HAKKASIN NUTMA. Lihtsalt nii suur vanaema ja vanaisa igatsus tuli peale, puhtalt helidega. Muidugi seal pole ainult helid, on ka jutt. Kuidas asjadega leppida, kuidas lasta minna jne. Et paneb mõtlema küll.

Ma just lõpetasin enda tänase vedelemise ja tunnen ausalt, et ma olen kuidagi pealehakkamist täis. Ja see kõlab nii leimilt, et omg, ma so spiritual, much wow, haha. Aga päriselt proovige! Kupatage lapsed mehega mängima ja pugege ise voodisse. Eriti mõnus, kui on need silmaklapid olemas, mul nt silmad värelevad täiega, haha. Ja raudselt pane telefonis kõik notificationid maha, need alguses häirisid megalt. Oh, ükskord, kui veel soe oli, vedelesin aias ka. Ma usun, et rõdul või üldse õues oleks mega äge veel proovida. Noh, tänane lumi küll seda aega lähiajal ei ennusta, hehe.

Igatahes, ma olen kindel, et kui korra proovite, hakkab meeldima. Ja kui ei hakka, siis ärge lihtsalt kuulake enam, aga kui hakkab, siis olete leidnud endale mõnusa ja lõõgastava ja stressivähendava “hobi”. Kui ma instas seda jagasin, siis ma sain ka niiii palju kirju neilt, kes on proovinud või proovisid ka ja neilegi meeldis, see on äge!

Olete proovinud? Kui ei, siis võtke see 20 mintsa ja kuulake see esimene ära, öelge, mis tunne tekkis

*Postitus sündis koostöös Synctuition äpiga

The post ma olen ka nüüd üks “neist” inimestest* appeared first on Mallukas.

Nagu ma siin põgusalt maininud olen, siis mõnda aega tagasi sain ma upgrade’i oma tolmuimejale. Firma jäi samaks, aga oma vana Dyson V7 asendasin ma Dyson 11 Absolute’i vastu. Vana masina kohta olen ma arvustuse teinud siin (link) ja ma pean ütlema, et kahe aastaga ei olnud mu arvamus ka vanema mudeli kohta muutunud. Aku kasutusaeg ei muutunud minu silmis nende aastatega kehvemaks ja üldse oli ta veel igati ustav masin. Aga kui mulle pakuti proovimiseks uut, siis ega ma kaks korda endale pakkuda ei lasknud- kui juba nii mitu aastat vana mudel siiani suurepärane oli, siis mida see uus Dyson teha oskab?

Oma vana mudeli andsin Andrale. Ta just kurtis, et ta tolmuimeja tegi viimaseid hingetõmbeid ja et peaks uue ostma. Sain teda sellest väljaminekust säästa ja näete, nii kirjutab ta vanemast mudelist:

“Siiamaani olin ma kasutanud ka varstolmuimejat umbes kolm aastat, aga ma tundsin, et ainsaks tolmuimejaks ta ikkagi ei sobinud. Sellega sai küll eemaldada kergemat tolmu/mustust, aga suurema koristuse puhul jäi ta hätta. Dysoniga samas pole ma kordagi tundnud vajadust veel ühe tolmuimeja järgi. Ta on piisavalt võimas ja piisavalt funktsionaalne, et saab kogu koristuse tehtud. Nii põrandad puhtaks (sealhulgas ka vaiba), mööbli puhtaks kui ka ämblikuvõrgud lae alt eemaldada.”

Ma pean Andraga nõustuma, et ma ei ole ka peale Dysoni ostu peaaegu üldse oma tavalist tolmuimejat kasutanud. Lihtsalt see, et ta on juhtmeta ja nii mugav kasutada, ei pane absoluutselt viitsima seda suurt jurakast kapist välja lohistada. Olen seda vist üldse teinud loetud korrad, siis kui Dysoni aku tühi oli ja ma olin unustanud ta laadima panna.

Sellega ma jõuangi erinevusteni, mis vana ja uue mudeli vahel on:

• Dyson 11 Absolute näitab sulle display peal, kui palju akut sul alles on. See on hea, sest ma olen laisk lohe ja vahepeal ei viitsi seda uuesti laadima viia, sest mulle tundub, et ah, küllap jäi piisavalt akut. Aga kui kasutama hakkan, siis avastan, et upsss. Dyson 11 näitab mulle kenasti mitu minutit ma mis programmiga masinat kasutada saan.
  
• Vanal Dysonil oli kaks programmi, tavaline ja MAX. Uuel on kolm: öko, tavaline ja MAX. Ökoga kestab aku lausa tund aega, suurima võimsuse peal 15 mintsa, mis on poole kauem kui vana masinaga koristada sai.
  
• Ja mis mulle eriti meeldib – uus masin saab ise aru, millal mis programmi kasutada, kui ma ta automaatse peale panen. Ehk siis kui ma lihtsalt põrandat imen, kasutab ta nõrgemat programmi ja kui vaibale lähen, asub kõvemini imema. Mega mugav.
• Kaalub alla kolme kilo, ja kuigi paarkümmend grammi raskem kui vana mudel (sest võimsam aku) siis palju kuidagi mugavam manööverdada, lausa libiseb ringi.
• LCD ekraan annab veidi tagasisidet. Näiteks kui vana mudel ummistus, siis ta lihtsalt undas ja ei läinud tööle, kuni ma ta ära puhastasin. Uus masin teatas mulle ise ükspäev kurvalt, et ta toru on umbes. Ma siis puhastasin selle ära ja sain edasi koristada.

Endiselt meeldib mulle see, et pole vaja mingisuguseid tolmukotte ja lisavidinaid, küll aga pean mainima, et vana mudelit sai tühjendada nn käigu pealt, uuel tuleb see pikk vars küljest ära võtta. Mitte, et see nüüd suur asi oleks, aga alguses ma ei saanud üldse aru ja pusisin sellega pikalt.

Igatahes saab ta loomakarvade ja laste hommikuhelvestega ja muu pudiga lihtsalt hakkama ja vaibast imeb välja ka kõige väiksema sodi. Isegi, kui ma alumisele korrusele iga päev tiiru peale teen, suudan ma järgmine päev paagi sodi täis saada. Tolm ja loomakarvad kogunevad nii märkamatult, et kui peale vaadates tundub puhas, siis nii rahuldustpakkuv on see, kui sa tolmu imedes kuuled seda krõbinat, et miski sodi masinasse tõmmatud on.

Kui nüüd keegi minult küsib, et milline Dyson siis osta, tundub mulle, et laias laastus pole ülde vahet. Kui juba see oli NII hea, siis ma ei usu, et ükski müüdavatest kehvem oleks. Et kui rahakott puuga seljas ei ole, jääte kindlasti rahule  igasuguse Dysoniga. Näteks see V7 maksab praegu 295€ euri ja uus V11 hetkel allahindlusega 599€ ehk siis poole kallim. Kuigi kui võimalik, siis soovitan siiski osta kaasaegsem mudel, sest need väiksed uuendused teevad koristamise nii palju mugavamaks ja selle mudeli puhul võib ilmselt kauem kindel olla, et masin kauem sind teenindab. Uuem mudel on ikka uuem mudel!

Aga eks igaüks ilmselt leiab midagi oma vajadustele vastavat ja kõiki Dysoni edasimüüjaid leiad SIIT. Mina aga soovitan soojalt endale koju Dyson soetada, ma ausalt olen seda kõikidele sõbrannadele soovitanud, sest olen sellega väga rahul.

Kellel veel Dyson on, võib oma kogemusi jagada, ON ju hea masin

*Sain toote kingituseks

The post arvustus: Dyson 11 Absolute* appeared first on Mallukas.

Nonii, kuna minult on eilsest saati küsitud, et mida ma siis Triinu uuest suhtest arvan ja kas ma “kiidan selle heaks” siis ütleme nii, et mu esimene reaktsioon ja praegune arvamus on erinevad. Kuna aga ma juba olen selline vana emm, siis sry, aga jutt ise ootab teid youtube’is

Kommentaaridesse võite rääkida, et kas keegi teist on olnud välismaallasega suhtes ja kuidas see välja kukkus?

The post mida ma siis Triinu uuest suhtest arvan? storytime! appeared first on Mallukas.

Ma tean, et kõik kultuurihuvilised löövad praegu õudusest käsi kokku, aga ma ei saa midagi teha, et igasugune ajulage jura, mida telekast reality pähe näidatakse, meeldib mulle TÄIEGA. Oma 90 days to wed lembusest olen ma teile rääkinud (link), aga olgem ausad, ei löö ma risti ette ka näiteks sellel saatel, kus 300 kilostel voldivahesid küüritakse (ilmselt selle pärast, et see on varsti mu tulevik, kui ma midagi ette ei võta oma harjumustega) ja ei sülita ma ka selle saate peale, kus mustlasnaised teineteise juukseid kisuvad, ekstravagantseid pulmi korraldavad ja 900 last saavad. Omg ja kuidas ma sain unustada erinevad saated liliputtidest (neid on reaalselt TLC peal mingi viis erinevat) ja kindlasti on teinekord vahva vaadata amisheid, kes mööda New Yorki pidu panevad.

Ega see ajakasutus muidugi kuigi praktiline ja arukas pole, ning uuest kuust ma pean need sarjad ära unustama, kui ma just nagu saikar neid netist vaaatama ei hakka, sest ma canceldasin enda Telia ja Netflixi ära, nagu ma teile juba rääkisin. Aga Netflixis oli üks hea reality “The Circle” – ilmselt leiab seda ka internetist, kellel ei ole Netflixi, aga see räägib inimestest, kes pannakse ühte majja elama, aga nad saavad omavahel ainult netis suhelda ja võivad seal teeselda ükskõik keda. Ja kes siis lõpuks kõige meeldivam ja ägedam tundub, see võidab mingi rahapataka. See oli tõesti huvitav, osad olid nemad ise, mõned teesklesid teisi jne, ajaviiteks IDEAALNE. Ma vaatasin selle Tenerifel ära ja soovitan teilegi, kes tahavad nn tuima vaatamist.

Aga KÕIGE LEMMARID on mul ikka kodumaised klassikud. Nagu näiteks “Naistevahetus” ja “Maamees otsib naist” ja muud säärased pärlid. Oooh, ja muidugi “Abielu esimesest silmapilgust” ja “Prooviabielu” ja loomulikult mu eelmise aasta lemmar “Rannamaja”.

Ja kui ma sain teada, et uus hooaeg tuli (kõigepealt netti ja nüüd iga nädal telekasse ka) siis ma lihtsalt tellisin endale Go3 paketi ja kukkusin vaatama (LINK). Ma vaatasin kõik kaheksa episoodi jutti ära ja armastasin sellest iga sekundit nii palju, et ma literally töötlesin selle parimad palad kokku üheks vlogiks. Jah, ma tean, ma olen vlogi maniakk viimasel ajal, haha. Ärge muretsege, küll ma sellestki ära tüdinen ja lõpuks rohkem kirjavormi tagasi tulen. Kuigi … ma blogin ikka sama palju kui alati, seega muretsemiseks ja virisemiseks pole põhjust. Ma isegi tulin vastu kõigile, kes kurtsid, et mu vlogid on liiga pikad ja seetõttu tegin selle video ainult kuus mintsa pika. Vaadake, te ei kahetse

Mis teie lemmik realityd olnud on? Ärge tulge mulle ütlema, et “ishaand, mul pole juba 7 aastat seda aju nüristavat telekat olnudki!” ma tahan rääkida endasuguste labaste ja harimatute tontidega, kes armastavad  trash tv’d Äkki ma leian teie soovituste seast mõne uue lemmari (Eile soovitas Gellu netflixist mingit uut sarja “Too hot to handle” kus inimesed pannakse ka majja kokku, aga nad ei tohi midagi seksuaalset teha ja iga kord kui teevad, siiis võetakse auhinnaraha vähemaks. Et jah, nii kultuurne ja haritud ma olengi, haha, seega ootan soovitusi!

Aga jah, kes minu soovitust tahab, siis RANNAMAJA RAJU REEDE OBV, mille kokkuvõtet näete siit:

The post ma olen NII LABANE ÄÄÄ appeared first on Mallukas.

Küpsetasin eile leiba nagu korralikule abielunaisele kohane (hämmastavalt hästi kukkus välja, nüüd saan juuretist paremale ja vasakule jagada) ja hakkasin mõtlema, et KUIDAS keegi kunagi leiva välja mõtles? Sest esiteks on vaja juuretist, aga seda saab teha… leivaviilust. Ja no isegi kui kellelgi täiesti juhuslikult kuskil mingi rukkijahuollus käärima läks, siis kuidas jumala lambist mõtles ta, et ooo, sellega võiks ju midagi teha? Et ma võiks sinna segada juurde rukkijahu ja soola ja suhkrut ja kardemoni ja köömneid ja panna vormi ja lasta vormis kerkida ja siis susata kogu see gemööse 250 kraadisesse ahju, siis kohe see 200 kraadi peale langetada ning küpsetada 53(!) minutit – ohhoo, saingi leiva. Kae perra…

See pani mind mõtlema, kui imelikud on pooled asjad, mida me teeme ja kuidas küll keegi seda esimest korda tegema sattus?

• Ooo, sellel imelikul muugival loomal sündis poeg, huvitav, mis siis saaks, kui ma ise ta tissist tilkuvat vedelikku kaaniks?
• Hmm… see uhke lakaga loom jookseb nii kiiresti, ma parem istun talle selga ja hakkan edasipidi temaga punktist A punkti B liikuma.
• Ohhoo, milline mõnus lokkis loom. Kui ma ta karva maha ajaks, mingit moodi sellest pika nööri valmis  teeks ja kahe pika pulgaga selle kallal pusiks, siis kuidagi peaksin ma sellest ju midagi kampsunilaadset saama?

Ehk siis jah, nagu näha, siis mul on palju huvitavaid ideid, hehe. Kahjuks oli leiva ja pasteedi tegemine väga suur viga, sest esiteks on mu äsjakoristatud köök jälle mega sassis ja teiseks on seal ilmselt neli miljonit kalorit, mida ma süüa ei tohiks. Nimelt hakkab mul homsest katse vol miljon, sest ma endiselt võtan usinalt kaalu juurde ja ma pean mingisuguse muu rütmi endale kätte leidma, sest see läheb juba naeruväärseks. Mulle kirjutas Monika ja küsis, kas ma tahaksin tema kuuenädalast Hourglass programmi proovida ja ma mingis hullushoos lubasin seda teha. Seega ma pean täna kõik leiva ja pasteedi ära sööma, sest see programm nõuab MyFitnessPal’i kasutamist ja konkreetselt see on õudne, kui palju kõikides asjades kaloreid on. Ainukene asi, mille kalorikogus mul rabandust ei tekitanud, oli hapukapsas, niiet järgnevad kuus nädalat toitun ilmselt sellest.

Mis paneb mind mõtlema, et…Kunagi oli inimene, kes mõtles lambist, et oo, ma riivin selle kapsa ära ja lasen hapuks minna. Äkki on hea? Kuigi jah, ma pean tunnistama, et on hea küll jah, mulle meeldib.

Rääkides veel kaalust, siis täna näitas kaal 67.6 (alles ükspäev olin 66.6 niiet jee, jälle kiloke juurde õgitud) ja ainukene liigutamine, mida ma teen, on epoodides klikkimine ja parimatel päevadel koristamine ka. Kardo käib lapsega mingi kümnekildistel ringidel ja ma istun arvutis ja kütan blogisid ja vlogisid teha. Nagu öeldud, tere tulemast 876555 kilone elu. Ok, ok, ma tean, et see 67.6 pole nüüd ka mingi megasuur number (kuigi mu kaal kuvab mulle alati peale kaalumist vaalapildi ) aga tahaks lihtsalt absull ilma mingi vaeva ja effortita olla nt 59 kilo ja süüa mida ma tahan ja null % liigutada, kas on palju palutud v???

Ei teagi, miks näiteks see kodu korrastamine tundub palju olulisem ja parem idee, kui enda keha, eee, korrastamine? Ma võiks ju ka koristamise asemel jalutama minna, aga oh ei, kus sa sellega. Kuigi ma lubasin, et ma järgmine kord lähen kaasa, selle programmi üks nõudmine on iga päev 10 000 sammu täis saada (veel üks õudus mu ellu).

Igatahes, minnes tagas kodu korrastamise peale, siis ma olen teinud vägagi tubli tööd oma kodust asjade vähemaks saamisel. Ma ei tea, mitu kotti ja kastitäit asju MTÜ Garderoobi siit rännanud on ja mitu veel peab rändama, aga näiteks köögikapid pole enam nii pungil täis ja ma isegi enam vähem tean, kus asjad asuvad. Et ma aga köögi ideaalsesse korda saaks, sain ma Apelsinist endale hunniku tavaari tellida. Jep, mu lemmar pood on lõpuks netis ka olemas (või oli ammu ja ma lihtsalt ei teadnud seda, haha). Kes tahab, siis siin see pood ennast peidab, aadressil https://www.kodusvajalik.ee.

Tahate näha, mida ma sealt soetasin? Mis muud, kui kiigake siis videosse ja näete ise. Ja kui mõni minu ost tekitas tunde, et sul ka seda vaja, või leiad kodukalt midagi, mis tekitab tunde, et just seda oleks koduses majapidamises tarvis, siis sooduskood “Mallukas” annab sulle -20% allahindlust! (Kehtib tavahinnaga toodetele ja kestab aprilli lõpuni!). Kasutan seda kohe ise ka, tuligi üht-teist meelde, mida tarvis (langesin ise enda reklaami ohvriks haha).

Ps! Palun ärge pange tähele, et ma näen videos välja, nagu mu alakeha oleks 90x suurem kui ülakeha, haha. Also, kui me mängiks joomismängu, et võta pitsike iga kord kui ma “ühesõnaga” ütlen, oleksite te ennast video lõpuks surnuks joonud.

Pott, nagu videos mainitud, on nüüd tellitud. Jäätisevorme on vaja, sest lapsed nõuavad iga päev jäätist ja kasulikum oleks neid ise nt smuutist teha, mitte neid poe omi sisse sööta. Ja leivavorm ja leivanuga ka, sest siis ma saan edaspidi 3 leiba korraga valmis küpsetada, mitte kahe laari kaupa, nagu eile. Ma siiani nii amazed, et see mul välja tuli ja veel nii maitsev ka! Ma olen tõeline kodujumalanna

Isetehtud leib ja isetehtud pasteet ja Kardo kasvatatud hernevõrsed, omg kui HEAA!

Aga okei, ma lähen nüüd oma asju köögi ära paigutama ja teiega räägime juba homme, sest mul teile üliägedaid uudiseid, ma lihtsalt täna ei jõua enam siin toksida, haha BAIII.

Ps! Kui midagi ägedat tellite, andke mulle ka teada, äkki on mul ka vaja :D

The post sügavad mõtted ja uut kodukraami appeared first on Mallukas.

Konkreetselt mul pole lihtsalt sõnu. Selles suhtes, et ma tean, et hästi paljud ei viitsi vloge vaadata ja ilmselt pole veel vaadanud mu viimast vlogi, kus ma räägin oma “kadunud sõbrannast”, aga need, kes seda vaadanud on, tahavad ilmselt teada, mis eile edasi sai. Ütleme nii, et ma sellist sündmuste kulgu poleks osanud oodata.

Videos ma rääkisin ühesõnaga sellest, et mul oli kunagi sõbranna, kellega saime ülihästi läbi ja kes kadus uue mehe tulemisega mu elust. Kuna ta kadus ka sotsmeediast ja mujaltki, siis mul tõesti tekkis hirm, et äkki inimene surnud või kuhu ta siis nii ootamatult üldse kaduda sai. Video mõte ol see, et ta minuga kontakti võtaks, kui ta seda näeb.

Peale video avaldamist võtsid minuga ühendust mitmed teised, kes uue mehe ellu saabumisega ta elust välja heidatud said ja kõige tipuks võttis ühendust ka tema ise. Ma ei tea, võib-olla olen mina imelik inimene, aga kui ma näeksin videot, kus inimene kirjeldab meie head sõprust ja kutsub mind “nagu õeks”, aga ma ikka mingil põhjusel ei sooviks temaga suhelda, siis ma ütleks lihtsalt, et kuule, oli tore, olime tõesti head sõbrad, aga elu liikus nii edasi ja minuga on kõik okei, aitäh muretsemast, nägemiin.

Mida tegi tema? Saatis mingilt kummaliselt, äsjatehtud FBist mulle hüsteeritsevaid kirju (ma alguses arvasin, et see ei ole tema isegi, nii teistmoodi oli ta suhtlusmaneer ja kõnepruuk, aga no eks see võib aastatega muutuda ka) ja siis helistas. Karjus mu peale, et mida ma endale ette kujutan, me pole kunagi sõbrad olnudki, jätku ma ta rahule, tal on piinlik näha, kuidas inimene tahab oma elu õnnelikult elada ja ma ei “lase lahti” ja röökis seal teisel pool otsas mega kurjalt.

Ma pean ütlema, et ma olin kergelt öeldes segaduses. St. olen siiani kui aus olla. Me olime just lastega jalutama läinud, ma polnud isegi kodus, kui korraga hakkas mind kõnedega pommitama see uus mees ja kirjadega ähvardama “sõbranna” ise. Pmst saatis ta mulle minust paljaste tissidega pildi, kus ma kraanikaussi piima lüpsan (üli norm, et selline pilt on, aga noh, elu, mis sa ära teed) ja ütles, et see on põhjus, miks ta enam minusugusega suhelda e tahtnud, sest “ta ei tahtnud, et temast SELLINE ema saaks”, siis küsis, kas ma tahan, et ta seda pilti lekitama hakkaks. Siis ähvardas ta mind sellega, et teab küll, mis meie majas toimub ja kuigi rahvas võib-olla teda ei usuks, sis võimuorganid tunneksid kindlasti huvi meie majas toimuvate asjade vastu.

Täiesti puuga pähe saanud tunne oli. TÄIESTI.

Siin olukorras on minu silmis kaks varianti ja kumbki neist ei tundu eriti tore.

Variant 1: Mees ongi teinud ajupesu ja ta peab kaasa minema kogu selle hüsteeria ja komejandiga.

Variant 2: Ta ei näinudki meid kunagi sõpradena ja niisama tsillis paar aastat lambi tondiga, sest kellegi paremaga polnud suhelda ja sai siis päevapealt aru, kui sitt inimene/ema/sõber ma olen ja kadus kus kurat, elades nüüd päriselt õnneliku elu mehega, mis on nii rõõmu ja õnne täis, et ei vaja enda kõrvale ühtegi teist inimsuhtlust ega isegi mitte sotsmeedia kontot.

Mis seal ikka, ma tema enda nimel loodan, et tegu on variandiga number kaks. Ega ma pole kunagi hiilanud inimeste tundmise oskusega, seega täitsa vabalt võisin ma paar aastat omada parimat sõbrannat, kes tegelikult sisemuses mind alati jälestas. Muidugi ikkagi kuskil arvutisügavuses mu tissipilte hoides.

Ütlen ausalt, minu poolt teema läbi. Kuigi see kogu olukord tundub mulle enam kui kahtlane, siis mina ei saa “päästa” kedagi, kes päästmist ei taha ja täitsa ausalt öeldes võttis kogu see eilne trall mind emotsionaalselt täiesti läbi. Rääkimata sellest, et sellisest kõnedega pommitamisest mul tekkis juba reaalne hirm, sest noh, see kutt tundub mulle juba välimuselt veits…ähvardav ka. Igatahes ma tean nüüd, et ta on elus, kuskil keldris teda ei hoita, enda sõnul elab õnnelikku pereelu ja see on tema silmis täiesti okei ja normaalne, et miskipärast otsustas ta ISE, et ta ei soovi peale selle mehega suhtlemist enam kuskil käia, omada sotsmeediat, suhelda endiste sõbrannadega ja lähedaste pereliikmetega. Kui nii, siis nii. Ma ütlen ainult seda, et kuigi see eilne vestlus meie vahel hurtis nagu motherf**er, siis sellegipoolest, kui kunagi tekib tunne, et ikkagi tahaks kellegagi rääkida või on kuskile vaja minna, kasvõi keset ööd, siis minu aadress on ikka sama, Nelgi tänaval, ma võtan vastu ikka. Olgu see aasta, viie või kümne pärast.

Teile aga küsimus: kas teil on kunagi lähedane inimene või sõbranna nii ära kadunud? Või kas olete ise olnud sellises olukorras, et olete mingi sõbranna “maha jätnud”, et ehk seletage mulle ka seda mõttemaailma, ma olen praegu täiesti lost in koroona.

Ok, ma lähen nüüd kaalun enda keedumune ja muud säärast, sest ma tahaks vähemalt alla võtta ja juurdlen samal ajal, et kas mu praegused sõbrannad üldse on mu päris sõbrannad, või kujutan ma jälle ette ja peaksin lihtsalt valmistuma selleks, et varsti ütlevad mulle kõik robinal, et vaata kui sitt ema ja inimene sa oled, et suhelda oleks üsna piinlik.

Elu on ikka kummaline, eks…

via GIPHY

The post tänane emotsioon – fking done appeared first on Mallukas.

Mäletate, ma lubasin teile, et ma vastan kõikide kommentaaridele. Ma tõesti tahan seda teha, aga reaalselt mul on tunne, et elu ise tahab mind selles takistada. Esiteks mul on praegu üle 70 kommentaari nn lugemata ja üles laskamata, sest ma tahaks neile kohe vastata, mitte lihtsalt üles panna. Teine probleem on see, et ma kogu aeg näen vastuseta kommentaare, mida ma omast arust küll üles riputanud pole, seega kui ma neid näen, vastan jälle jooksvalt, ma ei tea, mis error see on, aga ma ausalt üritan ja ei proovi teid üllarisse lasta. Sorri, kui teie kommentaar sada aastat üles läheb või ma vastanud pole, see pole meelega! Üritan järjele jõuda.

Teate, miks mul veel raske on? Konkreetselt sajatuhandetat korda mõtlesin, et fine, proovin veits alla võtta. Mu kaal hakkas jälle vaikselt sinna tüürima, kus ta mu kõige raskematel hetkedel olnud on. Mingi 70 olin ma mingi hetk ja see oli mu kaalude absoluutne tipp. Ma sada korda seda vist heietanud, aga eelmisel suvel tegin Orgut hoolega ja sain sügiseks kaalu 61 peale, aga ma ei tea mis krdi vaimuhaigus mul on, et kui ma näen, et ma enam-vähem normaalne välja näen, siis tekitab see mulle mõtte, et aa järelikult ma võin nüüd kõike süüa ja ei pea enam iial sellele mõtlema. Mõistusega ma tean, et nii see ei käi, aga samas enne kui ma lapsed sain, siis ma ei teind never trenni ja never ei mõelnud, mida ma söön ja olin ikka mega sale. Ma pole suutnud lihtsalt ümber harjuda, haha.

Igatahes võttis minuga ühendust Moonika, kes pakkus, et äkki ma tahaks 6 nädalat proovida tema Hourglass programmi. See kestab kuus nädalat ja teoreetiliselt peaks ma selle kuue nädala pärast olema enda soovitud kaalus, mis on 59 kilo. Ma ütlen ausalt, et mu esimene mõte oli, et MA EI VIITSI. Teine mõte oli see, et ma kaotan varsti oma läpaka voltide vahele ära ja fotodel on 80% mu lotti ja kuskilt servast paistab mingi osa mu nägu ka, et no äkki peaks proovima. Ennetamaks seda, et keegi küsib, et miks ma Orgut ei tee enam, siis ma ütlen vaid seda, et PROOVIDA võib kõike ja vaheldus on mõnikord täitsa hea. Seda enam, et Hourglass programmis on toitumine pigem selle järgi alguses, mida see myfitnesspal äpp ütleb, seega ei ole mul seda programmi kasutades välistatud need head ja tervislikud toidud, mis ma Orgu kavast enda lemmikuks olen leidnud. Üks ei välista teist ja topelt ei kärise. Lihtsalt ma tundsin, et ma vahelduseks pean katsetama miskit muud ja nüüd seda ma teengi.

Kui keegi tahab ka Hourglass programmiga ühineda, siis kood “Mallukas” annab teilegi 50% ale ja saate koos minuga kannatada. Liituda saate SIIN…

Ja tahate ausalt teada – MA VIHKAN SEDA! Sorri, Moonika, haha. Mulle tundub, et mu elu on üks suur soolavee kaanimine, asjade kaalumine, toidust mõtlemine, kuskile minemine… Täiesti uskumatu. Kuidas on NII KURADI LIHTNE võtta 10 kilo juurde ja nii pagana keeruline seda alla saada. Õnneks on selle programmi üks hea osa see, et ma võin talle iga kell kirjutada, et kle, ma vihkan seda, pigem löön ennast maha, ma ei taha enam, ma ei viitsi, ma ei suuda. Ja ta on nagu jah, i get it, ma usun sind, aga suva, tee ikka edasi, haha. Näiteks see myfitnesspal äpi kasutamine seal programmis on sellles suhtes geniaalne, et see on vägagi toimiv ja töötav süsteem, mida kasutada. Ma olen 46464 korda rabanduse saanud, et kui palju milleski kaloreid on. Mingid tervislikud asjad, mille kohta mõtled, et ah, seal raudselt mingi max viis kalorit, tegelt on nelisada. Mu päevane limiit on hetkel 1600 ja kuigi mul ei jää kõht tühjaks, siis samas nagu jääb?

Ma ei oska seda seletada ja ma ei tea, kas see on loogiline, aga mul on üldiselt nii, et ma söön söögi ära ja siis nosin tuimalt leiba peale ja kommi ja SIIS on nagu tunne, et tehtud ja söödud ja kõht täis ja võib edasi elada. Aga kui mul see osa tegemata jääb, siis on kuidagi tühi tunne, või ma ei tea, ei oska seletada. Äkki see läheb ise üle või miskit. Võiii siis ma olen ment to be lihtsalt obease naisterahvas ja ma pean sellega lihtsalt leppima.

Aga mida see programm siis kujutab ongi see, et pean oma kogu söögi äppi kirja panema. Mõned asjad, millel triipkood on, nendega on lihtne, sest see äpp teab ise, et mis see on ja palju seal mida sees. Ma aint kaalun ära palju ma võtan ja tehtud. Samas kui ma tahan süüa viilu enda tehtud leiba, siis no mida emmi, elusees ei tea, kuidas seda sinna saada, seega ma panen suht… huupi. Moonika sõnul peab seda äppi kasutama ainult alguses ja nii kaua, kuni ma enam vähem aru saan, et mis kaloraažis mu harilikud söögid on, et siis enam ei pea seda edasi kasutama. Mind teades võtab see mul 8a enne kui ma midagi mõistma hakkan, aga oh well.

suva näide eilsest, ma ei oska seal seda ära muuta, äpp surub, et ma sööks 1200 päevas, aga siis ma sureks küll nälga, seega ma jään Moonika soovitatud 1600 peale.

Siis tuleb iga päev teha 10 000 sammu. Tundub kerge, NOT. Mu tavaline päeva taks on mingi 50 sammu, niiet see 10 000 täis saada, pean ma ikka väga palju vaeva nägema. Üleeile käisime Mari ja Kardoga jalutamas, õhtuks tuli läbi ime isegi 12 000 sammu täis, aga samas kulutasin ka 2h oma päevast sellele, mis teistel kuidagi iseenesest tuleb. Ja teate, see ajab ka närvi, kuidas kõik teised niisama mingid saledad ja ebavoldilised on, kuigi nad ka ei tee midagi. Ebaaus!

Eile Mari ütles, et tema enam meiega jalutama tulla ei viitsi, seega võtsime Lende kaasa ja sõitsime jalgratastega Sakku. Kella järgi ei saanud ma muidugi 10 000 sammu täis, sest kell arvas, et ma rahumeeli istun, seega kokku tuli mingi 6000 sammu, aga samas me sõitsime 20 kiltsa maha, niiet ma ikka ütlen, et pmst nagu oleks saanud 10 000 sammu täis. Eks.

Nagu kas see lott on normaalne v? Miks ma pean sellist elu elama, ah?!?!? Ma ei saa ever sellest lotist lahti, peaks vist jälle rasvaimusse minema, seekord loti letti viskama…Kopp nii ees selline mauk välja näha.

Veel tuleb iga päev juua vett (soolaga) ja teha harjutusi, mis kavas ette antud. Pakkuge, mitu korda ma neid harjutusi teinud olen. Vastus on null. Eks see ole võib-olla mu enda vabanduste leidmine siinpool, aga nagu MILLAL see aeg veel mul olema peaks, ah? Hommikul on lastega jeblamine, siis teen tööd ja blogin ja vlogin, siis on vaja kuskile ringile minna, sest muidu ei saa ma elusees 10 000 sammu täis ja see võtab üheksasada aastat ja siis tuleb süüa teha ja maja on sada aastat koristamata ja.

Mul on tunne, et ma lihtsalt ei jõua ja ma ei saa hakkama ja kõik narrivad mind raudselt kuskil salaja, et ma ennast nii käest lasknud olen ja ei viitsi ennast liigutada ja ma tean, et see on kätte võtmise asi, aga miks siis ma ei jõua ja ei viitsi ja nii tont olen?! AH?!

Heh. Ega te mu ärritust ei märka ometi??

Esiteks mul hakkasid päevad. Do I need to say more?

Teiseks käis mul torumees ja elektrik ja nagu ma aru saan, on olukord meie juhtmete ja torudega nii pagana si*t, et tuleb kõik lahti lammutada ja korda teha. Ehk siis see sama vannitoa remont, mida ma ei saanud teha, sest mul pole hetkel rahaliselt võimalik, peab KUIDAGI saama tehtud. Eile sain teada, et ainuüksi tööraha on umbes 2500€, rääkmata siis muust. Et nagu…WHY kõik minuga juhtub. WHY?!?! See mulle muidugi üllatus ei olnud, et see eelmine vannitoa remont täis pa*k oli, aga no jumala eest, ma ei suuda elada nii, et üks jama ajab teist taga. Kogu aeg mingi järjekordne suur asi, mis raha tahab ja teised suured plaanid peavad selle võrra jälle edasi lükkuma. Ma ei näe mingit viisigi, kuidas me lähiaastatel saaksime majale uue fassaadi ja enne seda ei saa ka terrassi. Seega…sorri, aga F. MY. LIFE.

Lihtsalt selline tunne, et ma olen üks pekine armetu õnnetusehunnik ja sitamagnet ja ikka veel peksab mul kuklas see osa, et niii sitt ema ja inimene, et MINU ARUST lähedased sõbrad on valmis sekundipealt lahti ütlema ja…Lihtsalt I’m so done. So done…

Mental breakdown?

Mul tundub, et mul on kaks varianti, et kui mind aidata tahate, siis keegi võib mu neeru ära osta. Ma ei usu, et temast suuremat asja just on, raudselt on viimane s*tt, aga mul midagi muud pakkuda pole. Ahjaa, kui teid siin lehel olevad kaubad huvitavad, mis leht teile esitleb, siis kui vähegi huvi ja viitsimist, võite ka need läbi vaadata, ma ütlen ausalt, et iga kord kui te olete seda teinud, on seda tõesti näha ja süda läheb kohe soojaks, et keegi viitsib ja huvitub. Aga kes ei viitsi, neer on ka ikka saadaval. Ilmselt mingi max rasvunud ja krigisev ja viimse vinna peal töötav, aga it is, what it is.

Raudeselt keegi ei viitsi seda pikka soigu isegi läbi lugeda. Mis siis ikka… Ma lõpetan siis selle positiivsusest nõretava postituse sellega, et ISEGI MU KAAL MÕNITAB MIND. Ma ei tee nalja. Iga kord kui ma ära kaalun, siis tuleb ekraani vaala pilt. Nagu… kui see pole mõnitus, siis mis on…?

Ma nüüd lähen otsin köögist midagi, mida mõõta ja kaaluda, enne kui ma päris nälga suren.

Sorri hala eest, vb päeva peale läheb paremaks…Panen vähemalt avapildiks midagi enam-vähem rõõmsat. St ma olen, Marta not so much.

The post andke andeks, mul ka raske, olen üks halakott appeared first on Mallukas.

Oi, kuidas ma eile ikka veel enesehaletsuses ringi rullisin. Kõik tundus nii võimatu ja nii … raske. Tobe kurta, sest tegelikult on ju maailmas küll ja veel inimesi, kelle elu on PÄRISELT raske ja ma ei tohiks sekunditki viriseda, aga mis sa ära teed, kui kiun pressib igast august välja.

Õnneks sain ma vannitoa tegemisele parema pakkumise kui see 2500. Mulle meenus, et see sama remondimees, kes lastetoa ja elutoa tegi, oskab ju ilmselt ka vannitubasid teha, seega võtsin temaga ühendust ja ta ütles, et saab juba uuel nädalal alustada.

Ma enam-vähem keevitasin peas mingisuguse kujutuse endale kokku, milline see vannituba olla võiks ja nüüd otsin mööda netti, et kust ma enda kujutust parema hinnaga leida võiks. Ma varsti näitan teile ka, et mis mõtted mul on.

Kuna vannitoa remont on ilmselt üsnagi ebameeldiv, siis otsustasime eest ära kebida. Sõbranna soovitas täiega Roosta puhkemaja, aga seal oli saunaga ja mullivanniga maja juba bronnis ja seega panin facebooki küsimuse üles, et mis puhkemaju veel soovitatakse. Ma isegi ei teadnud, et neid nii palju ägedaid on, aga on täiega! Valisime siis välja, et meie lähme Tindioru tallu.

Polegi kunagi sinna vaatetorni sattunud, nüüd on hea võimalus lastega loodusesse saada ja ringi trippida. Näiteks täna jalutasime lausa 10 kilomeetrit ja ma pean ütlema, et kaalunumber on kah liikuma hakanud. Loomulikult ei suuda ma seda “kord nädalas” kaalumist teha, sest ma tahan iga hommik näha, kas see eile kulutatud aeg ja kaalumine ikka “töötas” haha. Ma praegu mõtlen, et peaks mõõdulindiga ka mõõtma üle ennast, aga ma ei viitsi otsida, kus see lindirajakas on. Aga motiveeriv on küll, kui nii vähese vaevaga kaal ikka langeda suvatseb. Nüüd raudselt sõnun ära ja homme kaalun 10 kilo rohkem…

Igatahes vannitoa remont saab tehtud, vb saan isegi neerud alles jätta ja lisaks sellele saame perega kaunisse kohta puhkama minna. Selles suhtes, et eriti idekas oleks muidugi see, kui saaks nii teha, et lähme ära ja tagasi tulles ootaks meid juba uus vannituba, aga nii kaua me siiski ka ära olla ei viitsi. Ja et ei saaks öelda, et ise MIDAGI ei teinud, siis homme proovime plaate välja peksta ise, tundub selline mõnus stressi maandaja, haha.

Üldse on error sees, kodu on jälle nii sassis (jeesus, kas ma muust ka räägin, kui oma sassis kodust v?) ja täiega on selline tunne sees, et kui ma iga päev 2h kulutan jalutamisele, siis muu elu jääb elamata või toad koristamata vms. VÕI ma otsin lihtsalt juba vabandusi, miks mitte jalutada

Igatahes aitäh kõikidele, kes eile mu ranti kuulasid ja kaasa vingusid. Selliseid päevi on ka vaja ja eks alati on homme parem päev. Va need korrad, kui ei ole. Issand, ma pean teile lõpetuseks mega kurva stoori rääkima. Nimelt vaadake insta siiani arvab, et mulle meeldivad igasugused kurvad ja haiged lapsed ja nüüd ma leidsin ühe usa naise, kelle kaheaastasel lapsel kadus korraga tasakaal ära, läksid arstile ja seal selgus, et lapsel mega agresiivne ajuvähk vms, mille ellujäämisprotsent on NULL, seega ta saadeti pmst koju surema. Ja päevade jooksul on ta kaotanud pmst kõne ja kõndimisvõime ja … see tundub nii õudne ja kohutav, et palun minge kallistage kõik KOHE NÜÜD oma lapsi. KOHEMAID! Ja mõelge sellele perele siis, kui enda lapsed sigadusi kokku keeravad ja kisavad ja märatsevad ja laamendavad.  See on lihtsalt niii õudne, et maailmas selliseid asjad toimuvad ja siis olen mina, kes nutab ja halab, et oi oi kallis on vannitoaremonti teha ja alla tahaks võtta, niu niu.

Persse, pean ikka endal selle perspektiivi paika panema. Tegelikult on ju kõik fine. Enamgi veel kui fine.

Et siis jah, sellised lood. Püsige muhedad.

Aga kui rantida tahate, siis palun väga, 10 asja, mis mind max närvi ajavad:

The post elu update appeared first on Mallukas.

Ja loomulikult JÄLLE tüdruk, meie majas muud moodi ju ei saa.

Mari on tegelikult juba sada aastat kassi tahtnud. Kuigi mul ametlikult on neid lausa kaks, siis meie majas nad ei ela. Lotte tulekuga kolisid nad kuidagi sujuvalt Lea juurde ja alguses oli Lotte paras kutsikas ka, kes kassidega aina mängida tahtis, seega neid taga ajas ja ega need kassid siia enam tagasi ei kippunud. Ma üritasin küll, aeg-ajalt tassisin mõne pahaaimamatu endale tuppa, aga üsna pea kräunusid need ukse taga ja lipsasid esimesel võimalusel välja tagasi. Igatahes Mari muudkui lunis, et võtame kiisu.

Mul polnud selle idee vastu miskit. Olime siin Marile neid pisemaid pudinaid küll ostnud (rotid ja teod) aga nende eluiga on nagu ta on ja otsa nad lõppevad nii kiiresti, et kass tundus vähe stabiilsem loom. Muidu hommikust õhtuni mata kedagi. Aga üks vend ei tahtnud üldse kassi ja selle venna nimi hakkab K’iga ja lõppeb ardoga.

Niisiis olid meil iga mõne aja tagant vestlused:

“ISSSIII, VÕTAME KASSI!”

-ei

(See vestlus oli ikka Mari ja Kardo vahel, mitte minu ja Kardo, haha)

Lõpuks hakkas Mari juba rääkima, et oh, kui see issi ükskord ära sureb, siis võtame kohe kiisu, eks? Ma siis mõtlesin, et vaene laps on suures kassihädas valmis lihase isa maha matma. Seega ma hakkasin uurima erinevate MTÜde kodukaid, aga kuna mul see välimus nii oluline ei olnud, kuivõrd iseloom, kirjutasingi ma MTÜ Cats Help lehele, et kas neil oleks meile sellist kassi anda, kes koera ei karda ja lapsi armastab ja üldse sõbralik ja tore on. Ja neil oligi üks selline pakkuda, nimega Hella.

Kardo ütles muidugi sada korda ei, aga lõpuks ma ütlesin lihtsalt, et kui ei sobi, siis sul ei jää muud üle, kui lahutada, sest kassi me Mariga igatahes võtame. Ta ei lahutanud. Ja ma olen näinud, kuidas ta Hellat paitab ka…Ma teadsin, et küllap ta lõpuks lepib, aga kass on nii hea, et leppis tegelt kohe.

Alguses mõtlesin, et ah see Hella on nii lamp nimi, muudaks ära. Aga ta on NIII hell, et tal ei saagi muud nime olla. Reaalselt, hella fine kass on ta. Nii sõbralik, nii pehme, aina tahab pai ja nurrub ja kurrub ja ei küünista kunagi ja talub isegi seda, kui lapsed teda musitavad ja kallistavad ja sülle vinnavad. Lottet ei karda, on isegi tema vastu ennast korraks hõõrunud, aga kui Lotte järsema liigutuse teeb, siis ikka on kahisenud ka korra. Aga muidu lihtsalt niiiiiiii hea kass. Ja ups selles suhtes, et üks õhtu kirjutasin ja järgmine päev olime juba kassiomanikud, et eriti ruttu käis. Aga hoiukodud on praegu niiii täis ja kasse tuleb aina peale, et seisud on neil kehvad :(

See nägu on selline, et jeesus küll, midaaaa sa teed…

…aga ok fine, sobib kah :D

Iga kord kui Lende kassi paitab, siis viskab kass ennast külili ja Marta karjatab dramaatiliselt: “KUKKUS! KASS KUKKUS!!!”

Kaks korda on õue ka saanud (hoiukodus käis ka õues), aga õnneks tuli kohe tuppa tagasi, ma veel teda välja ei taha lasta, tahan, et ta siin korralikult ära harjuks enne, kui õueeluga tutvuma läheb. Igatahes on ta selline, et aina hõõrub ennast inimese vastu ja ei karda üldse ja täiuslikkusest on puudu ainult see, et ta meil kaisus magama hakkas (Kardo ilmselt vaidleks vastu, sest see kass ajab MEGALT karva, ma ei tea, kas see ta eripära, või praegu ongi mingi karvaaeg kassidel). Ja Mari muudkui räägib talle iga päev, et: “Ma armastan sind, kass!”.

Minu suurimad tänud sellistele MTÜdele, kes aitavad koduta loomi, sest nii paljudel neil on inimesega olnud halvad kogemused, aga sellegipoolest on täiega armastust täis nunnukesed. Seega, kes tahab endale kassi võtta – kassipojad on nunnud küll, aga veel lihtsam on võtta juba suur kass, kelle iseloom sulle istub. MTÜdes teavad inimesed alati enda loomade iseloomusid ja nii saad kindel olla, et saad just sellise sõbra, nagu sa tahad.

Mul nt kunagi oli Joosep, aga see oli mega hull kass. Ta võis poole pai pealt otsustada, et enam ei taha ja lihtsalt ründas täiega. Armas oli ta ikka. Kurg on pigem arg, pai laseb teha, aga nt õues ei annaks ennast iial kätte, jookseks minema. Barbara on küll sülekas, aga noh, ta ei taha siin olla haha, ei meeldi talle koer. Seega meie leidsime endale IDEKA kassi. Äkki leiad sina ka? Vaata SIIA.

Kui kassi ei taha, aga toetada ikka tahaks kuidagi, siis vaadake SIIA. Siin on igasugused oksjonid, mille tulu läheb loomadele. Kõik firmad saavad sinna ka oma tooteid ja teenuseid oksjonile anda. Mina nt panin sinna ühe õue pildistamise, seega kes tahab pildile saada perega + loomi aidata, siis see oksjon veel kestab!

Ja kui üldse midagi muud teha ei viitsi, aga aidata tahad, siis

MTÜ Cats Help

EE742200221071322431

Üldse on nii kurb lugeda ja vaadata, kuidas inimesed oma loomi ära viskavad ja vigastatuna maha jätavad. Seega, kes tahab ja saab, pakkuge neile uut kodu, nad on nii tänulikud Niiet jah, tutvuge siis meie pere uue liikme, Hellaga. Umbes kolm aastat vana, igati kabe ja hell väike kassidaam.

Kohe kui sülle võtab, siis hakkab täiega hõõruma mu vastu ja nurruma, kui armaaaaas!

Ps! Ma olen instas mitu korda ta pilti jaganud ja ainult ÜKS on küsinud, et kas see on uus kass, haha. Ta vist natukene on jah Kure moodi, et mõlemad must-valged, aga Kurg on tegelikult juba 11 aastane suur kõuts, ta näeb ikka hoopis teistsugune ja mehisem välja, Hella on ikka preililik

Kellel mu lugejatest veel kassid on? Kust saite? Mis nimi :)

The post jälle üks “ups” perelisa appeared first on Mallukas.

Et nagu annan oma elu sinna, sest miks krt ta nii väsitav on. Mul on tunne, et mu aju KOHE plahvatab sellest vannitoa sisustuse välja mõtlemisest. Mis plaadid, mis segisti, mis kraanikauss. Mis värvid üldse?! Kas vann ka? Kui jah, siis kui suur vann? Kas põrand ja seinad sama plaadiga? AAAH, ma lihtsalt ei tea mitte midagi.

Ja ausalt, ei tee seda elu lihtsamaks see, et ma sain kõne, et tere, kas te tahaksite Sotid Selgeks saatesse tulla, et üks teie endine sõbranna tahaks teiega teleekraanil ära leppida. Mu peas oli nagu:

via GIPHY

Palun pakkuge, kes see “vana sõbranna” oli…Mul lihtsalt pole sõnu, aga konkreetselt obv oli see trussikumiisu, kes mingil põhjusel soovib minuga freaking SOTID SELGEKS saates “ära leppida”. Esiteks ma pole teda elu sees näinud, et noh, sõbranna öelda Kardo mingi 7a taguse ekspruta kohta on veidi palju. Teiseks mul on tast nii suva ja ma ei mõtle temast IIAL, nagu ta ei tule mulle pähegi mitte kunagi, va kui ta midagi jälle nii debiilset teeb, et keegi mulle lingi saadab vms. Ühesõnaga ei saaks mul rohkem kama olla temaga “leppimisest”, sest mina pole temaga kunagi tülis olnudki, tema on see, kes minust räpiloo kirjutas, kus mu lodevast rinnast rääkis ja kes miskipärast minust kümneid youtube videosid treinud on. Miks? Seda ma ei tea. Kui ta tahab selle saikari tegevuse lõpetada, siis palun väga, sa saad lihtsalt neid mitte enam teha ja me ei pea kuskil telekraanil selle jaoks pisarais teineteisele kaela langema.

Ma saan aru, et eks ta ilmselt tähelepanu soovib, aga no see on nüüd küll kõige debiilsem asi, mida ma iial kuulnud olen

Avapildil olen mina päeval, kus ma ei pea iial sellest naisest enam midagi kuulma. Kui leppimine tähendab seda, et ma pean sulle andestama, et sa full saikar oled olnud viimased seitse aastat, siis palun väga. Loe ennast andestatuks ja liigu edasi oma eluga. Küllap sul veel ekse, saad kedagi neist painata.

Pealkiri on klickbait, obv ma ei lähe kuskile

The post lähen sotid selgeks saatesse… appeared first on Mallukas.

Ma tahaks alustada siiski sellest, et ärge mu järgnevast jutust välja lugege, et ma kuidagi vihkaks või jälestaks ennast, või et nüüd jube paksuks peaks. Iga asi on perspektiivi küsimus ja raudselt võib 300 kilone vaadata 190 kilost ja mõelda, et vot oleks ma niisuguses kaalus, ma siis oleks rahul. Samamoodi võib mõelda 100 kilone, et kui ta 70 kaaluks, siis ta oleks rahul. Ja samamoodi võin mina kade olla kõikide peale, kes on 60 kilo ja ohivad, et tahaks 50 olla. Igaühel on õigus tahta ja vigiseda.

Ma seda teist siia tulingi tegema – ei, ma ei soovi isegi adekvaatseid soovitusi, ma tahan lihtlabaselt viriseda, kas võib? Pliis!

Esiteks: Kuidas saab olla, et toitumishäired nii laialt leivinud on? Selles suhtes, et loomulikult on see väga tõsine haigus ja kõike seda, aga nagu KUIDAS on inimestel tahtejõudu sellles maailmas, mis on otsast lõpuni täis  NII HEAD SÖÖKI, jääda selle juurde, et kle ma parem näljutan ennast?? Ma ei suuda vist tund aega ka nii olla, et suu ei matsuks. Et nagu jah, ma tahaks olla kõhnem, aga ma tahan rohkem madalküpsetatud seakõhtu ja baosid ja pitsat ja pastat ja värsket leiba ja pasteeti ja ahjuparti ja paneeritud kana ja pankos krevette ja võis praetud kammkarpe ja veinis aurutatud kammkarpe ja OOOMGG neid krõbedaid vähkisid, mida seafoodrestoranis kunagi sai tellida. Ja issand, krõbe sai! Ja Pille kaneelirullid!

Ma võiks homseni edasi trükkida ja kui te arvate, et ma olen praegu näljane, et selle pärast see “tahaks kõike tunne”, siis oh ei. Ma Woltisin just tund aega tagasi. Ma reaalselt elan, et süüa ja ma lihtsalt ei mõista, kuidas keegi on mingi et kle ma ei söö. See tundub mulle sama utoopiline, kui et ma otsustan, et ma ei soovi enam pilgutada. Ja siis ei tee ka seda enam kunagi, sest noh, ma otsustasin seda mitte teha. Mitte, et ma nüüd kade oleks haigete inimeste peale, aga kui ma oskaks seda oskust rakendada kasvõi nii, et ma iga elusoldud sekundi ei sööks, siis on näpunäited oodatud…

Teiseks: Miks ma ei suuda mitte midagi 100% kaasa teha? Seda enam, et ma tean, et nad töötavad, kui päriselt pingutada… Ma olen ju Orgutanud ja alla võtnud. Ma proovisin seda hourglass teemat, millest rääkisin. Aga mitte miski pole selline, mille kohta ma tunneks, et oh, ma suudan seda teha iga päev, terve elu. Ma ei suuda ju terve elu oma sööki kaaluda. Ma ei suuda iga päev ringi joosta, et oma 10 000 sammu täis saada. Ma ei suuda kogu aeg kalkuleerida, et mida mul süüa on ja palju ma seda süüa võin. Ma tahaks lihtsalt, et see krdi Myfitness oma uksed lahti teeks ja ma saaksin rahus vähemalt trennis käia, sest sellisel juhul ma tean, et kui ma olen liigutanud, siis ilmselt ma võin süüa ka rahulikuma südamega. Ja saaan need kaalumised ja muud sellised asjad ära unustada.

(Ärge siit välja lugege, et ma EI sööks rahuliku südamega selles mõttes, et pärast vihkaks ennast vms, et miks ma seda sõin. Eiei, ma söön ikka siin üht koma teist ja elan rahus edasi ka. Aga peas on küll see mõte, et Mallu kle, kas sa arvad, et see läheb su grandioosse kaalulangetusega kokku, kui sa siin seda kommipakki hävitad? )

Millal ma leian selle paljukuulutatud “elustiili”, mida on jube lihtne järgida.

Kolmandaks: Miks ma ei suuda motivatsiooni leida isegi kaalulangusest? Ma tegin hourglassi, kõik töötas, kaal langes ludinal ja mina… olin nagu eee… kringlit tahaks. Ja ma tean, et ei peaks iga päev kaaluma, aga ma suht tegin seda ikka, sorri, kaalujumalad.

21.04 – 67,4 kg
22.04 – 66,8 kg
23.04 – 66,4 kg
24.04 – 66.0 kg
25.04 – 65,1 kg
26.04 – 65,8 kg
27.04 – 66.8 kg
28.04 – 67.2 kg
02.05 – 66,9 kg

Vahepeal on mul tunne, et ma kaalun ennast hommikuti lihtsalt selle pärast, et näha, kas taevaisa halastas ja lõpuks langetas mu kaalu, ilma et ma oleks selle jaoks ise absull midagi teinud. Ütleme nii, et ta siiani pole halastanud

Niiet jah. Ma tahan lihtsalt seda, et ma võiks süüda mida tahan, millal tahan, kus tahan ja endiselt kaalu langetada. Kas seda on nüüd tõesti nii palju palutud v? Miks ma ei võiks teha lihtsalt tervislikku sööki ja ainult seda manustada? Näiteks täna tegin hommikuks smuutit. Kaerapiimaga, kaerahelvestega, banaan, ananass, noh krdi maitsev ja “täitev” nagu ta kohta öeldakse. Jõin ta ära ja KOHE oli tunne, et nii, nüüd keevitaks ühe võiku ka peale.

Vot see ajabki närvi. Et üks asi ütleb, et issand, hommikuti söö putru, võiku on sitt. Orxi kavas oli võiku sees (mega suur, peekoni ja munaga, mmmm), aga samas ei viitsi ma terve päeva kogu aeg ka süüa kava järgi, sest ma tahan vahepeal äkki woltida või süüa võikut või kalapulki vms. Et vb ma peaks alla andma ja vaatama, kuidas ma tasakesti 900 kilo poole sõuan. Miks üldse vastu rabeleda?

Ja veel üks asi: ma ei taha teile promoda midagi, mida ma ise teha ei suuda. Mitte, et ma ei arvaks, et te ei võiks must paremad olla, sest ilmselt olete ka. Nt kui ma kunagi esimest korda Orgutama hakkasin, siis mulle kirjutas NÜÜD üks naine, et ta on tänaseks 40kg alla võtnud ja toitub selle järgi ja nii lihtne ja lebo. Aga miks ma siis ei suuda? Ja see hourglass teema – sellega oli mul kohe natsa imelik tunne sees, et no mida ma promon mingit kava, mille põhipoint on see, et kasuta MyFitnessPal äppi, mis nagunii kõigile tasuta, käi 10 000 sammu, mida nagunii kõik teavad, et peaks ja tee 1 trenn päevas kodus, milletaolisi on youtube täis (üks lugeja soovitas seda, ma paar korda isegi tegin). Et ma ei taha teile öelda, et oh, makske selle eest, et see on nii hea, kuigi see tundub mulle suht basic. Samas ma ei ütle ka midagi halba, sest see treener ise alati valmis aitama ja motiveerima, aga LAIAS LAASTUS ma ei suutnud ja ütlesin koostöö (ja rahast) ära, sest ma ei saanud seda lihtsalt teha. Kui ma ei suuda, siis ma eeldan, et te olete samasugused laisad fat fckid ja ka ei suuda, sry

Mul lihtsalt tunne, et mu tööd kõik ootel ja tegemata, sest ma muudkui käin ja kaalun ja tuian mööda Nõmmet oma samme täis, selle pärast, et proual hädasti vaja 60 kilo kaaluda. Nagu keda huvitab see 8 kilo siia sinna, aga lihtsalt närvi ajab, muud miskit.

Ja enne kui keegi ütleb, et mine rasvaimusse, kui ise midagi teha ei viitsi, siis nali on teie kulul, ma lähengi, haha. Seekord küll ainult lottipidi, sest peale kõhu imu ei kogune seda sinna üldse samamoodi nagu varem (enne oli seal lihtsalt inimese suurune pekivolt, nüüd on vähe ühtlasem lugu). Aga esmasp juba lähen lohistan oma loti Mardi vastuvõtule ja vaatan, millal aja saan.

LPG massaaži ka megalt soovitatakse, et oh kus kaal langeb. Ma nagu tahaks minna, aga samas see tundub veits trap, et kuidas mingi massaaž mu kaalu saaks langetada, et kui see võimalik oleks, siis me poleks ju keegi pekine, eks?

Ok, peki rant over, elan edasi ja lähen poodi, et endale üks fit life lillkapsa pitsa õhtuks teha.

BAIII.

Ps! Nautige mu avapildil seda pekivolti, mis üle püksiääre hängab ja kenasti ümber pusa alt välja kumab, see mu uus parim sõber. Ta nimi on Kaire. ALSO ma töötlesin sellel pildil enda lotti 9x väiksemaks, sest see rikkus muidu ilusa pildi ära Srynotsry. Muidu oleks tundunud, et Kardo musitab nahktagis elusat lotti. See oleks imelik olnd.

ps2! Kui te ütlete, et sa näed praegu ka norm välja ja ära tee siis midagi, kui ei viitsi, siis kui ma saaks täpselt selliseks JÄÄDA, siis ma ei teekski, aga kui ma samas vaimus jätkan, siis ma ei jää “normiks” vaid lähen ikka ülesmäge, sellles on asi.

The post see kehakaaluvärk ajab mind HAUDA appeared first on Mallukas.

Mulle meeldib, kui kõik minu ümber lõhnab. Kui ma endale parfüümi peale lasen, siis ikka kamaluga. Juuksehooldustooted võiksid lõhnata võimalikult magusalt. Tuba võiks hommikust õhtuni põlevaid lõhnaküünlaid täis olla ja isegi seda pattu ma teen, et riideid pesen ka aeg-ajalt suvalise Arieliga, lihtsalt selle pärast, et see lõhn meeldib mulle rohkem, kui see looduslik ja lõhnatu kraam, mida ma enamuse ajast kasutan. Vannis peavad kindlasti olema lõhnavad vannipallid, mis seal muidu lamada?

Küünlaid ma saan põletada siin majas ainult ajavahemikus 22-08, ehk siis siis, kui Lende magab. Ta lihtsalt armastab küünalde ära puhumist liialt, et teda selles takistada saaks. Siis on veel üks variant need kodulõhnastajad, aga nendega on mul paar korda selline “tore” asi juhtunud, et lapsed selle ümber tõmbavad ja siis on terve tuba õli täis. Not cool.

Sel talvel avastasin ma enda jaoks aroomiõlide maailma. Ma teadsin küll, et difuuserid olemas on, aga ma arvasin, et need on mingid mini õhuniisutid vms, tuleb neist ju tossu välja

Ostsin neid kohe kaks tükki ja paigutasin magamistuppa ja elutuppa. Minu meelest see langes veel mingi ajaga kokku, kus Martal oli nohu, seega huugas mul magamistoas vaheldumisi piparmünt ja eukalüpt, elutoas aga mõnus apelsinilõhn, kuhu panin kah piisakese piparmünti sisse. Ja maja lõhnas hästi, ilma, et ma peaks kartma, et keegi küünlaid kisub, või toalõhnastaja õliga oma riideid rikub. Muuseas, mäletate, kui ma kunagi kiitsin neid eeterlike õlidega nohukleepse? Reaalselt 100x odavam on osta endale koju väike pudelike ja ise paar tilka panna mingi väikse tekikese või padja peale, mille lapse kõrvale paned. Toime on sama, aga on odavam

Veel üks suur lemmik on mul greip. Ma alles hiljaaegu hakkasin seda muuseas sööma ka – terve elu arvasin, et see on nagu hapu apelsin, aga kae nalja, mega hea on! Ja selle eeterlik õli on ka selline mõnusalt mahe ja … ma ei tea, peate ise proovima, ma ei oska lõhnu nii hästi ka kirjeldada, haha. AGA, ükskord said mul kõik vannipallid otsa (ja kes mind teab, teab, et seda juhtub harva) ja ma mõtlesin, et prooviks paar tilka vannivette panna. Omg, see oli nii hea lõhn. Vannipallid on mõnikord veits keemia aroomiga, aga see oli next level hea. Peale seda olen ma vannis igasugused õlisid proovinud ja paari kolme tilgaga kümbled sa ikka eriti mõnusas vees. Aaahh, kuidas ma praegu oma vanni ja vannituba igatsen

Eks neid eeterlikke õlisid müüakse paljudes kohtades, aga Booming Bob’i omad on minu hinnangul normaalse hinnaga, neid jätkub kaua ja nad on kõik orgaanilised. Ehk siis neid saab kasutada miljonil moel: keha- ja näokreemide valmistamisel, vannivees, küünaldes, difuuseris ja mõneti isegi ravimisel. Noh, nagu mainutud, siis eukalüpt lööb lõõrid lahti, ingveri õli aitab iivelduse vastu jne. Need ei ole RAVIMID, vaid siiski õlid, mis on reaalselt saja kasutusvõimalusega. Isegi pesumasinasse võid panna sa äädika+ enda lemmiku õli mikstuuri loputusvahendina. Päriselt ka, välja tuleb mega pehme, aga null äädikalõhnaga pesu. Samamoodi saab ise teha puhastusvahendit, kui segad vesi+äädikas ja eeterlik õli.

Huvitavad asjad, need õlid, eks. Päris hea on, kui kodus on paar-kolm tükki olemas – uskuge mind, te leiate neile kasutusvõimalusi ja harjute selle hea ja lõhnava eluga kiiresti ära Kood MALLUKAS15 annab Medironi lehel kõikidelt niigi hea hinnaga õlidelt -15% niiet soovitan kasutada. Mina nt proovin ise varsti apelsinilõhnalist kehavahtu teha. Kitchen Aid on ju olemas, nett retsepte täis, why not

Ps! Kellel difuuserit ei ole, siis linki otsides avastasin, et Airvitamini lehel on ka hetkel kevadale ja saab selle sama difuuseri 33€ eest, mis mul on. Ainult valget ma ei näinud, musta oli.

Ps2! Kõikide kaasarääkijate vahel loosime nädala pärast koos Medironiga välja kingipaki, kus sees põnev kombo erinevatest õlidest

*Postitus sündis koostöös Medironiga

The post õlimutt in action* appeared first on Mallukas.

Kes mind Instas jälgib ja Youtube’is videosid vaadanud on, need vast teavad, et ma juba mõnda aega kasutan Wibo tooteid. Ah, misasja, ma olen isegi postituse teinud sellest (LINK). Täna sain ma Wibo tiimilt kirja, et nad lõid tänaseks ja homseks koodi “mallukas30”, mis annab kogu tootevaliku 30% soodsamalt. Kellel praegu miskit meigikotist puudu, kasutage seda võimalust! Ma ei tee nalja, seal on selliseid pärle, et hoia ja keela. Ma muidugi KÕIKE pole ise ka proovinud, aga mida ma raudselt soovitan (eile just Gellule loetlesin, mida ta tellima peaks ) mõtlesin teile ka kiirelt teada anda, et ära tellida jõuaksite

Kõige-kõige-kõige lemmikum asi: Flawless Godess highlighter. See on NII hea pigmendiga, kumab üli kaunilt ja see on lihtsalt da best asi maailmas. Ausalt, kui sa ei proovi, siis sa ei saagi teada. Ja 30% alega võib selle proovimseks osta. Te ei kahetse!

Mu oma läks veits katki maha kukkudes, aga pole hullu, ikka armastan teda

Teine lemmik on Under Eye Hydrating setting powder. Mul pole enne sellist spets isendit olnud ja enne jäi pidevalt consealerist ja jumekast silmade alla kortsudesse triibud. Nüüd enam mitte, sest kui meik valma, tupsutan seda siidpehmet ja ülipeene koostisosaga puudrit väheke silma alla ja silmaalused JÄÄVAD ka siledaks! Ilma soodukata 9.90€, seega koodiga veel eriti võileivahinnaga!

Viimaseks ma tahaks jagada I Choose What I Want komplekti. Ise saad valida, kas teed neljase või kuuese, sinna saad siis panna enda lemmikutest komplekti. Näiteks highlihter, puuder, põsepuna, bronzer, lauvärvid ja isegi setting puudri. Ehk siis üli hea ja kompaktne lahendus, kui soovid, et kõik eluks vajalik alati kotis oleks.

Aga okei, ma lähen ise ka nüüd oma koodile hagu andma – ma pole nii ammu küüntes käinud, et oleks aeg endale korralik tavaar koju ka muretseda, et ei peaks siin au naturelle ringi lippama alati Neil seal palju küünekraami, lõpuks olen ise selline maniküürimutt valmis, et hoia ja keela

Aga jah, täna ja homme kood kehtib, kasutage võimalust!

*Minu tooted on saadud kingitusena!

The post hea ja soodsa meigi alert!* appeared first on Mallukas.

Täitsa jabur, kui kiiresti elu muudkui mööda jookseb. Ma ei jõua korralikult hingegi tõmmata, kui juba avastan, et hommikust on saanud õhtu ja esmaspäevast reede ja nii see aeg meil läheb. Ma, vana loll, kujutasin endale jälle ette, et see vannitoa remont on… vannitoas. Noh, teoorias ongi, aga terve esimene korrus on paksult mingi tolmukihi all, nahk on max kuiv, kõik asjad tolmused, lapsed jooksevad tolmus ringi ja noh, pesta neid (ega ennast) ei saa. Täielik hullumajapuhvet.

Mul käib elu haldamine periooditi, ehk siis on aegu, kus ma olen omadega jumala järjel, kõik asjad on kontrolli all, suudan oma rahaasju normaalselt hallata ja muud sellist. Ja siis on ajad nagu praegu, kus kõik on konkreetselt kaoses, midagi aru ei saa, kõik asjad on aina tegemata, ideid on rohkem kui päris tegusid ja  pidevalt on tunne, et ma tahaks lihtsalt kuskile üksikule saarele põgeneda, aga see tähendaks omakorda seda, et mul jääks veel rohkem tööd tegemata. Õudne. Ma juba 30 aastane, aga ikka ei suuda ennast kuidagi disiplineerida või elu hallata.

Mis seal ikka, ootan lihtsalt uut perioodi, kus asjad jälle paika loksuvad. Elu on näidanud, et need ajad alati varem või hiljem tulevad ka, seega ei tasu põdeda, vaid ainult oodata. Mitte, et ma korraga ennast sellisesse lõksu mänginud oleks, et teen korraga megakallist vannitoaremonti, pluss lambist mõtlesin, et prooviks siis endale OMA auto liisida ja noh, loomulikult see liising mulle anti ja nüüd mulle tunduks ebaviisakas seda ära ka öelda, kui ma LÕPUKS selle sain, seega tere tulemast sissemaks ja kaskod ja liikluskindlustused (pluss mobire lõpparve tegemine ka ).

Ahjaa, lotiimu konsultatsioonis käisin ka ära ja panin endale aja kirja, õnneks see on alles 1.juuni, seega seda ma KOHE maksma ei pea ja jõuan ennast enne kuskil Sõles müütamas käia. Kes oleks võinud arvata, et see “lõbu” nii kallis on. Aga noh, ise ma olen selline fat f, kes ei suuda muidu oma lotist loobuda, seega nutan ja maksan .

Ja konkreetselt te ei pea siin nüüd mind hurjutama, et appi, sa ikka oled nii loll ja ei oska oma rahaasju planeerida ja blaablaa. Ma TEAN ju, selle pärast ma halangi. Ja mul pole kuskil mujal ka halada kui siin, sest Kardo ei taha rahaasjadest ja sellisest teemadest, et “palju midagi maksab” midagi kuulda, sest muidu ta sureb jalapealt ära. Talle meeldib elada illusioonis, et kõik asjad maksavad u 20 euri ja ülejäänu on juba liig. Ups. Õnneks ta mu blogi ei loe ja ma saan siin nüüd südamest halada, HELP, mida ma teinud olen .

Ma hakkaks hea meelega teilt raha kerjama, aga see oleks vist NATS imelik, et klge, ma tahan iluoppi ja uut autot, andke raha plzzz. Seega ok ok, ei küsi. Aga kui siin lehel mingi reklaam kõnetab, siis kiigake see üle, suureks abiks seegi .  Üldse ma arvan, et ma lähiajal teen selle postituse ka ära, kus näitan teile, palju ma blogiga teenin ja palju youtube’iga. Ma juutuubis pole veel kuu aegagi olnud, aga ütlen kohe ära, et raha pärast seda juutuubi mul teha külll mõtet pole, sest erinevus sissetulekus blogiga on lihtsalt massiivne. Muidugi eks erinevus on ka selles, et blogis üle 5000 postituse, mille peale keegi sattuda võib, vs need paar videot youtube’is. Sellegipoolest mulle meeldib neid videosid teha ja mul plaanis seal sellest paganama lotiimust kah rääkida. Seega kui selle kohta küsse, siis küsige aga, vastan nii palju kui tean (või küsin arstilt üle, kui ei tea).

Ok, sry, ma tean, et kogu mu post on mingi esimese maailma hala, ma siis lisan siia ühe “päris” mure ka, kuigi ega seegi mingi väga suur mure pole, on tunduvalt hullemaid. Marta on nimelt veits kõõrdsilmne (või pigem laisa silmaga, nagu öeldakse). Ja ma tean, et on palju tõsisemaid haigusi, millega vanemad tegelema peavad, aga see tundub lihtsalt nii tüütu, et peame hakkama mässama selle silma kinni panemisega ja ilmselt ta ei taha, et see kinni oleks ja kisub seda ära jne, aga eks näis, kuidas sellega jääb. Ei saa mina ikka rahu, kaks ei oska rääkida, üks on laisa silmaga. Samas, ema on neil üldse töötu virts, seega, mis siin imestada . Kes vihjest aru ei saa, siis vaadake seda:

Igatahes on mul kindel teadmine, et küllap ma ennast sellest jamast ka välja rapsin, pean lihtsalt tublisti tööd tegema ja küll ma varsti saan mõelda, et ah issand, mida ma pabistasin, jumala lebo oli ju. Võiiiiii elan oma lotivaba elu kuuse all või uues autos, kes teab

Ps! Jeesus, tõesti on õigus neil, kes ütlevad, et ma ainult halan Mu blogi nimi oli kunagi halavihikuke, oleks pidanud vist selle jätma.

The post hoiatus, ainult hala ja hädaldamine appeared first on Mallukas.

Ma olin pikka aega nagu mingi orav rattas. Kui lapsed magasid, siis tegin tööd või scrollisin niisama netis, aga sellist “lõõgastumist” ja niisama passimist oli vähe. Ja seda ON vaja, olgem ausad. Nagu ma rääkisin, siis telekat meil enam vaadata ei saa, sest me vahetasime selle Go3.tv vastu välja. Nii me siis siin elame – telekas huugab vähem ja mina olen enda jaoks avastanud filmid. Kunagi olin mega suur filmifänn, aga nüüd on see tagaplaanile jäänud. Seega sorri, kui minu “soovitused” on kõigil 5 aastat tagasi nähtud asjad Ma tegelikult lihtsalt nimetan, et mida ma viimasel ajal vaadanud olen, kõik nad ka lemmikud ei olnud.

TULLY – See film on draama, kuigi vahepeal veidi naljakas ka, aga tõesti annab nii hästi edasi emadust ja kogu seda pulli, mis sellega kaasneb. Kuidas stress ja magamatus ja kõik see võib nii kiiresti üle pea kokku joosta ja kõrvalt vaadata neid instagrammiemmesid, kes lastega päev läbi leiba küpsetavad jne, tekitavad kiiresti depressiooni. Ja mida see kõik kaasa tuua võib… Igatahes emadele super vaatamine!

KAHEÖÖSUHE – Selline mõnus eidekas, ajaviitefilm, nagu nad ikka on. Et poiss tutvub tüdrukuga ja nad hakkavad teinteisele meeldima ja siis tuleb suur twist ja lõpuks on, nagu ikka, happy ending Mind selle filmi juures häiris see, et see naine ÜRITAS mega naljakas olla, aga ta nagu üldse pole…

MINA, TONYA – Mulle VÄGA meeldis see film. Ma pole elusees uisutamist jälginud või sellest midagi mõelnud, aga see tõsielul põhinev film (mis tundub absurdne, sest see nii… nagu filmist :D) on mega kaasahaarav ja huvitav, seega soovitan vaadata. Ma alguses ka arvasin, et ah, mind see teema ei huvita, aga ma pigem vaataks seda lausa teist korda veel! Täiega pani mõtlema selle ema suhtumine oma tütresse, et ühest küljest tahtis talle parimat, et ta oleks edukas jne, aga teisalt ei tundunud tal selle käigus armastust üldse olevat. Ehk oli, aga ta ei osanud seda välja näidata? Eiii tea, kurb ühesõnaga.

LEMMIKLOOMADE SALAJANE ELU 1 ja 2 – Tahaks öelda, et laste lemmikud (on ka), aga mulle endale ka nii meeldivad need, et hea meelega vaatan lastega koos sajandat korda neid mõlemaid. Ja obv panen vahepeal pisarat ka, vana hea Te olete seda vaadanud? Kui ei, siis vaadake!

VAT, KUS PAAR – Nii tore ja kohati naljakas film kahest täiesti eri maailmas olevast inimesest ja kuidas nendevaheline suhe arenema hakkab. Hästi vahva vaatamine, ma soovitan soojalt! Seth Rogen on ammu üks mu lemmikutest, ta alati nii naljakas.

VÄIKE IME –  Reaalselt röökisin nutta pool filmi, lapsevanematele kindlasti nii valus vaatamine, aga ilus, südamlik ja toores lugu ühest perest, kus kasvab eriline laps. Film räägib omaksvõtmisest, koolikiusamisest, mõistmisest ja raskustest perekonnana. Ok, tahaks jälle nutta

Mis filme te viimasel ajal vaatasite, mida soovitate ja mida soovitate vaatamata jätta? 

Ja kellel veel go3.tv’s kasutajat pole, soovitan teha. Vahite vähem telekat ja kui midagi näha tahate, saate sealt järele vaadata. Mega mugav! Postitus sündis koostöös go3.tv’ga!

The post filmiõhtud on mõnusad* appeared first on Mallukas.

Siiamaani nean ennast selle kuramuse pelletkamina paigaldamise pärast, nagu KUIDAS ma nii loll olin? Reaalselt, ärge keegi seda viga tehke! Üks korralik õhksoojuspump on 100x parem variant ja nüüd, kui meil ka paar kuud see maja soojendanud on, oskan ma vaid öelda, et…miks ma kohe seda ei teinud? Pelletkaminal on NII palju vigu! Oleks ma vaid kohe aurini.ee lehele sattunud…

• Esiteks on ka kõige kallim õhksoojuspump odavam kui pelletkamin.
• Sa ei pea mingit pelletit tassima ja kuskil hoiustama.
• Pellet on kallis. Meil läks 2 kotti ööpäevas, seega umbes 6 euri päevas talvel kütte peale.
• See näeb välja nagu mingi kole jurakas su muidu ilusas kodus.

  sry, mul tegelt praegu asjad vale koha peal, kuna see vannitoa remont on… igal pool, siis on esikukummut elutoas (kuhu Kardo siiani pole uusi käepidemeid pannud. aga eks ma olen ainult 6 nädalat vingunud ka).

• See tekitab koledad jurakad kipskastid igasse tuppa su majas, kuhu sa soojust saada tahad.
• Kui mingi jupp kaminas katki läheb (nagu meil läks) hakkavad kõik need torud igasse tuppa tahma laiali saatma. Minu värskelt remonditud esik näeb igatahes selle ava juurest selline välja:
  
• Muidugi suutsin ma valida ka firma, kes kohe mugavalt pankrotti läks ja kellest enam mingit tolku polnud, kui me ei saand essugi aru, et miks meie maja tahma täis on lambist.
• See müriseb. KOGU AEG on mingi mürin kõrvus, täiesti rõve.

Seega ühel hetkel ma otsustasin, et ma olen täiesti done selle sitase pelletkaminaga ja ilmselt ühel hetkel peaks ta välja peksma siit majast, aga no siis ma lihtsalt tunneks, kuidas ma mingi 3000€ maha viskasin, seega las ta veel konutab siin ja meenutab mulle mu elu halvimat ostu. Pealegi, mis ma temaga teeks, kui välja lõhuks? Selles suhtes, et kes seda endale OSTMA hakkaks, ma ei saaks seda ju mingile pahaaimamatule pähe määrida, see oleks patt.

Igatahes ostsin ma hoopis uue õhksoojuspumba ja ma ei saaks rohkem rahul olla! Miks?

• See on ilusasti seina peal, omal kohal, ei riiva silma. Näeb ok välja.
• Soojendab maja ilma mürinata ära.
• Ma ei pea talle midagi andma, peale elektri.
• Ta oli normaalses hinnaklassis (okei, kallis muidugi, aga samas meie eelmine masin oli sada aastat vana, seega kestab väga kaua ja on elektrisäästlik).

Muidugi müüb õhksoojuspumpasid sada firmat, seega mul lihtsalt vedas, et keegi FBis Aurini Kliimaseaded kodukat soovitas ja nad olid ainukesed, kes minu “eee no tahaks õhksoojuspumpa” suutsid nii palju infot küsida ja anda, et saime mulle siia ideaalse masina valitud. Isegi seda taipasid nad mulle öelda, et kui ma võtan suurema masina, siis ei pea hakkama seina viimistlema (vana oli väike ja oleks jätnud koleda augu sinna, ma poleks elusees selle peale tulnud, vaid eeldanud, et kõik maailma õhksoojuspumbad on sama suured, haha). Igatahes sai nendepoolsete soovituste peale valitud Fujitsu masin (täpsema nimetusega Fujitsu ASYG09KHCA/AOYG09KHCAN) ja siiani on kõik perfektselt töötanud. Minu jaoks oli oluline ka see, et firma pakuks ka õhksooojuspumba paigaldust Tallinnas, sest ise ma küll midagi siin Kardo hoolde pusserdada jätta ei kavatsenud. Nii oligi, et valisin masina välja, nad tulid kohale ja mega kiiresti võeti vana maha ja pandi uus asemele.

Et jah, kes mõtleb, et kumba panna, siis KINDLALT õhksoojuspump. Ja Aurini.ee tiim oskab teile raudselt parima pakkumise teha (reaalselt maksin ise, ei ole niisama suusoojaks öeldud, kui seda arvate :D).

Millega teie maja/korterit soojana hoiate?

The post mõnikord teen normaalseid otsuseid ka appeared first on Mallukas.

Mis selle haiguse nimi oli, kus inimene kujutab endale ette, et tal on kõik haigused maailmas? Polkovniku lesk? Mul kindlasti ei ole selle raske versioon, aga ma pean tõesti nentima, et kui ma kuulen mingist haigusest, siis ma kindlasti leian mõne sümptomi, mis mul ka oli või on ja googeldan pool päeva, et kas mul ikka on see või mitte (üldiselt peale googeldamist olen 100% kindel, et ma haige). Muidugi võiks ju arstile ka iga kord joosta, aga no esiteks mõistusega saan aru, et see pole alati vajalik ja muidugi see ka, et saada kuskile eriarsti juurde saatekirja, siis on mul vaja mingil põhjusel füüsiliselt perearsti juurde minna, kes mulle siis saatekirja kirjutab.

Ma ei saa aru, miks selline kemplus iga kord vajalik on? Okei, ma saan aru, kui on midagi, mille kohta võiks olla selline asi, et perearst vaatab peale ja oskab vb ise aidata, aga näiteks viimane kord tahtsin mammograafi juurde aega, et seda saab perearstilt, aga mulle öeldigi, et tule siia, siis saad saatekirja. Nagu.. miks? Ega nad seal nagunii mu tissi ei koba, et ok ok, mine siis. Lihtsalt mingi bürokraatia vms, et tule ja siis saad. Nagu mul oma ajaga paremat teha poleks

Igatahes kui minuga võttis ühendust Viveo Health ja küsis, kas ma tahaksin nende teenust proovida, olin ma kohe nõus. Kokkuvõtvalt on tegemist kaugmeditsiiniga, kus sind nõustatakse ja juhendatakse telefonitsi ja neti teel, vajadusel kirjutatakse ka saatekirju eriarstide juurde, ilma, et sa peaksid kuskile kohale minema. Minu jaoks igatahes mugav ja lihtne.

Eriti hea on see, et enda paketti saab lisada ka lapsi (ei pea korraga, lisad siis, kui tunned, et vaja oleks midagi küsida vms). Näiteks lastel on pidevalt mingid imelikud asjad, mida tahaks lihtsalt enda südamerahuks kellelegi teadjale näidata ja adekvaatset infot saada. Nett on ju täis “eksperte”, aga Viveo Healthis saan probleemist pildi üles laadida ja üsna pea helistab mulle arst ja ütleb, et kas tegemist on tema meelest millegiga, mida saab ise kodus ravida (kui ülse vajab ravi), või suunab perearstile või vajadusel eriarstile. Minu jaoks ongi just see südamerahu oluline, et ma saan kohe adevaatset infot, mis tuleb arstilt. Jah, ma võiks ju perearstile minna, aga nagu öeldud, tihtipeale ei peagi.

Eriti rõõmus oleks ma selle teenuse üle olnud siis, kui Mari väike oli. Ma oleks vist iga punni ja punetuse peale pilte saatnud, et kuulge, kas see ikka normaalne, haha. Südamerahu maksab ka midagi.

Täna, kui ma mõtlesin selle postituse kirjutamisele, avasin ma selle koduka ja mõtlesin, et oot, mul ON ju tegelt asi, mille kohta ma tahaks küsida: ehk siis jah lambist silmade ees vahepeal virvendab ja veits imelik, et see iseenesest ära läinud pole. Elus ikka on enne ka nii olnud, aga nüüd juba paar nädalat suht iga päev või ülepäeva.

Ma sisestasin info kodukale umbes kell 9 ja vähem kui tund hiljem helistas mulle arst, kes küsis täpsustavad küsimusi ja lubas saata info, kuhu ma saan minna silmaarstile (valvearst). Ta ütles et vererõhk võib ka probleem olla, aga et kuna mul silmaopp olnud, siis peaks selle ikka kiiresti üle vaatama, et see võib hoopis silmaprobleem olla. Ehk siis kui KIIRELT infot vaja, siis soovitan Viveo Healthi. Omal käel proovitud ja töötab! Eriti praegusel ajal, kus inimesed ei taha mööda arstide uksi kolistada –  ideaalne võimalus seda mitte teha. Või noh, kui eriarstile saadetakse, siis ikka pead minema muidugi, aga selline “niisama ette näitamine” saab nüüd kodus tehtud.

Kuidas teile tundub, kas selline teenus leiaks kasutust, või saate perearstiga ka hakkama? Ma nt olen kuulnud, et osad perearstid ei anna vajalikke saatekirju või ei tee vereuuringuid, kui inimene tahab nt oma üldtervist kontrollida. Minu perearst õnneks on väga tore!

*Postitus sündis koostöös Viveo Health’iga

The post kes ikka tahaks mööda arste konnata?* appeared first on Mallukas.

Vahepeal mulle tundub, et ma olen jumala okei persoon. Noh, kurja kellelegi ei tee ja loomi jalaga ei löö ja kaitsen nõrgemat ja ei karda enda (ja teiste) eest seista. Ja siis vahepeal on mul tunne, et okei, võib-olla ma olen endast ikka valesti aru saanud ja TEGELIKULT olen ma üks jube inimene, ma lihtsalt olen nii loll, et ma ei saa sellest aru

Et probleem on selles, et ma ütlesin, et ma näen tukaga välja nagu vihane vene noormees. Ma reaalselt ISE loen seda kui enda üle nalja heitmisena, sest no kammoon, kas teil ei tule sõnaga “mullet” silme ette midagi sellist?

See ei olnud minu peas kuidagi mõeldud solvanguna vene rahvusest inimeste poole, lihtsalt vaimusilmas tuli selline pilt ette ja kasutasin seda värvika näitena. Olgem ausad, kui ma selle kirjutasin, siis ma polnud veel Tiger Kingi näinud, sest muidu oleks mulle tulnud silme ette selline USA kodanik. Kas see oleks siis tähendanud, et ma solvan ameeriklasi?

Ma muidugi ei väida, et niikaua kuni sa ütled “naliii”, et siis võid teha mustanahaliste nalju, või midagi säärast, nagu seal storys võrreldakse. Ma ei teeks seda kunagi, aga ma ei teadnud isegi, et öelda, et ma ise olen nagu mulletiga vene noormees, on kellegi solvamine ja ma olen ksenofoob valmis. Ei tea, öelge teie, oli see solvav? Kui jah, eks ma siis hakkan veel rohkem mõtlema, mida sülg suhu toob, sest ilmselt ma tõesti ei oska nalja teha ja olen väga labane ja taktitundetu mats männikult. Ehk isegi rassist? Sest kui nüüd mõelda, siis ma vahetasin oma musta auto ka valge vastu välja. Kas see oli juhuslik? Vaevalt…

Lihtsalt lamp, et iga asja võib nii erineva tooniga lugeda ja endale põhjendada. Aga ma huviga ootan, et kas teie meelest see väljend on sama solvav, kui ma hakkaks inimesi lambist n-tähega sõnaks hüüdma? Minu meelest mitte, aga mida mina ka tean.

Ja seda ma olen nagunii vaikselt aru saanud, et väga hea inimene ma enivei olla ei saa. Miks, seda ma ei saa kirja panna, sest kui ma vanasti sain rantida oma muredest ja probleemidest sõbrannadega või tööga või perega, siis nüüd kõik teavad kõiki ja selline anonüümne rant ei ole enam väga mõeldav. Igatahes ma vihjena ütlen, et ma võin mega emm olla, kui mu ette panna midagi debiilset ja piinliku. Nii emm, et ei suuda isegi üldse selle teema lähedal olla, sest ma tahaks koguaeg nägusid teha. Kas see on 30 aastase inimese käitumine v? Et ma ei või lasta teistel oma elu elada ja siiralt kaasa noogutada, et oooo, nii äge. Ma tahaks ainult silmi pöörata ja öökida. Et lihtsam on eemale hoida. Et jah, nüüd teate siis, et ega ma suurem asi arusaaja inimene ei ole. Aga see ongi mu küss, et kas alati PEAB? Et kas see on mingi kohustus, et kui minu arvamus teistele ei meeldi, siis ma PEAN selle endale hoidma. Või ongi normaalne, et kui ma kaasa naeratada ei suuda, siis hoian eemale? Mida normaalsed inimesed teeksid?

via GIPHY

The post kas ma olen halb inimene? appeared first on Mallukas.

Ühest küljest ma juba tean, et erilist muud pointi sellel poleks, kui et nn avalikult ja googeldades see info välja ei tuleks, et ala kui ma ei tahaks, et potensiaalsed koostööpartnerid mu vaimsest tervisest või säärasest lugeda saaks. Kuigi olgem ausad, igasugune parooli all olev sisu ringleb varsti ikka sõbrannade vahel ja foorumites jne ja ega mu vaimne tervis just suur saladus olnud pole. Veits segase mulje olen ammu jätnud

Mul lihtsalt niii palju asju (mostly ving ja hala) mida tahaks endast välja kirjutada, aga ma ei saa, sest ma ei taha, et see siin must-valgena kõigil ees ripuks, aga samas tahaks küll osade lugejate nõu ja nendega kommentaariumis lobiseda.

Ma olen seda kunagi teinud, et annan paroooli vaid tuttavatele kommijatele ja nimedele, aga ega vahet pole. Ikka sõbrannad räägivad ja jagavad paroole ja üldse mitte halvaga isegi, aga ega SALADUSEKS see ei jää. Kuigi jah, ega ma oma elusaladusi jagada ei tahakski, niisama rantida ja tõmmelda, ilma, et inimesed ei  saaks parastada, et issand, sa oled nii halb inimene ja nii tänamatu ja nii … mida iganes ma veel olla võiks.

Vahepeal polnud üldse tunnet, et peaks parooli panema. Nüüd aga on mul nädalas mitu korda, et krt kirjutaks, aga ma ei viitsi. Ma ei viitsi seletada ja põhjendada ja poliitkorrektne olla. Tahaks lihtsalt otse panna ja mitte mõelda, et kas see inimene tunneb ennast ära jne. Ütlen otse, tahaks räme EMM olla Krt, pidin ma kunagi selleks tuntuks Mallukaks saama. Muidu saaks siiamaani netis möliseda ja halada.

Ei tea, vb ikka genereerin mingi parooli. Muidu varsti plahvatan raevust

Aga lõpetuseks vaadake meie eilset emadepäeva, lihtsalt terve päeva filmisin ja lapsed röökisid ja kõik oli kaos, nagu ikka.

* Haha, ma lugesin enda pealkirja üle ja lugesin “kas minna paadi alla”. Ma vannun, et kui see vanntoa remont veel kauem kestab, siis lähen jah

The post kas minna parooli alla? appeared first on Mallukas.