Pikemaajalised lugejad vist teavad, et ma olen terve elu olnud mega sünnafänn. Ma olen armastanud oma sünnipäevasid nii kaua kuni ma mäletan ja mitte kunagi pole mul olnud seda tunnet, et issand, eiii sünna, et saan aasta vanemaks. Miks ma ei peaks tahtma olla aasta vanem? Mis vahet seal on? Ja juba neljapäeval saan ma 30 aastat vanaks. Minu meelest päris äge värk, olla 30 aastane naine. Why not?

Küll aga muutus see osa mingi hetk, et ma ei viitsinud korraldusega oluliselt palju tegeleda. Eelmine aasta oli hea – bronnisin Triinude Toiduministeeriumis koha, söögid ka nende poolt ja rohkem niiöelda korraldust vaja ei olnudki. Sest minu meelest on pidude korraldamine maailma kõige tüütum ja stressirikkam asi. Eriti, kui kodus pead. Kõigepealt korista ja siis jookse ringi ja tassi süüa koju ja kata lauda ja. Võeh, vastik. Pole just eriline sünnipäevameeleolu, kui pead hommikust saadik stressis olles ringi jooksma. Vähemalt minu meelest. Veel hullem oleks ise mingisuguseid sööke kokku vaaritada, siis venib see ettevalmistusaeg mitmesse päeva, mis on veel rämedam. Parem juba ei peakski sünnat, kui niimoodi endale stressi karja kutsuksin.

Sel aastal on aga mega lihtne. Mul on vaja teha ainult üks otsus ja see on välja valida, mis söök lauale ilmub. Ma ütlen ILMUB, sest lõpuks ometi pani sõbranna Bellu püsti oma elamuste korraldamise firma ja kuna ma olen ta pidudel küll ja veel käinud, siis ma isegi ei kahtle selles, et mul tuleb üli äge pidu. Ma vist mainisin ka, et teema on “kasiinoõhtu”, kuid mis siin täpsemalt olema saab, seda ma ei tea. Bellu on kõik asjad ise ära korraldanud, ainult söögi osas pidin kaasa rääkima.

Kuna ühe hea peo korraldamise hulgas on sada pisiasja, siis on minu meelest hästi oluline see, et firmad, kellega koos pidu korraldad, vastaksid sulle kiirelt. Nõnda valiski Bellu välja cateringi, kes vastas talle viie esimese minutiga – Caviar Catering. Öeldakse ju, et kes ees, see mees. Sedapuhu siis nii, et kes esimesena vastab, selle teenust ka kasutatakse, haha. Kasuks tuli loomulikult ka selge ja loogiline koduleht. Ei taha nüüd siin möliseda, aga paar tk, mida ma vaatasin, nägid välja nagu 90dal põlve otsas kokku klopsitud kodukad. No ei ärata väga usaldust. Ja mis veel – hinnad on selgelt kohe kenasti väljas. Appi, kuidas ma vihkan seda “kirjutage ja küsige hinnapakkumist”. Ausalt, mitte kunagi ei viitsi seda teha. Ma tahan kohe kenasti kodukal hindasid ja värke näha, mitte sada aastat kellegagi meilivahetuses olla.

Mul on selle cateringiga ainult üks kana kitkuda – miks neil nii suur valik on? Ah? Ma enam vähem tean, et mingit sooja toitu ma pakkuda ei taha, pigem selliseid suupisteid, mida mugav ringi jalutades süüa või nii, aga mida võtta? Pliiiis aidake, vaadake SIIA ja öelge mulle, mis asjad võiksid kindlasti laual olla? Mida kõige rohkem soovitatakse, need asjad ma võtan ka. #eisuudaiseühtegiotsustteha.

Ma tean ainult seda, et valik peab suur olema, sest külalisi on omajagu ja eks ikka on inimestel erinevad maitsed, et kes ei söö üht ja teine teist, et siis võiks ikka nii olla, et kõik leiavad endale laualt midagi sobivat. Mul homseni aega otsustada, help a friend out!

Mul see probleem ka, et mu peol on teema: black tie glam, aga mul pole õrna aimugi, mis ma selga panen, haha! Vähemalt make-up’i aja panin Jenni Korjuse juurde kirja, et isegi kui ma idekat kleiti ei saa, siis päris norm näen ma ilmselt välja

The post aidake sünnaks valmistuda plz appeared first on Mallukas.

Täitsa lõpp, ma tulin Tenerifelt nii ära, et ma olin täis uut hingamist ja värsket pealehakkamist ja kuskil selle miljoni lennutunni sees usasse, jetlagi ja unetusega kadus viie nädala meelerahu kus see ja teine ja asendus sellega, et ma olen kogu aeg kohutavalt väsinud, mu pea käib hooti meeletult ringi (kas tõesti ikka veel lennuki ja selle sisekõrva värgiga seonduv?) ja mu hingerahu on asendunud tavalise: “issand, mul on nii kiire!” olekuga. Kuigi tegelikult ei ole tempos msikit muutunud, lihtsalt kodus on imelikult rahutu. Umbes nagu alati.

Kogu aeg on vist kuskile minna, isegi kui ei PEA, siis võimalus on ja see tekitab sellise rahutuse hinges, et oota äkki ma ikka pean? Ah, ma ei oska isegi seletada, aga mu sees on ainult tunne, et püha jeerum, Tenerifele vaja tagasi minna ja asap. Ma juba vaatan siin kortereid ja mitte isegi uueks aastaks, vaid selle aasta lõpuks. Lihtsalt selle pärast, et ma saaksin endale öelda, et pole hullu, juba sel aastal lähme tagasi.

Ma ei tea, kes see loll ütles, et probleemide eest põgeneda ei saa, aga mulle küll meeldis. Mitte, et mul siin oluliselt probleeme oleks, aga kuidagi nii stressivaba oli seal. Iga päev trippisime lastega ringi, tegime niiii palju koos, liikusime hästi palju õues, kokkasin, blogisin, elasin. Olin nagu parem ema ja parem naine ja üldse tsillim inimene. Siin on see väsimus, hall olek, kõik on nii pinges ja ärritunud. Lapsed peaksid nagu lasteaeda minema, aga nad ei taha ja ma ei viitsi suruda, seega istume toas ja mõtleme mingisuguseid tegevusi, aga midagi välja suurt mõelda ei oska, sest noh. Pearinglus ja uni ja …

Sorri, mingit toredat motivatsioonipuhangut siit täna ei saa, haha. Tahtsin lihtsalt südamelt “ära vinguda”. Ega ma tean, et miskit halvasti tegelikult ei ole ja ma lihtsalt PEAN siia Eesti ellu tagasi imbuma, aga ma ei saa aru, kuidas see nii paganama raske on?

Ma lihtsalt tunnen, et ma olen siin kuidagi sitem ja vähem produktiivne ja lambisem inimene, kui ma Tenerifel olin. Kas see on üldse loogiline jutt või? Aga miskit pole teha, et ma nii tunnen. Loodan, et see läheb varsti üle, sest sellise enesetundega ma küll uue Tenerifeni vastu ei pea. Kuigi seal on ka omad miinused ja tõesti ma ausalt igatsesin oma kodu, siis tagasi tulles vaatasin ma ringi ja sellien tunne oli, et jumal küll. Miks siin nii palju ASJU on. Need kuidagi rõhuvad mind. Kuigi ma alles andsin neid nii palju ära, siis kohe, kui see sünnatrall läbi on, teen uue ja karmima harvenduse. Jälle üks asi, mida ma Tenerifel õppisin: ma ei vaja neist pooltki. Ei. Ma ei vaja neist 1/4 isegi mitte. Mul on kõiki asju umbes viit eri sugust ja mul pole õrna aimugi, kus mul üldse midagi on. Ehk siis ma arvan, et mul pole ja ostan uue, siis leian eelmise ja… Plääääh. Mõttetu. Mõttetu raha ja ruumi raiskamine, ei tahaaaa.

Midagi pole teha. Süda jäi mujale maha ja nüüd ma olen natukene nukker. Aga nagu öeldud, küll läheb üle. Kuidas saakski mitte minna, kui mu kodus elavad sellised väiksed kollased keeksirullid…Kardo on ka armas, aga kahjuks tal polnud tüdrukutega matchivat kleiti ja seetõttu tema pildile ei saanud.

Blaah. Jajah, ma näen ise ka oma esimese maailma mure kõrvalt väga tühise ja lambina, et niuu, sain ainult viis nädalat soojal maal olla, haha. Sorri, ei tahtnud tropina kõlada. Luban, et olen homme tublim ja kui ma ennast vähegi suudan kokku võtta, siis proovin tagasi saada ka sellele blogimiselainele, mis mul Tenekal oli. I miss that! Ja Tenekat. Ja seda, kes ma Tenekal olin.

#deepshit

Kas teil ka mingi asi, mis praegu veits ära kassib? Mis pole nagu mingi MEGA suur asi, aga no krt … tõmbab motti maha ja suunurki veits allapoole?

The post lost in verooonaaaa appeared first on Mallukas.

Sorri, vanamuti pröökamine tuleb nüüd siit, aga kuhu tänapäeval kõigil nii kiire on? Blogidest on saanud vlogid, sest kes lugeda viitsiks. Vlogidest on saanud tik-tokid ja instad, sest kes viitsiks kauem millelegi tähelepanu pöörata kui viis sekundit. Okei, mis seal ikka, aeg liigub edasi, inimesed tahavad palju infot ja kohe, mis seal ikka.

Mis mind aga häirib, on see kohutav laiskus. Mitte, et ma ise laisk ei oleks, aga no kui kellelgi sünnipäev on ja ma tõesti tahan talle õnne soovida, siis kui raske on välja kirjutada “palju õnne sünnipäevaks!”. Ilmselt väga, sest hirmutavalt palju näen ma netis õnnesoovi all “PÕS!”. Nagu, sa ei viitsi KOLME sõna kirjutada?

Mis veel. Kõik need müügigrupid. Kui keegi midagi müüjalt teada tahab, siis selle asemel, et pöörduda inimese poole viisakalt täislausetega, pommitatakse teda ühesõnaliste käskudega: “infot!”, “hind???”, “kus?” jne. Nagu, kui kiire sul selle mütsilotu ostuga on, et pead teisele niimoodi peale käratama? Isegi, kui see pole mõeldud käratusena, siis ma küll loen seda nii välja.

Näiteks eile ma näitasin instastoorides, kuidas ma wolti tellinud olin ja keegi kirjutas mulle ühe sõna: “orgu?”. Nagu, ma saan teoorias aru, et sa küsid mu käest, et kas ma enam kava ei tee või kas see on Orgu söök vms, aga äkki täpsustad natukene. Ei viitsi üldse või? Ei, tänan küsimast, ma ei ole Orgu, ma olen Mallu

Ah, ma võin endale mutilikku jauramist vist lubada, sest mõni mees saab homme 30! Mind aetakse mu enda kodust täna minema, haha, seega seame sammud Kalev spasse, polegi seal peale remonti käinud ja jääme sinna ööseks, et Bellu saaks siia tulla ja mu kodu kasiinoks ümber tegema hakata. Päris uhke on oma sünnal sviidis ärgata, gangsta life vist. Tegelikult ma olen lihtsalt rõõmus, et lapsed ujuma saavad. Nad harjusid Tenekal sellega nii ära, et nüüd hommikust õhtuni muud juttu pole, kui üks ujumisejutt. Niiet ma nüüd pakin oma asjad kokku ja hakkame astuma. Ootan siis homme teie poolt palju PÕS’e

Ja kes hala lugeda ei taha, ega viitsi, siis vaadake mu lapsi, nad on nii nunnud! Või peaksin ma kirjutama lihtsalt: LAPSED. Küllap ise ka aru saate

Muuseas, ma ei ole ise üldse lühendite jne kasutamise vastu, lihtsalt kuskil võiks piir ka olla või nii

The post laiskus pole vist häbiasi appeared first on Mallukas.

Okei, enne kui veel sada aastat mööda läheb ja mina oma “ideaalset momenti” blogimiseks ootan, siis mõtlesin siiski kiiruga paar rida kirja panna, enne kui oma õnneuimast jälle alla tulen ja olen taaskord jorisev mutt. Nüüd lausa 30-aastat vana ka, pole see miski naljaasi.

Täna hommikul ärkasin selle peale, et KÕIK lihased ja liigesed mu keres valutasid. Ma tahaks öelda, et see on selles, et ma tegin eila kõvasti trenni, aga tegelikult see vist on see 30-aastase elu. Reaalselt, isegi liigutada ei saanud, haha. Õnneks kui ennast püsti ajasin, hakkas vähe parem ja tõusin jälle elule.

Ma tegelikult tahaks teha hunniku postitusi:

• Minu esimene aasta + 4 kuud lubadega.
• Kuidas Tenerifele minna, kust rentida kodu, kust auto, kust süüa osta, mida teha jne.
• Kuidas mu sünna läks, mis kingiks sain jne (reaalselt parimad kingid 4 ever!!!).
• Vajan kodusisustusnõu (ma tahan kuskile elutuppa panna fototapeedi, aga see koht, mis koostööd pakub, seal 4387463487643587 erinevat ja ma ei suuda isegi välja mõelda, et mis seina…helpppp).

Kohe naksust ei tule hetkel rohkem meelde, aga tegelikult on nii palju asju, mida tahaks lihtsalt juubeldades rääkida, sest mu sünna oli nii kõva pidu ja see andis mulle nii hea ülevaate sellest, et mu ümber on niiiiii palju imelisi inimesi. Osad juba 16-aastat, osad alles paar kuud, aga vahet ei ole. Nad on minu inimesed, ilusad inimesed, suure südamega inimesed, nalja täis inimesed. Need, kes mind kõige paremini teavad ja kellega koos oli niii äge mu sünnat pidada, tantsu vihtuda ja naerda.

Ma olen maailma kõige õnnelikum inimene. Igasugune kiun on naeruväärne, kui ma mõtlen kõikidele oma elu olulistele aspektidele ja ma tõesti armastan oma elu, oma lapsi, oma inimesi, oma kodu. Kõlab niii juustuselt, aga kõik need emotsioonid, mida ma viimasel ajal saanud olen, ma ei oska neid sõnadesse panna. Täielik tänutunne 100%.

Üritan elulõpuni nüüd praegust tunnet meelde jätta ja seda endale meenutada, kui hallimad ajad on.

Tänks, mu inimesed. Ma armastan teid. Ja ma ei mõtle ainult neid, keda ma igapäevaselt näen ja kellega räägin ja suhtlen. Ma mõtlen ka kõiki teid, kes te siin kommenteerite ja kaasa räägite ja neid, kes mulle poes tsau ütlevad, et nad mu blogi loevad ja neid, kes mulle kirjutanud on ja minu juures pildistamas käinud on. Te olete kõik ägedad inimesed ja te olete ilusad ja head, sest te võtate oma päevast selle hetke, et minuga kaasa rääkida/mõelda, mulle nõu anda või komplimente teha. Ja see on ilusate inimeste tunnus, sest me elame maailmas, kus teineteisest suurt ei hoolita ja mugavam on ju vait olla ja mitte kaasa rääkida. Veelgi mugavam on teistes vigu otsida ja neile hea asemel hoopis halvasti öelda. Aga teie olete see ägedam osa rahvast ja ma tõepoolest, siiralt tunnen rõõmu, et te siin minuga olete olnud. Mõni 15aastat ja mõni alles paar kuud

Loodame nüüd, et ma suudan edaspidi tubli ja tore ja ontlik 30aastane olla, ma tunnen, et tuleb hea aasta!

Ps! Veits eidegossipit ka teile siia juustuse jama vahele: Kui suur tõenäosus on see, et ma olen rase, kui mu päevad on 16 päeva hilinenud ja ma tõesõna ei ole võõraste onude otsa koperdanud Ma tean, et lennureisid jne võivad seda kõike mõjutada, aga no imelikuks läheb juba. Tunduks kummaline rasedustesti ka ostma minna, sest mul rasedusetunnet küll pole (aint pea käib ringi ja uni on kogu aeg), aga olgem ausad, kui ma nüüd rase oleks, siis oleks see küll mingi nõiakunst Homme ostan testi, I promise. Või kui keegi Aphrokatest täna apteeki satub, võib mulle tuua ka.

Lende mõtlemas sellest, kui ta topelt keskmine laps oleks.

The post õnnelik kolmekümbine (ja kas keegi rasedustesti viitsib tuua?) appeared first on Mallukas.

Tegin lausa kaks testi, ühe eile õhtul ja teise täna hommikul, aga mõlemad olid üsna konkreetselt negatiivsed. Jumal tänatud, nii mitmel põhjusel. Esiteks, kas te kujutaksite ette kõiki neid, kes juba nagunii arvavad, et ma olen mõttetu, paks, loll, kole, näen vana välja ja mida kõike veel, mida need inimesed siis veel minu kohta rääkima hakkaksid, kui ma peale oma abikaasa vasektoomiat rasedaks jääksin. Ütleme nii, et hella käsitlemist sealt oodata ei oleks.

Muidugi ega kellegi rääkimise või rääkimata jätmise tõttu last saama või mitte saama ei hakkaks, aga ma ausalt ütlen, et mul oli selline kivi südamelt, kui ma negatiivseid teste nägin. Kuigi sama kindlalt teadsin ma ka seda, et kui ma rase oleksin, siis mis muud, kui saaksin neljanda lapse, aga see tunduks mulle pehmelt öeldes kohutav, niiiiii paljudel põhjustel.

Näiteks see, et ma alles pääsen sellest titendusest (kuigi mu beebi niii armas!) ja ma alles saan tasakesti oma keha endale tagasi. Ja meile koju ei mahuks rohkem lapsi! Ja Kardo ei suuda ka enam kodus passida, tahab ka tööl käia ja suur poiss olla. Ja no üldiselt tahaks ka seda, et iga perereis ja spatripp ei maksaks kogu perele neeruhinda (mida ta juba viie liikmegagi teeb ).

Ma ei taha isegi süveneda sellesse, kui teise maailma(vaate) avas mulle see, kui Instagram hakkas mulle aina neid haigeid lapsi ja täiskasvanuid näitama. See on mind ja mu tegusid peale seda nii kohutavalt mõjutanud. Minu meelest paremuse poole?

Ma oskan rohkem hinnata seda, mis mul on. Kerge on öelda, et oh, ma olen tänulik, aga tegelikult ei olnud mul iial olnud niiöelda akent teiste inimeste tagatubadesse, kes peavad oma argielus maadlema millegi nii hirmsaga, nagu enda lapse/lähedase tervise ja elu eest võitlemine. Ma olin mõelnud, et ma olen tänulik materiaalsete asjade ja võimaluste üle, aga tervise eest tänulik olla tundub rohkem selline penskarite rida, millele ma palju mõelnud ei ole. Nüüd mõtlen. Ma tellisin tervele perele Synlabist tervisetesti paketid, et olla kindel, et meil kellelgi ühegi aine puudust ei ole. Endale panen teisipäeval aja emakakaelavähi sõeluuringusse (sest 1990. sündinuid kutsutakse nüüd juba), samuti ootan vastust mammograafilt, et millal ma saan aja rinnauuringusse. Veel võiks kõikide sünnimärgid ka jälle üle lasta vaadata, lapsed hambaarstile tassida ja siis oleks mul natukeseks ajaks süda rahul nende lastega, kes mul olemas on.

See olekski muuseas olnud minu suurim hirm, et kui mul on kolm tervet last, siis on see juba palju-palju rohkem, kui paljudele teistele vanematele antud on ja neli tunduks juba nagu mingisugune lotoga miljoni võitmine, et ma ei julgeks sellega elusees riskida. Muuseas, enamik nendest peredest, keda ma Instas nägin, kelle lastega pahad lood olid, neil oli 4+ last. Mitte, et ma väidaks, et üle kolme lapse = keegi on haige, aga paratamatult on see ju ikka mingisugune loogika. Et mida rohkem lapsi, seda suurem võimalus on, et kellegagi midagi juhtub ja ma niigi tunnen surmahirmu, sest isegi kolm tundub juba päris hirmutav arv lapsi, kellega midagi juhtuda võiks. Neljas? Ma juba põhimõtteliselt oleksin raudpoltkindel, et siis saaksin ma kohemaid teada ka, et kellelgi on midagi viga. Jaa, ma tean, et see on mingi enda loll mõtlemine, aga ma ei saa midagi teha, et mul on mingi kohutav ja pidev hirm sees. Kolme üle muretseda on nii raske. Nelja üle oleks juba tappev.

Ma ei taha siin maru morbiidne olla ega midagi, lihtsalt räägin, et see hirm on mul ikka ko-hu-tav sees. Seda enam, et täna lugesin ma Milo surmast

Peale hirmu tuli midagi veel. See tunne, et tahaks neid inimesi kuidagi aidata. Instas nende elu kõrvalt piilumine ei too ei mulle ega neile mingit kasu, aga kuidas ma saaks neile kasulik olla? Mu sõbrannad olid nii toredad, et tegid minu kingi asemel annetuse Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. Nii hea mõte neil, täpselt see, mis mind rõõmustas. Kohe kahju, et ma ise selle peale ei tulnud, aga järelikult teavad nad mind piisavalt hästi.

Kui nad kirjutasid ja küsisid, kas võivad seda pilti jagada, siis tuli mul mõte, et ma siiski ju saan midagi omalt poolt pakkuda, ehk siis ma ütlesin, et kõik liiduga seotud vanemad võivad mulle kirjutada ja minu juurde tasuta pildistama tulla. See on vähim, mida ma teha oskan või saan, aga ma näen isegi, kuidas ma armastan pilte enda lastest ja meist üheskoos. Need on väiksed hetked, väiksed mälestused meie koos veedetud ajast ja nende kasvamisest ja nende krutsekeid täis nägudest, mis on minu jaoks hindamatu väärtusega. Loodan, et saan mõnele perele raskel ajal ka samasugust rõõmu pakkuda.

suvaline päev 18. veebruaril, kui nad said ühesugused kollased kleidikesed ja mängisid koos nii toredasti ja kaklesid nii vähe Minu kuuene, kolmene ja ühene!

Mis veel. Ma rääkisin, et tahan kevadel munarakudoonoriks minna, nüüd rääkisime Kardoga, et lähme anname ka verd, et luuüdidoonorid olla. Ma küll natukene pelgan, et see võib valus olla, aga kui see aitab kellegi pere, siis ma võin selle väikse valu üle elada küll ja isegi ei kobise üldse.

Ütlen ausalt, et ei oskagi öelda, et kas tunnen lihtsalt tahet kõiki aidata, sest näen maailma teistmoodi ja tunnen aukartust ja hirmu elu hapruse ees, või üritan elu eest enda karmapunkte parandada, et äkki see aitaks mind selle eelnevalt mainitud hirmu vastu. Et äkki meiega ei juhtu, kui ma olen nii hea inimene, kui ma vähegi saan ja aitan neid, kellel abi vaja. Ah, ma ei tea. On kumb on, aga põhiline on ikka see, et ma teen, arvan ma?

Muuseas, luuüdidoonoriks ei ole üldse keeruline ennast kirja panna ja alguses peadki ainult verd andma. Alles siis, kui selgub, et sa oleksid kellelegi sobiv kandidaat, pead sa üdi andmise protseduurile minema. Seda võib ka muuseas mitte juhtuda, sest kellegagi sobivalt matchida on väga keeruline, mistõttu ongi raske haigetel doonoreid leida. Aga mida rohkem doonoreid, seda suurem võimalus oleks hädasolijal (või tema lapsel!) abi saada. Seega, kellele see mõte vastukarva ei ole ja aidata tahaks, kuid ei tea kuidas, siis ma soovitan luuüdidoonorluse kohta uurida SIIT. Lisaks võite saata info jaoks või aja kirja panemiseks emaili: luuydi@kliinikum.ee. Ma ise ka kirjutasin alles neile, eks ma jooksvalt saan täpsemalt infot anda, kuidas see protseduur käib.

Mis veel. Ma regasin ennast Järve MyFitnessisse ära, sest ma pean ükskord elus saama endale harjumuse päriselt ennast liigutada. Mul on selline keha, et kui ma vähegi miskit teen, võtan üsna kergesti alla, aga samamoodi, kui ma midagi ei tee, siis võtan mega kiiresti juurde. Ma olen praegu mingi üliväikse ajaga VIIS kilo juurde võtnud. Olin just enne sünnat meigis ja vaatasin, et hmm, ma kuidagi maru ümar näost. Riided jne ei tundu väiksed, aga ronisin siis üle saja aasta kaalule ja olin 64 asemel juba peaaegu 68. Sügisel olin alles 61. Ühest küljest nii pseudokas, aga teisest küljest miks mitte ennast natukene liigutada ja rohkem vormis olla, see on ju ka tervise alustalaks, eks. Muidu sõidan igale poole autoga ja ei saa üldse normaalselt ennast liikuma. Ma nüüd hirmuga ootan kuuendat märtsi, et siis hakata 2-3x nädalas trennis käima. Hoidke pöidlaid, et ma leiaks mingi hea trenni, mis mulle meeldiks .

Et vot sellised asjad siis. Et proovin olla teiste vastu parem inimene ja kuidagi päriselt muuta maailma. Ja proovin ka enda maailma suhtes olla tähelepanelikum ja armastavam. Isegi kui minu kohta öeldakse, et teen neid asju, et nn parem inimene tunduda, võib-olla üritangi, aga ausalt, mitte teistele inimestele, vaid… karmale. Sest mingisugused teod ei tee mind teistest paremaks, sest me kõik saame ju neid asju teha, lihtsalt mõnikord ise ei mõtle nende asjade peale, enne kui keegi teine soovitab või tähelepanu juhib. Seega küsin teie käest: mismoodi olete teie head inimesed? Olgu siis enda vastu, pere vastu, ühiskonnale? Käite verd andmas? Annate lastele mingit eriti hästi peale minevat tervisliku toitu? Suutsite kodus mingi kasuliku harjumuse sisse juurutada? Olete kuskil vabatahlik? Andke teada, ehk annate mõnele teisele ka hea idee, kuidas nemadki saavad midagi hingele teha!

The post omakasupüüdlikult hea inimene appeared first on Mallukas.

Ütlen kohe ära, et tegu ei ole selles mõttes koostööga, et keegi ei palunud mul seda postitust kirjutada. Ma sain perega enne oma sünnat Kalev Spasse minna küll täitsa nende kutsel, aga nad mainisid moka otsast, et kui viitsin, võiksin instas näidata, et kus ma olen. Seda ma ka tegin, aga kuna paljud vist mind instas ei jälgi (do it! @mallukaz!), siis mõtlesin siin ka kiirelt kiita.

No offence, aga ma olen kunagi Kalev Spas käinud ja mulle jäi sellest kohast selline mulje, et noh, okei koht, kui on vaja kesklinnas ööbida, aga no mitte midagi erilist, kuhu oluliselt tagasi kipuks.  Kuni ma nüüd seal uuesti käisin…

Ma tean, et see oli vahepeal uuendusteks kinni ja ma tean, et veekeskuse osas on uuendusi kindlasti, lisas on ehitatud sinna täiskasvanute-oaasi ala (kuhu me lastega ei saanud, seega ei oska sellest rääkida), tubade kohta ma ei tea, kas nad olid enne juba sellised, või said nemadki uuenduse külge, aga meie sviit oli lihtsalt super! Jah, eks sviidid seda enamasti kipuvadki olema, aga no olen ka päris räsitud “sviite” näinud.

Kes mu instat jälgis, see nägi storydest kogu tuba kah, aga no tõesti mõnus. Eriti see, et saad elutoa ja magamistoa vahelt uksed kinni tõmmata ja laste magama minnes ise telekat vaadata või miskit, mida enamikes spaades teha ei saa. Et lastele on küll eraldi voodi pakutud, aga nendega samas toas olemine = lähme magama siis kui nemad. Hahah, mulle meenus, kuidas me ükskord Kardoga ühe hotelli vannitoas veini jõime, kui lapsed magasid

Igatahes, meie käime lastega spas ainult kahel põhjusel: vaheldus ja see, et nad ujuda saaksid. Tavaliselt oleme me hea spaakülastuse tarvis sõitnud Saaremaale või Rakverre või Tartusse, nüüd aga saame konkreetselt enda aega säästa ja kiire puhkusesoovi korral Kalev Spasse minna. Tuba on mõnus, spaa osa on äge nii lastele, kui endale. Torud, lastebasseinid, keerisega jõgi ja muud säärased asjad. Lisaks pidi see oaas mega äge olema, aga sellest ma saan siis rääkida, kui me Kardoga sinna kahekesti asja teeme. Kardo juba kibeleb, seal oli nimelt vann, kuhu isegi tema sisse mahuks, haha

Et jah, muud mul öelda polnudki. Et kui tahate kuskil Tallinna lähedal korralikku spaapuhkust, siis mõelge Kalev Spa peale. Ma usun, et kui lähete lastega, on nemad rahul ja kui vaid kaasaga, siis jääte ka väga rahule.

Peace out, ma nüüd Kristinaga õhtust sööma, polegi ammu sõbrannatanud, peale seda kui Eestisse tagasi ronisime Baiiii!

Te muidu olete Kalev Spas käind?

The post Kalev Spas olete käinud v? Peaksite! appeared first on Mallukas.

Blogija elu – kogu aeg saan katsetada igasuguseid uusi asju, eriti ilutooteid. Mõni asi on selline okei, mõni asi ei meeldi üldse, aga mõnikord on nii, et leian midagi, mida soovitan kõikidele sõpradele ja tean, et jään seda edaspidigi kasutama. Ühest sellisest asjast ma teile rääkida tahangi, selleks on Gallinée La Culture tasakaalustav näomask- ja koorija.

Aga ma alustan algusest- mul tekkis viimasel ajal näonahaga selline “meeldiv” lugu, et lõuaalune läks punne täis (tekkis veits selline punnihabe, suht seksikas) ja nina ümbert koorus täiega nahka. Eriti rõve oli, kui olin meikinud – jumeka alt oli kenasti näha, et pool nina on valmis küljest ära hargnema. Samas otsaesine nirises rasust. Et selline kuiv-rasune nahk, millega ma miskit tarka peale hakata ei osanud.

Just enne reisi saatis Mediron mulle pakikese. Nad on mul kaua toredad koostööpartnerid olnud ja alati, kui miskit uut ja huvitavat müüki tuleb, saadavad nad seda ka mulle katsetamiseks. Sedapuhku olidki need Gallinée La Culture tooted, millest ma paar tükki reisile kaasa võtsin, kui San Franciscosse sõitsin. Lennukis aitas mind nende näokreem to-hu-tult. Tavaliselt muudavad lennureisid mu näonaha väga kuivaks, aga see kreem (link) hoidis mu naha suhteliselt normaalsena terve lennu vältel. Ainukene miinus – mulle absull ei meeldi selle lõhn . Muuseas naljakal kombel kõik teised tooted lõhnavad mehga hästi, ma ei tea, miks see üks kreem teisiti lõhnavana toodetud on, tavaliselt ühe sarja asjad sama lõhnaga, aga no vahet pole, eks see ole ka maitse asi.  Niisutab ta igatahes korralikult ja mina hõõrun nüüdsest sisse ka kaela, siiski 30 aastane vanem naisterahvas.

Samamoodi aitas sama sarja kätekreem mu käsi niisutada. Tegelikult kasutasin ma seda ka jalgadel, see on piisavalt rasvane, et mõjuda ka seal idekalt. Kellel probleeme mega kuivade kätega, nagu mõni vend siin, siis soovitan proovida.

Ja nüüd mu lemmikuteni, mis hetkel mu näonahaga imet teinud on. Ma ütlen hetkel lihtsalt selle pärast, et mul on mõnikord nii olnud, et mingi toode töötab täiega hästi ja siis lambist enam mitte, aga no hetkel – loving’ them!

Esiteks puhastan ma naha näoäädikaga. Kõlab nagu mingi hape, aga tegelikult mega mahedalt magusa lõhnaga näotooniku laadne toode, mis eemaldab rasu ja muudab naha värskeks ja kui mul on olnud mingeid punne, leevendab see ka põletikku. Seejärel panen peale oma lemmari – näomask/koorija. Kuigi ma isiklikult ütleks, et see on nagu näomask/koorija/näokreem ja ükskord ma võtsin sellega isegi meigi maha, niiet väga multifunktsionaalne toode. Selle koorivad osad on just täpselt parajad, et sain ainult paari kasutuskorraga sellest kuivanud nahast täiesti lahti! Hõõrun selle ringjate liigutustega näkku ja siis lasen 5 minti seista, see on see maski osa. Pesed näo ära ja nägu on kooritud ja niisutatud. Kreemi pole vajagi. Ja mu näonahk pole ammu nii hea olnud. Praegu on ainukene mure need sinised silmaalused, kui keegi oskab öelda, kuidas neist ka lahti saada, siis olen üks suur kõrv .

Hetkel on kõik selle sarja tooted viimaseid päevi veel -25%, seega kellel huvi midagi ülihead proovida, siis olge aga lahked. Need tooted on puhtad, nahale head ja isegi vegan, niiet tasub testida, usun, et teile meeldivad ka. Eriti head on need tundliku nahaga inimestele – mul on silmaalused mega tundlikud ja mul pole kordagi kipitanud miskit .

Mis on teie lemmik näohooldustoode? Kaasarääkijate vahel loosin juba reedel välja Gallinée La Culture näohoolduskomplekti, et saaksite ise ka selle headuses veenduda. Ega ma niisama ei räägi!

*Postitus sündis koostöös Medironiga

The post mega head leiud näohoolduses* appeared first on Mallukas.

Kõik sai alguse sellest, et Photowall pakkus mulle enda valikust ühte tapeeti. See valge kast mu diivani taga seinas on mulle juba jupp aega pinda käinud, sest see sodipudi seal sees on ära tuhmunud ja ei näe enam eriti äge välja. Valisin, mis ma valisin, lõpuks ühe lugeja abiga otsustasin, et vot SEE tapeet peaks mulle siia sobima küll:

Tellisin ta pühapäeval ära, täna sain juba kätte. Kui see pole kiire teenindus, siis mis on? Igatahes, tapeet käes, aga… veel oleks vaja elutoas miskit teha. Näiteks see sein, mis on terrassiukse juures, seal olid enne riiulid, mis peo ajaks maha võeti ja ma mõtlesin, et ah, polegi neid vaja sinna. Aga sein on auke täis ja tahab pahteldamist + valget värvikihti peale saada. Seda me küll ise tegema ei hakka, seega kirjutasin oma töömehele, keda ma ükskord ka siin kiitsin, kes lastetoa tegi, et kuule, kas sa saaks ühe seina ära värvida ja teise tapeedi panna. Ta vastas, et ikka saab, et tuleb reedel.

Siis ma hakkasin mõtlema, et oot, mai saa ju ainult ÜHTE seina valgeks lasta värvida, sest meil teised valged seinad on jumala nõgised (ma ei tea millest, aga igal pool tahmarandid…). Siis oleks vaja, et see õhksoojuspump seinalt maha võetakse, sest see nagunii ei tööta ja see sein tuleb ka siis korda teha, pahteldada jne. Ja kui ta juba siin on, siis ta võiks siia tuppa korralikud liistud panna ja meie ahju ka üle värvida, mis ammu teist värvikihti ootab nagu mingi loll.

Ma muudan enda kodu KOGU AEG, ma ei tea, mis mul viga on. Neid kollaseid kardinaid ma “proovisin” ei sobinud :D Ja neid riiuleid ka enam ei ole, nagu ma mainisin.

No ja SIIS mulle tuli meelde, et ma vihkan neid plaate enda kamina seinas ja ma nägin instas palju ägedamaid plaate, Hexor plaadid on NII ilusad ja veebruaris veel 20% soodsamad, seega… tellisin need ka ära. Et noh, kui töömees juba siin on, või nii

Et jumala eest veel kõik ei oleks, siis ma leidsin FB sponsored posti abil ühe mega ägeda vaibapoe, kus on üli ägedad vaibad, jumala normaalse hinnaga (okei, mega kalleid on ka, aga mis siis). Ja siis ma leidsin kohe kaks vaipa, mida ma VAJAN! Saate aru jah. Mõni naine ostab kingi kokku, ma vaipasid. Mul on maja peale mingi 9 vaipa vist (4 neist rullis ja ootavad puhastusse minekut, aga noh). Vaadake ise RugVista lehte, nii ägedad ja värvilised ja omanäolised vaibad seal. Mulle kahjuks elutuppa mingi väga värviline ei passi, kui tapeet juba selline eriline, et siis vaatasin neid (link). Seda kõige suuremat kandilist ja siis ümmargust kah. Tundub nii mõnus ja pehme…

Ma ei hakka ütlemagi, et ma kohe tahtsin hakata uut diivanit ka vaatama, sest ma nii tahaks riidest diivanit (käisin emal külas, ta just ostis uue, megaaaa pehme ja mõnusaaaa), aga siis tuli meelde, et Kardo ei tea mu remondiplaanidest suurt midagi ja ma peaks vist KUSKIL piiri ette ka tõmbama, sest ma ei saa ju päris kõike ka ümber teha. Või noh, saan, aga kas ma just pean, on omaette küsimus, haha.

Aga et ma ikka midagi veel teha saaks, siis küsisin magamistuppa garderoobile lükandustele hinnapakkumist. Kaua need riided seal “augus” ikka on. Ja no Kardo toa tahaks ka ümber teha, aga seda ta ei luba vist (eks näis ehhheeee). Ma ei ütle siis talle parem, et ma Kodukoi poest talle tuppa sisustusvidinaid tellisin

Rääkides tellimisest, siis ma praegu võitlen endaga, et Bedroommoodist endale mitte voodipesu juurde osta. Ma alles hiljaaegu mingi ale ajal tellisin endale komplekti, heleroosa, ja see on pesus halliks läind!! Nouuuuu! Ma armastan seda voodipesu, nii pehme, nagu hotellides. Aga krt kallis ka :( Samas tahaks ühte tumedat kah, ma siiani ainult heledat ostnud. Palun keegi takistage mind, mul niigi praegu raha läheb nagu raba selle “panen elutoas ühte seina tapeedi :))))” projekti alla.

Ps! Sain täna teada, et kõik inimesed maailmas ei kasuta kummiga lina. Nagu… how see vanaaegne lina üldse kellelgi töötab? Mul oleks see hommikuks känkras kuskil jalutsis

Endiselt keelan ennast mõelda vannitoaremondile, sest see oleks ainuke asi, mida meil PÄRISELT vaja oleks, aga see oleks raudselt mingi 5000 eurine trall ja seda mul tõesti pole. Selle summa juures tunduks päris ok ju endale see voodipesukomplekt tellida Mari ka muuseas ütles, et tahab “suurt voodit”. Ennast teades on neil märtsikuus juba uued voodid olemas, ma haige inimene ja vajan ravi vist.

Jumala mitteteemakohane pilt, aga nii nummar on ta!

Vot, muud juttu ei olegi, et varsti saate mu elutoa makeoverit jälle näha, jehhuu. Sest ma ju nii harva teen remonti Aga okei, ma pean magama minema, Samsung tahab homme kokku saada, tundub põneeev! Äkki saan uue telefoni kätte, tahaks juba seda katsetada!

Aga kui tihti teie kodus nokitsete midagi teha? Uuendada? Või on pigem suva?

The post segi kamminud appeared first on Mallukas.

Nagu sellest veel vähe oleks, et ma kogu aeg instas näen erinevaid haiged lapsi, kelle pärast südant valutada, pakkus Netflix mulle täna, et oh näed, vaata seda sarja: The Trials of Gabriel Fernandez. See on lihtsalt nii kurb vaatamine, et kui keegi tunneb, et tahaks midagi kohutavat näha, siis olge lahked ja kaege seda sarja. Päris mitu osa oli sellel, pool päeva vaatasin seda. Aga kokkuvõttes räägib see siis 8-aastasest Gabrielist, kes oma elu viimased 8 kuud elas oma ema, õe-venna ja ema uue peikaga, kes teda süstemaatiliselt piinasid ja peksid.

Nad kutsusid teda geiks, võtsid ta riided ära ja ta kapis oli ainult kaks kleiti, peksid teda igapäevaselt, põletasid teda, käskisid tal jäävannis olla, öösiti magas ta vanemate toas väikses kapis, käed raudus ja sokk suus, silmad kinni seotud. Tema peale kustutati konisid ja lõiguti ta keha igalt poolt. Lasid teda õhupüssiga. Peksid kurikaga ta hambad välja. Süüa ei andnud, mõnikord sunniviisiliselt panid teda musta kassiliiva sööma (ka peale surma leiti seda ta kõhust).

Lihtsalt NII kohutav lugu ja eriti kohutav oli see, et lastekaitse teadis sellest perest ja oli seal korduvalt käinud, aga ema toppis ta kappi, käskis vait olla ja rääkis neile, et poiss lihtsalt valetab ja on ära hellitatud. Ta suutis isegi ühe politsei ära rääkida, et see tuli järgmine päev tagasi, viis lapse politseiautosse ja ütles talle, et kui ta veel valetab enda peksmise kohta, siis ta viiakse vangi. Saate aru jah, lapse, kes üritas abi saada, kes oli piinatud ja nähtavalt peksasaanud. Ema väitis lihtsalt politseile, et ta kakles teiste lastega ja mitte keegi ei kuulanud seda poissi, ei palunud ta vigastusi näha, rääkinud temaga omavahel. Isegi ta õpetaja helistas 4x lastekaitsesse, kuni Gabriel palus tal seda enam mitte teha, sest siis ta saab rohkem haiget. Veelgi enam, suvaline turvamees linnavalitsuses nägi Gabrieli emaga ja ta oli nii konipõletusarme täis ja sinine, et ta andis ka teada sellest, aga talle öeldi, et kuna tööpäev saab kohe läbi, et siis suva, unusta ära. Ta ikkagi ise helistas lastekaitsesse, aga tulemust sellel ei olnud.

Teate, mis selle juures eriti kurb on. 2 nädalat enne oma surma oli emadepäev ja õpetaja koolis küsis, et kas ta tahab ka emale kaardi teha. Ja ta vastas, et muidugi tahab. Tegi talle kaardi ja poseeris õpetajale fotode jaoks, kus tal olid M O M tähed käes. Endal juuksed mingi nüridate kääridega maha aetud, pea lõikehaavu täis, silmaalused sinised, hambad välja pekstud, aga joonistas oma emmele oma mitu korda murtud ja lõigutud sõrmedega kaarti ja tegi talle kupongi “i will be good”. Mu süda lihtsalt puruneb, et kuidas on lastel oma emade vastu selline armastus? Ta küll elas väiksena oma onu juures, aga ma ei teagi, miks ta ema juurde lõpuks kolis, igatahes oli ta selle üle väga rõõmus. Ja ta ei lõpetanud ta armastamist, isegi peale kõike seda, mida ta ema ja selle mees talle tegid.

Seal sarjas ka süüdistaja kohtus rääkis vandekohtule, et viimane asi, mida ta siin elus nägi, oli ta kasuisa teda surnuks peksmas ja ema kõrvalt rahulikult pealt vaatamas. Ema?! Nagu mida see vaene poiss tundma pidi…

Kohtus tunnistasid ka tema õde ja vend, 11-aastane ja 16-aastane. Nad nägid ka kogu aeg kuidas ta peksa sai ja nad ei tohtinud temaga mängida. See vaene 11aastane tüdruk hakkas nutma ülekuulamisel, et tal on nii kahju, et tema ka Gabrieli vastu halb oli, et ükskord Gabriel tahtis temaga mängida, aga ta ei viitsinud, sest ta tahtis oma sõpsidega mängima minna. Ja siis ta nuttis ja ütles, et ta oli ju kogu aeg üksi pimedas kinni, et ma oleksid pidanud temaga ikka mängima. Õde mõnikord suutis talle kapiukse vahelt banaani v muud sööki ka pressida, aga mitte kuigi tihti. Need lapsed pidid valetama ja varjama seda, mis kodus toimus, ma ei taha mõelda, mida nad tundsid. Nad ka ju väiksed lapsed ikka. Selliseid asju pealt näha tundub jube.

Inimesed on ikka kummaliselt ehitatud. Mõned piinavad ja tapavad oma lapse. Mõned armastavad teisi isegi siis, kui neid piinatakse. Samas ta oli nii väike ka, alles 8 saanud umbes. Mulle üks tuttav rääkis, kes töötab lastekaitses, et tavaliselt enne 7dat eluaastat ei taha lapsed kunagi kodust ära tulla, isegi kui nad noh, võetakse. Isegi kui nad saavad kodus peksa ja vägistatud ja kannatavad nälga ja valu, ema ja isa armastus on nii suur, et nad nutavad silmad peast välja ja igatsevad oma vanemaid. Aga suuremad lapsed, need kes juba mõistavad rohkem, need tihtipeale ise tahavad ära minna sellisest kodust.

Võeh. Ühesõnaga. Kui ma enne kümme korda päevas mõtlesin, et jumalale tänu, et mu lapsed on terved ja õnnelikud, siis nüüd ma suudan ainult sellele mõelda, et…kui palju on neid peresid, kus lapsed kannatavad vägivalla all. Jah, enamasti see õnneks ei lõppe surmaga, aga tegelikult on see kohutav, mis tingimustes mõned lapsed elavad ja veel kurvem on mõelda, et keegi nende kaitseks välja ei astu, sest paljudel on ju see arvamus, et teiste eludesse ei torgita ja igal perel oma asjad ja keegi isegi ei küsi, sest ei pea vajalikuks või ei julge küsida või ei taha vastust teada. Ma ei tea. Igatahes ma tahaksin nii väga teile südamele panna, et kui te kunagi midagi sellist kuulete, mis tekitab teis väikse kahtluse, et lapsel ei pruugi kodus olla kõik korras, siis ma tõesti siiralt soovitan helistada lapseabi telefonile (see on tasuta number) numbril 116 111!

Kuidas lasteabitelefon töötab?

The post emaarmastus ja emad, kes seda ei vääri appeared first on Mallukas.

Saate aru, mul on ainult kaks päeva elutoas remont käinud (tänan issandjeesust selle imelise töömehe eest, et meie ise lillegi liigutama ei pea!) aga me oleme nüüd kaks päeva ülakorrusel “lõksus” olnud. Kuna all on lihvimine ja pahteldamine ja muud sellised asjad, siis on asjad igal pool laiali ja mitte omal kohal ja üldse ei taha seal all tuiata ka, et tal mitte ees olla. Seega konutame lastetoas ja ootame, kuni remont valmis saab. Ega kaua enam ei lähe. Homme-ülehomme on arvatavasti valmis ja saame tavapärase elu peale naaseda.

Muus osas käisin ma täna mööda pakiautomaate ja korjasin oma pakke kokku. Kõige suuremat rõõmu valmistas sedapuhku Yummikommide pakk, sest ristiinimene peab ju saama kogu aeg midagi näksida ja kuna mul siin üleval külmikut pole, mille vahel edasi-tagasi siiberdada, siis kulus mulle snäkivarude täiendus hetkel vägagi ära. Ja kui keegi, hull, pole veel Yummikomme endale kunagi tellinud või neid proovinud, siis ma ausalt soovitan ära katsetada – ma ei tea mitte ühtegi sõpra/lugejat, kes oleks minu soovitusel sealt tellinud ja mitte rahule jäänud, tõesõna ei tea.

Yummikommide kõige populaarsem artikkel on raudselt pulgakommid, mis on päris mahlast, mahedad ja ei tekita lastel allergiaid, sest ei sisalda mingisuguseid imelikke lisaaineid. Saja pulgakommiga paki saab praegu kätte -20% soodsamalt, sest Yummidel hakkas tänasega sünnipäevakuu, see tähendab klientidele odavamaid hindu ja iga ostuga väikest üllatust kah! Alates 30€ ostust on transport nagunii tasuta, seega on praegu just hea aeg tellida!

Ostukorv on Yummisid täis

Mis veel, eks ikka tuli mulle kamaluga veel vanu-häid lemmikuid, mida on mul aastatega täitsa omajagu tekkinud. Esiteks muidugi mandlikreem (link), millega ma kavatsen lähipäevil (enne kuuendat märtsi, sest siis ma hakkan trennis käima ) teha haleda katse endale kokku keerata kaneelirulle mandlikreemiga. See on nii siidine, nii mandline, nii rammus ja nii maitsev, et ma reaalselt pean ennast takistama, et ma seda lihtsalt lusikaga purgist kilode viisi sisse ei sööks. Või noh, purk ise on kilone, niiet kilode viisi ma süüa ei saaks. Kilo viisi siis… Ei tea siiski ikka, kui õnnelik mu kehakaal selle üle oleks. Aga no mõniiiikord võib ju maiustada ka.

Kes aga endale käekotti, autosse või kontorisahtlisse mingi mõnusat ja tervislikku snäkki tahab, siis siin üleval pildil on minu lemmikud! Esiteks need Snackissimo pirnikesed. Need maitsevad nagu päris pirn kommi kujul, ei ole nagu enamik need kuivatatud 100% päris viljad, et maitsetud ja vintsked tükid. See on nii hea ja nii mõnus, et ma täna sõin neid Martaga konkreetselt võidu, haha. Hetkel -27% ales ka! Proovige!

Veel üks suur lemmar on mul kuivatatud mango. Mulle meeldib see ka värskelt, aga head mangot on raske leida, võib-olla ma ei oska neid lihtsalt valida, aga see Smilingu kuivatatud mangod on jällegi täpselt nagu päris ja pakk on ka üsna suur, seega on see korralik ja magus vahepala. Ja mis mulle eriti meeldib – fair traid kraam! Ja kui enne proovinud pole ja nii suurt pakki ei tihka kohe tellida, siis natukene pisem on ka olemas (link).

Mulle meeldib ka veel kuivatatud ananass (link) ja need valge shokolaadi sisse kaetud vaarikad (link), huh! Ma pean ennast tõeliselt tagasi hoidma, et ma kõike korraga ära ei sööks, aga nendega on tõesti raske piiri pidada, sest noh, need on ju “ainult naturaalsed puuviljad” ja siis sööd 5 pakki korraga sisse. Ma tahaks öelda, et seda ei juhtunud täna minuga, aga noh…

Muuseas, kuna ma nüüd tõesti hakkan trennis käima, siis ma juba enne mõtlesin, et mul on kaks varianti – kas ma hakkan lastega koos kell 8 magama minema võu siis ostan kodu tervislikke snäkke ja puuvilju täis, sest miskipärast on nii, et päev läbi ei ole mingit “snäkkimist” nii väga, aga kohe, kui lapsed magama lähevad, tekib mul tunne, et viskan ennast külmiku ette maha, teen sinna pesa ja säästan ennast edasi-tagasi kõndimisest. Öeldakse ju, et just selline õhtune mugimine tõstabki kaalu, seega on sellised vähe tervislikumad asjandused ikka asenduseks parem, kui mingeid võileibu või krõpse endale sisse jõhverdada. Ja kui soolast tahad, siis Orxi kavast leitud nipp – teen ise küüslauguleibu. Nii head!

Ja nüüd – minu uus avastus ja lemmar asi ever and ever – GIMBER! Ma näen kogu aeg nende Fbis, kui nad jälle jagavad mõne rahuloleva kliendi tagasisidet, aga kuna ma nüüd mingi mega suur ingveri fänn ei ole, siis erilist huvi ei tundnud. Nüüd sain selle ära proovida ja no midaaa maitseelamust! Nii ingverine ja vürtsine ja sellest klõmmi pannes tunned kohe, et tervis tuleb mühinaga.

Sa võid seda juua haigena kuuma veega, sa võid sellest teha endale mulliveega segatuna värske ja karastava joogi, või sa võid sellest teha eriti tuusasid alkovaba kokse ja isegi sööke (gimberi enda kodukal on palju retsepte ka!). Ja vähe see ei ole üks mõnus kingitus vanaemale, sõbrannale või sõbrale. Juba disain nii ilus! Ja pooleliitrine pudel on veel 10% alla ka hinnatud, niiet proovi aga järele.

Üks hea mõte veel – Yummikate lehelt leiad kindlasti ka mõnusaid maiuseid lapse sünnipäevalauale, kingipakkidesse panemiseks ja lasteaeda viimiseks, sest need on naturaalsed ja mõnnad. Et tsekake need sünnapakkumised üle ja tellige endale üht-teist proovimiseks. Väike üllatus ka minu lugejatele, et kui teete nüüd Yummikate lehelt nädala jooksul tellimuse ja annate sellest siin kommentaarides märku (võite ka öelda, et mida tellisite, et kas vanu lemmikuid või midagi uut proovimiseks) siis üks õnnelik saab nädala pärast enda ostukorvi raha tagasi ja enda valitud kraami jumala tasuta!

*Jah, see on reklaam, aga ma reklaamin neid nii hea meelega, isegi kui ma ei pea, sest Ave on nii armas inimene ja ta alati aitab mind, kui mul vaja on. Näiteks saatis ta mulle tänase pakiga hunniku pulgakomme neile vähiga maadlevatele lastele, keda ma pildistama lähen, et mul oleks neile ka midagi head kinkida. Nagu kui palju firmasid te teate, kes selliseid väikseid asju märkavad ja abistavad? Just selle pärast ma tahan ka alati aidata kui saan, seda enam, et see kraam ta epoes müüb ennast küll ise – väärt ostmist maiused ja väärt toetamist firma, mis hindab mahedat, fair trade ja muidu head kraami, mida igalt poolt mujalt ei leia.

The post Yummikommidel on sünnakuu!* appeared first on Mallukas.

Nagu paljudele naistele, meeldib ka mulle aeg-ajalt ennast meikida. Ma ütlen aeg-ajalt, sest julgelt 80% ajast jooksen ma ringi täiesti meigita ja ülejäänud kümnel on ainsaks meigiks jumekas+ripsmetušš. See just eriline “meikimine” vast pole, aga mingi võlu on sellegipoolest ka mul uute meigiasjade avamises ja katsetamises, et kuidas need nüüd töötavad ja kas need ka mulle sobivad.

Wibo.ee on Poola firma, mis on tegutsenud juba üle 30 aasta ja mille põhimõte on see, et hea ei pea alati olema kallis. Lisaks panustavad nad omajagu ka toodete välimusele, mis on päris äge. Mina esmapilgul näiteks arvasin, et tegu on mingi neeruhinnaga kraamiga, aga oh ei. Tõepoolest head ja taskukohased hinnad (ja obv on mul teile sooduskood ka anda, et hinda veel paremaks timmida, aga las ma enne näitan teile, mis ma katsetamiseks sain ja mida ma teilegi soovitada julgen.

Esiteks tahaks ma kiita seda pisikest vedelat highlighterit. Ainult natukene põsesrnadele ja ilus helk on ja jääb sinna. Mitte nagu mõne puuderja vahendiga, kus muudkui kütad ja kütad, aga näha pole essugi, hehe. Sellega tõesti on ja hind on tal ka vaid 5.90€ (link).

Ripsmetušš on hästi eraldav ja sobib imeliselt neile, kellel on juba üsna pikad ripsmed, aga tahavad veel ägedamat tulemust. Tihti olen ma näinud naisi, kes pikkade ripsmetega sellist paksukoostilist ripsmekat peale kütavad ja siis on neil need pulkripsmed, teate küll. Sellega saab hästi ilusa, eraldatud ja kauni tulemuse, aga pikendavat effekti ma väga ei näinud. Samas loogiline, nimigi lubab VOLÜÜMI anda ja tõesti, ripsmed ta kokku ei kleebi! Hind 8.90€ (link).

Unicorn tears on huvitav toode, pigem vedelapoolsem, superhea ja magusa lõhnaga ja peaks siis olema näiteks primeri aseaine. Ma nii vana mutt, et ma eelistan ise tihkema koostisusega primereid, aga pigem ma ütleks, et ta niisutab üli hästi ja ei jäta nahka õliseks. Imendub sekundiga. Hinnaks 11.90€ (link).

Oh, seda kulmupliiatsit (link) ma armastan! Peenikese otsaga saab kulmud üli mõnusalt välja joonistada, jämeda poolega ära täita ja siis kammikesega paika panna. Ma vanasti olin rohkem kulmupuudri vend, aga viimasel ajal olen täiega pliiatsite peale üle läinud, palju mugavam ja lihtsam kasutada. 9.90€!

Ma sain katsetada ka üht nende lauvärvikomplektidest ja hetkel pildile raske saada, aga need sädelevad on NII sädelevad ja üldse kõik max hea pigmendiga (või pole mul paremaid olnud, kes teab :D), et neid palette julgen soovitada küll! Hind 21.90€ (link).

Oh, ja banana powder! See on nii idekas selleks, kui oled just jumeka näkku pand ja vaatad, et krt, läigin veel nats. Siis paned õõõrna kihi seda peale ja tulemus on matt ja ideaalne. Ei jäta nahka kuivaks ja ei roni kortsude vahele ka! Hind 8.90€ (link).

Üldse kõik asjad, mis ma läbi katsetasin, olid head ja vastupidavad. Lainerid ja silmapliiatsid ikka korralikult mustad ja hea pigmendiga, huuletooted hästi püsivad ja no ikka see põhi asi, et hind ka hea. Koodiga mallukaz20 saate veel lausa 20% alla, see kood kestab 9dani, niiet kelle meigikott täiendust vajab, siis katsetage kindlasti ära.

Mida sina proovida tahaksid? Follow Wibo.ee lehte Fbis ja anna kommentaarides teada, sest üks õnnelik võidab endale üllatusi täis meigikomplekti Wibo.ee’st, kus on ka minu lemmikud esindatud!

*Postitus sündis Wibo.ee’ga

The post uut meigikotis* appeared first on Mallukas.

Iga aasta tundub mulle, et oh, mul oli nii lahe sünna ja iga jumala aasta juhtub nii, et järgmisel aastal trumpab uus aasta eelmise ikka üle. Sel aastal oli mul muidugi väga mitmeid abilisi, tänu kellele mu aasta ägedaim üritus aset leidis: Event Center, Elamuste korraldus ja Caviar catering. Need olid siis kolm kõige suuremat WOW efekti, mille kohta mu külalised siiani räägivad, et mega äge oli. Aga enne kui ma räägin, siis vaadake parem videot.

Ehk siis kuidas selline pidu sündis? Kui ma olin Tenerifel küsisin ma Bellult, et kuule, kas sa viitsiks mu sünnaks mingi ägeda peo kokku panna? Ma sada korda kiitnud siin tema uut firmat Elamuste korraldus, mis teeb kõiki pidusid: sünnadest lastepidudeni välja (hinnad alates 175€). Muidu on need sünnad mul ikka nii olnud, et mingi söök laual ja nipet-näpet siin seal, aga ma tahtsin ikka juubeli puhul uhkeid dekoratsioone jne. Samas IDEED mul ei olnud, seega pakkus ta ise välja, et oh, teeme kasiinoteemalise peo, mina olin nõus ja ei teinud edasi pmst mitte midagi. Okei, ma kandsin talle raha ja vahepeal vastasin ei-ja küsimustele ja oma menüü pidin ka ise paika panema, aga laias laastus tegi minu eet ära kõik Bellu ja tema Elamuste korraldus.

Nii, aga kuidas? Tema on omakorda heas koostöös Eesti parima tehnikafirmaga, Event Center,  mis müüb, rendib ja teeb kõiki ägedaid lahendusi pidudele. Seda nii kodustele, kui ka suurtele üritustele. Nemad panid Belluga pead kokku ja mõtlesid välja, mis lahendused mul siin kodus olla võiksid. Alates siis lisaseinte ehitamisest kangastega, tuledest kuni tossumasinani välja. Ja inimesed, kui te pole kunagi tossumasinat peol kasutanud, siis rentige ja kasutage, see oli kõige ägedam osa, te ei kujuta ette. Mul oli terve tuba nii paksu tossu täis, et kui ühe sammu paremale või vasakule astusid, oli vestluskaaslane kadunud ja tossust võis ilmuda uus Muss põhjas, tuba tossu täis, tuled vilkumas. Ma oleks nagu ööklubis, mitte oma elutoas olnud ja see oli FREAKING LAHE!

Mul oli muidugi mingi täis full on lahendus siin, aga tegelikult saab ka palju vähemaga enda pidusid ägedamaks muuta, ka mõne valguslahenduse või noh, tossumasinaga ja te saate ise ka neid rentida, et enda pidudel kasutada, seega minu soovitus on selline, et kui mõni pidu tulemas, mida kohe eriti ägedaks küttekaks teha tahate, siis võtke ühendust Event Centeriga. Ärge põdege, et tahate väiksemat istumist või üritust, sest Event Center tegeleb ka väikerendiga ja kui ütlete, et tulite Malluka kaudu, siis saate eluaeg 10% ale! Ja Bellu käest saate tema valmis lastepidude pakette (potter, beebipeod sinine ja roosa ja Frozeni pidu) 15% soodsamalt!

Aga kui teil nagu üldse ideed ei ole, et milline pidu olla võiks ja ainult tossumasinat nurka ei taha, vaid ikka kogu konsepti, siis öelge Bellule, ta teab, mida teha. Kokku panevad nad teile sellise kräu maha, et te järgnevad aastad ainult istute ja räägite inimestele poejärjekorras, et teil oli kunagi maailma tuusaim pidu ja kahju, et nad tulla ei saand, sest te olete omavahel võhivõõrad.

Kes samas ei ole omavahel võhivõõrad on need aphrokad siin. Mingi eriti random, loojas, naeru pealt tehtud pilt, aga kuidagi kenasti iseloomustab mu sünnat

Ja no muidugi Caviar catering. Kui ma menüüga teilt abi palusin, siis kuulsin nende kohta väga palju tagasisidet, et mega head toidud jne, aga no oma silm ja suu on ikka kuningad. Ja nii oligi… Kõik lihtsalt ohhetasid söögi peale ja käisid ringi “Mmmmm! Kas sa seda juba proovisid? Aga SEDA??!” Iga roog oli maitsev, puhtast toorainest ja mulle tundus küll, et südamega valmistatud, sest kõik söök pandi viimseni nahka. Ei mingit üle jäämist, kuigi me tellisime ikka julgelt varuga. Seega, hea kraam, pole midagi öelda!

Veel pean kiitma teenindajat, kes Caviar cateringiga tuli: valas mulli, kattis lauda, kui midagi tühjaks sai ja lõpuks koristas laua ära ka. Seda kõike nii sujuvalt, et ma ei pidanud üldse millelegi mõtlema, ega midagi tegema. Hästi tore ja viisakas meesterahvas, kes muutis mu sünna niiiii ägedaks. Seega: jälle soovitan! Kui on vaja head toitu, head teenindust ja mugavust, siis vali Caviar catering! Vastavad kiiresti, pakuvad ise lahendusi, soovitavad ja on tõesti-tõesti head tegijad, et ei pea üldse ehku peale minema. Malluka garantii

Aa üks video on mul veel –  enne ja pärast seda, kui Bellu ja Event Center mu maja enda valdusesse said. Täiesti uskumatu, mida nad minu kodukesest valmis tegid, siiani olen šokis! Vaadake ise, uskumatu, eks. Ja, jah. Mul olid peol oma isiklik blackjacki diiler ja baaridaam

Ps! Ma olen sada korda rääkinud, et ma vihkan kallistamist, aga siin peol olidki ainsad inimesed maailmas (pluss mu pere) keda ma kallistama nõus olen, haha . Siiani ei usu, et mul nii äge pidu oli ja mis muud, kui et järgmine aasta trumpame veel üle?

Mis teie kõige ägedam ja meeldejäävaim sünna olnud on? Rääkige mulle ka!

The post minu võimas #30! appeared first on Mallukas.

Ma ei ole kunagi muidu see vend olnud, kelle jaoks on eluoluline omada just telefonide kõige uuemat mudelit ja lipulaeva, aga ma olen nüüd umbes nädala oma uut telefoni kasutada saanud ja… ma armastan seda! Ainukene  miinus, mida ma praegu suudan välja mõelda on see, et mul ei ole talle kaitsevahendeid – ümbrist ja seda popsocketit, et teda normaalselt käes hoida, kui vedeleda tahan. Aga õnneks kohe saan need ka ja siis on mu edaspidine elu ainult lust ja lillepidu.

Nagu ma ütlesin, et ma ei ole mingi tehnikateadlane ja ma ei oska siin tuua ma ei tea mis tehnilisi näitajaid välja. Küll aga oskan ma öelda seda, et esiteks kaamera on NII hea. Pole ka ime, kui see on tehnika tipptase, mida telefonid praegu üldse teha suudavad. Aga nii mõnus on lastest pilte teha, nad ju jooksevad ringi ja rapsivad ja rabelevad, selle pärast kasutan nendega tihti sellist asja nagu “üksikvõte”. Et põhimõtteliselt ta nagu natukene “filmib” seda, mida pildistada tahad ja siis selle klipi peale annab sulle pärast valiku parimate(teravate) piltidega ja paari videoklipikesega, mida ta ise peab parimaks. Ehk siis sa ei pea ootama õiget hetke ja palvetama, et ta viimasel sekundil ära ei jookseks, haha.

Muuseas, allolevad pildid on tehtud tegelikult VÄGA hämaras toas ja ta rapsis täiega, mu vana telefoniga ei oleks ma siit ühtegi normaalset pilti saanud, aga no vaadake seda nunnukest Vahepeal päriselt tekib tunne, et kas ma üldse pean kaamera välja võtma

Teleonifil on ka selline võimalus, et kui sa soovid ainult ühte pilti teha, siis ta ise ütleb, mis oleks tema arust parim nurk ja parim võte. Päris 100% ajast ma temaga ei nõustu, sest mul on ilmselt kompositsioonist veidi erinev arusaam, kui telefonil, aga väga tihti nõustun ka.  Nii mugav lahendus neile, kes ei tegele pildistamisega ja tahaksid rohkem tehnikale loota. See annab sulle võimaluse VÄGA prosid pilte teha, nagu näha.

Ja no kellele ei meeldiks head selfid? S20 Ultra esikaamera on sama hea, kui enamike telefonide tagakaamera, nii et võid kindel olla, et kui vaja, on hea selfi alati soolas. Alloleval pildil mina eile klienti stuudiosse ootamas, nagu ikka. Selfitades või nii.

Aga räägime siis äppidest kah, kui ma juba siin olen. Mis olid need äpid, mis ma endale kohemaid telefoni tõmbasin, et oma telefonist viimast võtta. Ega mul miskit varjata pole, vaadake aga: esiteks muidugi tiktok. Ma vahepeal seal scrollin ringi, aga kuna enamasti on mul seda aega vaid lapsi magama pannes, siis ma neid vaadata ei saa, sest need on ju häälega. Aga seal on nii haigeid asju, uskumatu Samas mida ma kobisen, ma olen ka elus mingi 4-5 tiktokki teinud, ilmselt peale mõnda liigset veiniklaasi. Aga no ega ma neid iial ei avalikusta ka, seega on suht tsill. Konkreetselt pooled inimesed seal peaksid oma videosid mitte avalikustama, aga seda naljakam vist teistel neid vaadata on ja seal see fenomen peitubki.

Mis seal veel on, sellised tavalised asjad. Flo, et ma teaksin, millal mul päevad on. Spotify, et saaks muusikat kuulata. Ikka vana hea insta ja messenger. Waze, et oskaks sõita kohtadesse… Fun fact – IGA KORD, kui mul on vaja waze kasutada, avan ma refleksist kõigepealt Wolt äpi ja alles siis taipan õige lahti teha. Eks näljane mõtleb ikka kaerust, või mis see vanasõna oli. Elisa e-raamat on ka nii mõnus asi, reisidel ja lapsi magama pannes kasutan ka tihti.

Reddit on vist mu kõige “scrollitum” app, sealt loen igasuguseid jutte. Pmst on see maailma suurim foorum. Imekombel on seal kõik normaalsed inimesed ka ja seal ei toimu väga seda, mis Eesti foorumites, kus iga asja peale sõimu saad.

Mis veel, taksoäpp, Netflix, et vahepeal midagi voodis vaadata. VSCO on hea piltide töötlemise äpp, InShot jällegist videode kokku töötlemise jaoks idekas. Swed ja Bolt ka päris tihti kasutusel. Huckelberry on üks huvitav äpp, kuhu saad lapse magamisi üles tähendada ja siis ta hakkab sulle ise ennustama, millal tal uneaeg on. Ma ei tea, mis nõiakunst see on, aga see ausalt töötab. Ma reiside ajal olen kasutanud, muul ajal mul suva, millal ta magab, haha. Ja no nüüd ta suurem ka, magabki enamasti 1-2x päevas umbes kindlatel kellaaegadel, aga kui ta beebi oli, siis oli see äpp vahepeal elupäästja! Tasuta ka, nii et proovige aga. Canva ka selline hea töötluse ja disaini programm, aga arvutis seda lihtsam kasutada.

Siin lehel veidi vähem huvitavat, Uber, ehk siis kolmas taksoäpp, haha. Siis parkimiseks paar äppi, ma ei teagi, miks mul neid mitu on tõmmatud, mõlemat olen kasutanud. Storyart on äge äpp, kus saab teha ägedaid pilte ja kollaaže storydesse, keda huvitab enda insta visuaalne pool, ma iga kord küll ei viitsi, haha. Mis veel, ikka Orxi äpp, et teaks, mida poest tuua ja lõpuks Lightroom, mida ma ka absull telefonis kasutada ei oska, ainult telefonis

Vot, sellised on siis mu esmased muljed ja mõtted sellest telefonist ja kõik ainult positiivne. Selles suhtes, et teeb imelisi pilte, on superkiire, ei jookse kokku ja temaga saab ka võrratut videokvaliteeti. Me oleme ammu mõelnud Kardoga mingit vlogi teha, seega paneme varsti selle Ultra proovile ja teeme koos mingi ägeda video. Ma olen mõelnud, et võiks võtta need meisterdustevideod ja proovida midagi järele teha. See võiks naljakas olla

Lõpuks tekibki küsimus, et kas telefonid asendavad varsti kaameraid?? Kui tehnika samas vaimus arengut jätkab, siis ma kardan, et see asendus on enamike jaoks juba ära toimunud. Kuidas teil? Millega pildistate? Mida rohkem kasutate, arvutit või telefoni? Kaamerat või telefoni?

*Telefon on saadud kingituseks Samsungilt

The post Samsung galaxy S20 Ultra, mis pill on?* appeared first on Mallukas.

Ma käisin suvel Kätu juures ja ta näitas, et ta ema oli talle mingisuguse pulbriküünla kinkinud. See tundus nii äge, et kraapisime selle kohe lahti ja no oli mega lihtne: valad pulbri ükskõik, mille sisse (mis põlema ei läheks), supsad tahi sisse ja paned põlema. Ma olin mega hämmingus, et nii lihtne ja tuus asi, aga poes mulle kuskile silma ei jäänud ja nõnda ta mul meelest läks, kuni pulberküünal.ee mulle ise suure laari “küünlaid” saatis ja mulle jäi ainult lastega meisterdamise rõõm.

Mul ei olnud mingeid spets küünlatopse, aga see ongi pulberküünla võlu, et kui tahad küünalt põletada, siis saad selle teha ükskõik, mille sisse. Näiteks meie kasutasime tavalist tassi ja kui enam põletada ei taha, siis võtad põlenud osa lihtsalt välja ja valad puru tagasi orginaaltopsikusse, just nii ka meie õhtul peale küünlapõletamist tegime.

Ps! Hoiatus – kui lastega koos teed, siis arvesta, et pärast tuleb väike tolmuimejaring teha, sest see küünlapulber on üsna kergesti lendlev. Aga suurt sellest pole, sest tolmuimeja püüab ta nagu naksti kinni.

Lende on meil ammu MEGA küünlafänn, talle nii meeldib neid ära puhuda ja seetõttu meeldis talle ka neid valmistada. Pole ka ime, teed selle valmis, pannakse põlema ja saadki kohemaid ära puhuda, haha. Muuseas, mis mulle nende küünalde juures veel meeldib – nad ei tahma! Ma olen oma vannitoa lae kunagi nii ära rikkunud, et panin vanniminekuks küünla põlema ja kuigi see polnud isegi lae lähedal, oli seal hiljem süsimust ring. Pulberküünlaga seda ohtu ei ole.

rõõm põlevast küünlast

Minu meelest on küünlad sellisel hallil ajal täielik must-have majapidamises, et luua hubasust ja õdusust. Ma ei taha teada, palju mu vahemikus sügis-kevad neid küünlaid kulub, aga isegi suvel vahel põletan. Eriti öösiti ja eriti õues. Seega küünlad saavad siin majas aasta läbi vatti ja selline uudne viis on mega äge viis neid põletada.

Mari alguses väitis, et ta ei viitsi mingeid küünlaid teha, aga siis jooksis ka kohale, et ta ikka mõtles ümber ja tahab ka proovida. Ta oli enda üle nii uhke, kui küünla päris ise valmis tegi. Mis siis, et selle jaoks pidi ta vaid pulbri tassi valama, tahi sisse panema ja voilaaa! Olgem ausad, endalgi on neid tore teha, mis siis lapsest rääkida

1. Pulber tassi

2. Tahk sisse

3. Põlema ja puhu ära (nagu näha, siis puhuda ei tohiks tegelikult KOHE, kui sa ta valmistanud oled, sest siis on oht pulbriga piki vahtimist saada ).

Täna tegin küünlad väikestesse lillepottidesse nt :D

Kas te olete pulberküünlaid proovinud? Andke kommentaarides teada ja loosin kommenteerijate vahel välja 3 roosiküünalt (link).

*Postitus sündis koostöös Pulberküünlaga

The post ülilihtne viis ise küünlaid teha* appeared first on Mallukas.

Olen kuulnud, et sõltuvuse tunnistamine on esimene ja kõige olulisem samm niiet ma siis lõpuks võtan ennast kokku ja proovin teiega jagada enda rasket sisevõitlust deemoniga nimega sõltuvus… Ma pean alustama kõige algusest. Ja alguses ma ei arvanud üldse, et mul mingi probleem oleks. Teate küll seda mõtet, et noh, üks. Ainult üks, see on okei!

Aga enne kui sa arugi saad, on ühest saanud kaks ja kahest saanud kolm ja kolmest saanud neli ja lumepall juba veereb. See sõltuvus laastab kõike. Meie pere eelarvet. Meie laste elu! Kõike… Ja kõige haigem on see, et ma teen seda juba salaja. Loodan, et Kardo ehk ei märka ja lasen oma sõltuvusel oma elu elada. Aga ta alati märkab. Ma näen seda pettumust ta silmis. Seda etteheidet. Seda pahameelt, kui ta jälle näeb, et ma olen uue vaiba ostnud.

“Mallu, meil on maja peale KÜMME VAIPA, kas sul on neid ilmtingimata juurde vaja? Lastetoa ukse tagune on rulli keeratud vaipu täis, nad ei saa varsti oma tuppagi!” ahastas Kardo ükspäev, pisar silmanurgas helkimas. “Mallu, sul on abi vaja…” ütles ta tasakesti.

Mis abi?? Ma ju lihtsalt ei tea täpselt, milline vaip meile kuhu sobiks ja selle pärast on mul vaja osta nii pruune, siniseid, halle, musti, kandilisi, ümmargusi ja erineva pehmusega vaipu. Sest ma ju ei tea! Mulle meeldivad vaibad! Palun, ärge võtke mult mu vaipu!!!

Täna hommikul sain uue doosi. Sain kätte oma rug.ee‘st tellitud karvase vaiba, mida üks lugeja mulle soovitas. Tal oli õigus, see vaip on lihtsalt nii mõnus, nii pehme. Nii ilus. Me rullisime lastega ennast mööda vaipa edasi-tagasi ja see oli see moment, kus ma sain aru, et mul on abi vaja.

Siinkohal palun ennast panna kõikide vaibapoodide musta nimekirja. Kui ma esitan tellimuse, saatke see mulle tagasi ja öelge, et sorri, aga te ei toeta sõltuvusi. Te ei saa mulle uusi vaipu müüa, eks! Ja nagu iga sõltlane, leian ka mina uue augu. Näiteks Fb’i marketplace. Kui ma teile kirjutan – ärge vastake! Mul pole teie vaipu vaja. Ma luban! (V.a kui see on mega äge ja ilus vaip).

Mõni naine ostab kingi, teine käekotte, minu nimi on aga Mariann Treimann ja mul on raskekujuline vaibasõltuvus…Aga vähemalt on mul nüüd peaaegu valmis ilus elutuba. Ma ütlen peaaegu, sest mul on veel paar asja, mida mul kindlasti VAJA on, et ma saaksin öelda, et ma nüüd umbes pooleks aastaks rahul olen.

Tagumine vaip rug.ee, eesmine väike kodukoi.ee (seal praegu 30% ale koodiga NAINE30, aga need vaibad müüdi juba välja, sry!)

Okei, ma ei saa selles postituses MITTE enda uhiuut fototapeeti ka mainimata jätta, eks. Ma tegelikult enne olen seda pilti teile ka näidanud, aga kordamine on tarkuse ema – tegu on Photowall’ist pärit tapeediga, mida ma valisin vist kolm nädalat. Seal on niii suur valik ja no mitte ei suutnud ära otsustada. Mul oli päris mitmeid lemmikuid, aga osad mis mulle täiega meeldisid, olid Kardo meelest mitte nii ägedad ja lõpuks läksin ma lihtsaima lahenduse teed – ei küsinud Kardo arvamust Igatahes sai SEE valitud, samas napilt oleks selle võtnud. Ja SEE oli mul ka mega lemmik, aga Kardo meelest nägi see välja nagu äsja pestud vanaaegne koolitahvel, haha

Igatahes on seal niiiii lai valik ja möödas on need ajad, kus fototapeet tähendab lihtsalt mingit inetut palmipilti kellegi elutoaseinal. Reaalselt, minge vaadake ise, kui ei usu. Mina avastasin selle firma miramii blogist, aga Merje ka just näitas enda oma ja no mulle meeldivad need kõikide kodudes. Annab sellist särtsu, kui võib nii öelda.

Aitäh Liivile, kes mulle halli vaipa soovitas!

Nagu kas mu töömees ei teinud maailma parimat tööd või??!?!?!?!?!!?

Aga okei, okei, ma näitan oma elutuba üleni siis, kui see lõpuks täitsa valmis on. Praegu on üks riiul puudu, uued toolid tulemata ja kui need kohal, siis ma pean vaatama, et kas vana laud sobib nendega või mitte. Ning kui üdini aus olla, siis tegelikult pole ma seda vannitoa remondi mõtet ka veel maha matnud, seega võiks öelda, et mul pole sõltuvus mitte vaid vaipadest, vaid remondist Kellel veel sama probleem on?

The post mul on abi vaja…tunnistan sõltuvust appeared first on Mallukas.

Esiteks tehkem leinaminut sellele ülemisele pildile, kus ma kaalun ainult 5 kilo vähem kui praegu… Tore, et ma seda saavutasin, sest sama kiirelt sõin ma selle endale paari kuuga külge tagasi. Tubli, Mallu!

Tegin endale selle Myfitnessi kaardi ära (perekaardiga saab mega palju odavamalt, kaas sarisigijad!) ja täna ongi see õnnis päev, mil ma esimesse trenni lähen. Ma kunagi käisin rohkem jõusaalis, aga sedapuhku otsustasime sõbrannaga rühmatrennist alustada, sest ega me keegi ei mäleta, mida täpselt kus teha tuleb. Kuigi jah, mul peaks meilil mulle kunagi tehtud kava täitsa alles olema.

Haha, öelge MITU korda ma elus olen hakanud suure hurraaga tervislikuks ja trenni tegema ja siis lõpuks olen ikka rase ja 80 kilone Okei, seekord ma luban mitte rasedaks jääda ja ma kavatsen nii kaua piinelda seda trenni tehes, kus juhtub see imeline asi, mida kõik spordiinimesed väidavad, et juhtub – sa hakkad trenni armastama ja tahtma sinna minna. Ma pole elusees sinna punkti jõudnud ja ausalt öeldes tundub see mulle sama suur vale kui see, et tervislike retseptide juures alati on.

“See maitseb nagu päris šokolaad!”

Jajah, see, et sa 8 aastat ühtegi šokolaaditükki endale suhu pannud ei ole ja ei mäleta šokolaadi maitset, ei tähenda, et see kookosrasvast õline pruun tükk šokolaad oleks…

Tahtsin uusi trenniriideid ka. Kollaseid. Siit leidsin (link), aga miskipärast tundub, et trennis käivad ainult XS suuruses inimesed, sest enda suuruses kollaseid trenniriideid ma leidnud pole. Mis siis ikka, panen oma vanad, kaltsukast leitud retukad selga, suva topi peale ja annab minna. Ega riided mind fitimaks ei tee.

Hommikuks ei osanud ka midagi süüa, ma ei mäleta mis need “õiged” asjad on, mida enne trenni paugutatakse, seega sõin munaleiba ja kaks tassi kohvi. Väga fit, tundub mulle.

Okei, ma nüüd lähen viskan trennikoti kokku (mis algab sellega, et ma mõtlen välja kas ja kus mul üldse trennikott olla võiks) pakin oma asjad ära ja lähen siis vormi saama. Ma isiklikult loodan, et sellest ühest korrast piisab, sest rohkem tunduks küll enam kui liigne pingutus.

Muu elu rindelt –  mu “botox” hakkas tööle (ma ütlen “botox” sest ta kasutas tegelikult mingit teist ravumit) ja nüüd mu otsaesine enam ei liigu, hehe. Okei, kulmud ikka liiguvad aga see otsaesise osa, kus mul enne mega kortsud olid, on nüüd sile nagu beebi tagument. Abiks ikka, isegi kui kohe max kõhnaks ei saa.

Hoidke nüüd mu instal pilku peal, sest vähe ma ei tee MyFitnessis “ma nzm trennis” pilte. Muidu ju ei saa trennis käia.

Ps! Instast rääkides, ma loosin seal enda followeride vahel välja Ehituse ABC 250€ kinkekaardi, niiet minge võtke osa, kes remonti teha tahab või kodu sisustada vms. Ma hea meelega võidaks selle ise, ma tahan ju vannitoas ka remonti teha

Lõpetuseks pilt Lendest muffineid nautimas, ma ei või, ta maailma naljakaim

The post mom, am I fit yet? appeared first on Mallukas.

See oli paar päeva enne mu sünnipäeva, kui ma tegin endast ühe maskiga pilti, vaatasin seda ja mõtlesin, et püha jumal, küll see vanus tuleb ikka robinal näkku. Mitte nüüd, et olukord nii hull oleks, et kohe üldse vaadata ei sünniks, aga ma ju tegelikult tean kenasti, et mida sügavamaks need kortsud lähevad, seda võimatum nendega üldse midagi teha on. Ja olgem ausad, ma teadsin küll, et mul on see armi “korts” otsaees, aga korraga märkasin ma neid ikka kohe hulgi.

tere, vabandage, mis mu otsaees toimus :D

Ma ei ole kunagi vananeda peljanud. Ei ole sünnipäevasid kartnud ja vihanud. Iga inimene jääb vanaks ja minu meelest on see täitsa toregi – aina vanem ja targem ja kogenenum. Aga seda ma usun küll, et no veidikene võib ju seda protsessi aeglustada. Ilusüstid just midagi sellist minu jaoks ongi, sest nagu mulle just öeldi, ega need süstid sind nooremaks tee, need aitavad vaid paneb vanuse seisma. Ja kui keegi ütleb, et issand, sa oled ju alles 30, miks sa juba ennast süstida lased, siis noh ma pigem seisan oma näonahaga kolmekümbisena kui näiteks 40-aastasena, kus mul on juba kindlasti palju rohkem kortse ja lõdvemat näonahka, mida siis kokku klopsida tuleks.

Või noh, mis tuleks. Keegi ei pea midagi tegema, paljud ei tahagi ennast üldse kuidagi kohendada ja see on ka minu silmis igati okei, igale oma. Mina aga tahtsin oma otsaesisega midagi ette võtta ja mitte kellegi teise kätte ma seda usaldanud ei oleks, kui Mardi. Dr. Mart Eller tegi ka minu rasvaimu ja ta on üks Eesti kõige kiidetumaid ja paremaid arste, keda ma tean. Okei, mitte, et ma neid hordide viisi teaks, aga minu silmis on ta väga sümpaatse mulje jätnud ja ma olen ise ka kuulnud ainult kiidusõnu tema kohta, seega ma usun, et ma ei eksi.

Sümpaatsus sümpaatsuseks, aga ma tean, et ta töö on ka väga hea. Sega nägin ma juba enda pealt, aga arvestan ka seda, et ta on väga hinnatud kirurg, koolitaja ilusüstide alal ja miks ma peaksin tahtma enda peal töötama kedagi, keda on selleks koolitatud vs see inimene, kes neid välja koolitab, haha. Muidugi käib ka Mart ise pidevalt ennast täiendamas ja hoiab ennast ilumaailmaga alati 100% kursis.

Muuseas, ma tegelikult natukene uurisin seda ilusüstide maailma kah ja lihtsalt infoks teile – proffide juures on need üldiselt üsna samas hinnaklassis. Kui te leiate kellegi, kes on tunduvalt odavam, siis ei ole mõtet tema juures raha “kokku hoida”, sest paraku leidub neid “iseõppijaid” ja neidki, kes enda süstlatäite kuskilt X kohast tellivad, mis Euroopas kindlasti lubatud ei ole. Seega soovitan enne kuskil enda süstida laskmist kindlasti uurida, et kas tegijal on tunnistus ette näidata ja kui kahtled, võid isegi ravimi ampulli enne vaadata paluda. Kui seal peal mingi hiinakeelne tekst on, siis astu heaga minema. Oma näoga küll mõtet riskida ei ole.

Igatahes kirjutasin ma Mardile, et mul oleks jälle tema abi vaja ja üsna kiiresti leidis ta mulle oma tihedas graafikus aja, et mind vastu võtta. Tema juurde on võimalik minna mitmes kohas: näiteks Niine Nahakliinikus, Kotka Erahaiglas ja Tartus Monique Iluravi Kabinetis. Mina läksin Kotka Erahaiglasse ja kogu visiit käis hästi kiiresti. Näitasin talle, et mis mind häirib, mida ma tahaks kohendada ja siluda, tema ütles, et jah, vabalt, kõike neid asju saab süstidega kenasti teha ja hakkasimegi pihta. Ei mingit seda juttu, mida ma enne olen kuulnud, et kui üldse lähed süstima, siis hakatakse sulle kohe ma ei tea mis asju peale suruma, et näed siia ja sinna oleks ka vaja. Ei midagi sellist. Kuigi ma arvan, et kui küsida, siis ta kindlasti soovitaks, aga ma tahtsin ainult konkreetselt kaht asja: oma otsaesist vähem kortsuliseks saada (ja takistada olemasolevatel süveneda) ja kulme naaaatsakene kõrgemale saada, sest mul on veits nagu…eee rippuvad silmalaud. Mitte väga, aga veits. Hullult ei häiri ka, aga no kui ma juba seal olin, eks

Kogu süstimine võttis aega mingi 5 minutit, kui sedagi ja tõesti valus ei olnud üldse. Otsaesisel on vist selline imelik nahk, ma ei tea, ma igatahes kuulsin iga torkega väikest krõpsu ja kõik. Pidin kogu aeg kulmu kortsu ajama, siis ta vaatas, kuhu suts tuleb ja nii ta selle ära tegi. Loetud minutitega olingi tagasi teel kodu poole.

Kui uksest sisse astusin, siis Kardo kohe ukselt hüüdis, et noh, näita siis ometi, milline sa välja näed. Ilmselt ta eeldas, et midagi sellist astub uksest sisse, sest esimese asjana mõtlevad enamik vist seda, kui öelda “ilusüstid” või “botox” vms, et see võrdub sellega, et sa oled super ebaloomulik ja ebanaturaalne.

Suur oli ta üllatus, kui ma olin TÄPSELT samasugune, kui ma enne olin. See on selle tõttu, et botuliinisüstid võtavad 2-3 päeva aega, et mõjuma hakata. Umbes kahe nädalaga ta tulemus veel süveneb ja see, mis nüüd kahe nädala pärast tulemuseks on, püsib seal umbes 3-4 kuud, olenevalt inimesest. Siis hakkab see vaikselt kaduma ja umbes 6 kuud peale süstimist võid sa siis jälle endale kenasti aja kirja panna.

Ma käisin esmaspäeval, nüüd on laupäev ja juba paar päeva on mu otsaesine kortsuvaba olnud. Selles suhtes, et nii ka pole, et kõik on sile nagu paber ja midagi ei liigu, aga näiteks see kurjusekorts ninajuurel on kadunud. Otsaesised vaod on lännu. Kulmud on kõrgemal (mu picture face on see, et ma kergitan neid, et nad mu silmade ees ei töllendaks, seega ma ei tea, kas te üldse saate vahest aru, haha, ma olen alati neid ise kõrgemal hoidnud). Siin on teile mõned random “enne” pildid.

ma ei leidnud paremat pilti kui suvaline kuvatõmmis, kus mu kurjusekortsud näha oleks, aga näete, siin on kenasti. Enam ei õnnestu mul neid ka parima tahtmise juures ette manada Üldse on see kaunis pilt, eksole.

Mis on nende piltide ühised “jooned” :D?

Igatahes võtsin ma täna endale paar mintsa, et mõned selfid valmis treida, et teile oma “uut nägu” näidata. Nagunii on täna vaja uksest välja minna, selle nimel võib ju inimene ennast veidi üles vuntsida. Mis arvate?

otsaesisel on väike arm näha, aga see mind küll ei sega ja ei tahagi täiesti sile olla, ilma kortsudeta on juba enam kui küll :D Mõned täitsa filtrita pildid ka, et ikka paremini aru saada oleks.

Üritan kulmu kortsutada :D

Ma tean, et ega enne ka hullu ei olnud, aga ega ma ei oleks näha ka tahtnud, milline see ilma minupoolse sekkumiseta näiteks viie või kümne aasta pärast välja näeb, ehhe. Õnneks nüüd ei peagi ja mina ise olen igatahes väga rahul.

Rääkisime Mardiga ja mul on teile hea uudis – kui mu lugejate seas on kedagi, kellel on kurjusekortsud, mis teda ninajuurel häirivad ja tahaks neid vähendada või nad sootuks kaotada (eks see oleneb jälle inimesest) siis saan loosida välja ühe inimese Tallinnast ja ühe inimese Tartust, kes seda Mardi juures kingitusena ühe korra teha saab Pidage aga meeles, et ükski tulemus ei ole igavene ja umbes poole aasta pärast on teil vaja jälle tagasi minna, kui tulemusega rahule jäite (ma olen miskipärast kindel, et jääte). Seega sobib see auhind kenasti kellelegi, kellel nagunii plaanis käima hakata on, aga ootas seda õiget aega või märki või julgustust. Tere, siin ma olen

Et loosis osaleda, rääkige kaasa – mis teie ilusüstidest arvate. Kas on teil või lähedastel sellega kogemusi? Maini ka ära, kas sa sooviksid võidu korral minna Tartusse või Tallinna. Juba nädala pärast hõikan kaks võitjat välja! Ja no uskuge mind, Mardi juures olete te kõige paremates kätes ja ma elusees ei julgeks sellist loosimist teha mingi suvaka kohaga, sest mul ei ole huvi ei enda nägu, ega ka teie nägu oskamatutesse kätesse anda!

The post issand, ma lasin ennast süstida! appeared first on Mallukas.

Ma tahaks tänast postitust alustada sõnadega, et MA OLEN VALUDES. Kes iganes ütles, et sport on tervisele hea, ei ole ilmselt kunagi trennis käinud, sest mina isiklikult ärkasin täna hommikul selle peale, et ma valutasin üle kere, nagu keegi oleks mulle öösi salamahti peksa andmas käinud. Seda siiski ei juhtunud, küll aga olen ma üsna veendunud, et see valutamine on esimese trenni tulemus. Ma käisin seal uues Väike Järve MyFitnessis mingisuguses “naine” trennis, mis vandus ema-isa surma nimel, et see on super lihtne, algajatele sobiv ja ei koosne keerulistest sammudest, mis meelde ei jää. Ma tahaks omalt poolt lisada, et lihtne see ei olnud, poolte liigutuste ajal koperdasin ma sihitult ringi ja imestasin, kuidas teised nii kiiresti neile pihta saavad ja treeningu lõpuks olin ma pehmelt öeldes surnud. Ehk siis sellele järgnev tappev lihasvalu ei tulnud samas üllatusena.

Keegi pole öelnudki, et trennis lihtne käia peab olema, aga samas ei ole ka keegi öelnud, et ma seal käimist vihata ei või, seega ma vihkan siiralt ja südamest. Kuigi homme tahaks jälle minna (mitte niivõrd trenni tegema, vaid vähem pekiseks saama).

Mina muru külvamas.

Mina tapeeti panemas. Esimese korra kohta ei ole ju paha! Oli lihtsam, kui ma arvasin

Tänagi viisid mind teed Väike Järvele ja veel samasse majjagi, kus see MyFitness ennast peidab. Nimelt avati seal uus ja suur Ehituse ABC ja selle raames toimusid seal igasugused põnevad töötoad, milles mina, Triinu ja Kristina kaasa lõime. Mina õppisin näiteks tapeeti panema ja aiandusosakonnas sain muru ja murulauku külvata. Tapeeti panin ma esimest korda, muru külvasin tegelikult meie aeda juba eelmisel aastalgi, aga kordamine on tarkuse ema ja nüüd ootan ma kenasti, kuni mu istutatud kraam tärkab. Panin nad aknalauale oma aega ootama. Lisaks kõikide taimedega, mis ma poest kohe kaasa haarasin, et 25% soodukat kasutada.

Ma ei tea, kas ma olen pime olnud, aga mul küll ette ei tule, et kuskil ehituspoes oleksin iseteeninduskassat näinud. Huvitav lahendus igatahes, mugav ka.

Kuna me olime seal hea mitu tundi, siis vahtisin ma usinalt kaupa ka. Näiteks leidsin ma meile uhiuue postkasti, mis on konkurentsitult kõige kaunim postkast, mida mu silmad näinud on. Loodan, et Kardo viitsib selle homme aia külge kah riputada. Sinna jäi minust üks veel, kes tahab, siis minge napsake ära. Siis saame postkasti-sistad olla.

Sellest sain veel 25% alla ka, niiet rõõm oli täielik.

Mõnusalt suur ka, nüüd saate mulle postkasti lõpuks ometi eriti priskeid armastuskirju kirjutada

Veel vahtisin ma eriti kiiva pilguga vannitoakraami. Jah, ma pole siiani seda mõtet maha matnud. Olenemata sellest, et aina intensiivsemalt mõistan ma seda, et meie maja elektrijuhtmed on täpselt 900 aastat vanad, tuled vilguvad ja virvendavad, vahepeal lööb elektri välja ja suure tõenäosusega tuleb meil terve maja elektrijuhtmed välja vahetada, mis tähendab omakorda kõigi seinte ja ma ei tea mille maha lammutamist veel.

*Sisesta siia kerge naeratusega hullupilguga tühjusesse vaatav Mallukas*

Aga niikaua kuni keegi mulle seda otseselt näkku ei ütle, et ma selle probleemiga tegelema pean (elektrik alles tuleb), siis võin ma enda uuest vannitoast unistada ja mitte keegi mind seda tegemast keelata ei saa, sest ma avastasin Ehituse ABC’st täpselt sellise dušikabiini nagu ma tahtnud olen:

Jajaaa, mulle juba instas öeldi sada korda, et küll ma jään seda vanni igatsema, aga ma ausalt öeldes ei käi seal nüüd NII tihti ka ja lastele mõnulemiseks saab ju osta mingi lastevanni või midagi, kus solberdamas käia. Lihtsalt see praegune vann ajab mulle rõvedusjudinad peale, sest see silikoon seal ümber on niii räme ja vann laguneb ja üldse AAAAAHHHH, ma vihkan meie vannituba. Niiet las ma lihtsalt istun ja unistan, et mul oleks selline mõnus ja puhas dušikabiin, kuhu sisse astuda ja ennast rahumeeli pesta. Ei tea, kas ma päriselt vanni igatsema jääks, sest ausalt öeldes igatsen ma seda praegugi. Iga kord, kui ma selle vett täis lasen, on lapsed seal sees ja minul null vannirõõmu.

Meil niii väike vannituba ka, et sinna mahubki ainult täpselt nii pisike vann, kui seal praegu on, ehk siis Kardo sinna nagunii ära ei mahu ma 193 sentimeetriga.

Kumb teil on, dušš või vann?

Sellised plaadid meeldivad mulle ka väga!

Ja selline valamu oleks kah äge, eks.

Okei, ma ei hakka ennast siin nii üles ka kütma, sest armas jumal teab, et lähiajal seda vannituba kuskilt tulemas ei ole, seega laske ma lihtalt nutan iga kord pihku, kui ma vannituppa astun ja laske mul elada illusioonis, et lähiajal üks vannituba mul ka valmib.

Igatahes, on mis on, ilmselt sinna Ehituse ABC’sse satun ma veel tihti, sest nagu te teate, olen ma remondihaige ja ma nägin seal ühte ilusat vaipa ka… Ehhe, aga vaadake, mis video ma ka tänasest kokku panin – tõeliselt äge üritus oli ja aitäh Ehituse ABC’le mind kutsumast. Mina veiderdasin omajagu, nagu ikka, aga no eks te vaadake ise

Ps! Veel neli päeva kestab mu instas kingiloos 250€ kinkekaardile ja kui alguses oli seal tingimus, et tag’i enda mees, siis nüüd tundus see mulle veits seksistlik ja minu poolest tagi sõbranna, vend, ema, õde või naabrinaine. Iga kommentaar = lisahääl loosis Näete, otsige selline pilt mu instast üles @mallukaz ja võtke osa. Kui ise ei taha, siis andke mullegi, haha.

The post tänane päevake on selja taga appeared first on Mallukas.

Tere kaunist uut nädalat, kallid siinviibijad. Mõtlesin, et tulen räägin niisama, et mis mu elus vahepeal toimunud on.

• Tahtsin magamistuppa lükanduksi tellida. Mul on seal seinas selline kapisuurune õnarus, kuhu soovisin siis osta toru, kuhu riided rippuma panna ja uksed ette. See pole väga suur, seega mõtlesin, et no palju need uksed ikka maksta võivad. Saatsin hinnapäringu suvalisse firmasse, mille Google esimesena andis ja – 800 euri!!!! KAHEKSA SOTTI!!!  12 371 KROONI! Vabandage ebadaamilikku väljendust, aga kas ma olen ennast segi sittund või mida summat nagu?? Ma pigem elan ilma nende usteta Ma ei julge sellist hinnapakkumist küsidagi enam, et esikusse kapiuksed ette saada. Kes oleks võinud teada, et lükanduksed ainult miljonäride teema on.
• Käisin teist korda ka trennis. Olen toitunud tervislikult Orxi kava järgi ja mõtlesin täna, et oh, kaaluks ennast. Enne esimest trenni olin 65 kg. Teate, palju ma nüüd olin? 66.5 .  Nagu, vabandage, kas mu keha on millestki valesti aru saanud või?

  Omast arust läksin ujuma, aga see trenn oli täis ja läksime rühmakasse (jah, ma liigun juba eos ringi retuusides ja t-särgis :D)

• Ostsin endale india roogade kokaraamatu – kui ma juba meekana suutsin ise teha, siis ma PEAN ju hakkama saama ka mõne india toiduga?
  
• Juurdlen pikalt, et millal ma ükskord suureks saan. Suureks ja targaks naiseks, kes oskab oma aega planeerida ja rahaga ümber käia ja ei tee suuri vigu ning saab alati aru, millal on aeg oma apse tunnistada. Selle asemel tundub mulle, et mida aasta edasi, seda lapsikumaks ma muutun Üldse olen viimasel ajal kuidagi vastikum inimene, kui muidu. Ei teagi, kas see mingi ajutine error, või koorub tõeline mina lõpuks välja. #piinlik
• Koroonapaanika on üle Eesti. Ma ei paanitse, aga ma olen ka kindel, et kui keegi peaks Eestis sellesse maha kärvama, siis olen see mina, sest te pole kehvemat kätepesijat näinud, kui mina. Mis seal siis ikka paanitseda. Küll tellisin ma 50 kg kartuleid ja kolm kanistritäit vett, et ütleme nii, et meie oleme kriisiks valmis
• Kardo isapuhkus lõppeb kahe kuu pärast, whaaaa. Nüüd ta peaks vist tööle minema, aga kuna ta sinn lattu tööle tagasi minna ei taha, siis peab ta midagi uut otsima. Ainuke asi on see, et ta ideaalis tahaks midagi kasvatada. Kas keegi ei tea mõnda tööd, kus vaene inimene midagi kasvatada saaks? Kui ei, siis tegelikult on tal veel selline hea oskus, et ta on usin ja tragi, õpib kõik asjad kenasti ära ja on viisakas poiss, kellega tore koos tööd teha. Aidake vaest Kardot, ta ei taha enam nende lastega kodus passida, ta lubas ära manduda, kui ta ühe korra veel “kiisud keerutavad tantsu” laulma peab. Saab huvitav ajastu olema, kui Kardo tööle läheb. Saaaaab huvitav olema…
• Mul on täna juuksuriaeg, kas ma peaks tuka lõikama v????????
• Mu kodu on nii nummi See vaip on mu elu parim ost, still
  

Ok, ma nüüd teen tööd ka, mis ma siin ikka soiun. Baii!

The post appeared first on Mallukas.

Mina teilt Instas küsimas, kas ma peaks tuka lõikama.

Kõik:

Ma küsimas oma sõpradelt, kas ma peaks tuka lõikama.

Sõbrad:

Mina küsimas Kardolt, kas ma peaks tuka lõikama.

Kardo:

Ja mida mina teen? Loomulikult lõikan endale tuka, mis nägi salongist lahkudes mega ilus välja ja täna hommikuks selline, et ma meenutan umbes 19 aastast vene noormeest. Täiuslikuks teisikuks olemisest on puudu ainult hõre vunts.

Et olukord veel parem oleks ja et ma ikka full on meesterahvast meenutaks, otsustas taevaisa, et kuule… Sa ju ei imeta enam, võtan nüüd su tissid ära, baiiiiii! Ja nii ta ka tegi. Neli aastat sain neid nautida, alates sellest hetkest, kui ma Lendet ootama jäin kuni praeguseni oli mul ikka korralik… riiul. Aga nüüd on nad selllised tühjad ja.. ilmselt mingi -A korv. Ja mulle tundub, et see juhtus PÄEVADEGA! Seega kõik mu rinnahoidjad on mulle väiksed, ma näen välja nagu mees ja paksem ka, sest enne olid tissid vähemalt kõhust ees.

Üldse oli päev läbi nii kehv tuju, et läbi suure häda ronisin veel õhtul trenni, kuigi ÜLDSE ei viitsinud ja lootsin, et “peale trenni on ikka hea tuju”. Ütleme nii, et ei ole. Ainult jalad ja tagumik valutavad, aga tuju on sama.

Ma enne mõtlesin kogu aeg, et mina küll endale kunsttisse ei panna, aga nüüd mõtlen, et huvitav, kas seda järtsuga saab teha v Samas alati on võimalus, et ma lähen kliinikusse ja nad on nagu: “Vabandage Vadim, aga meestele me seda teenust ei paku.”.

The post mõistus (ega tissidki) pole enda teha appeared first on Mallukas.