Mul on stuudios suur kommikauss. Esiteks käivad mul ju seal enamasti äsjasünnitanud naised, kellele ikka magusaamps ära kulub, mõnikord on hea ka suuremaid lapsi kommidega “ära osta”. Heh, vanema loal muidugi. Igatahes ma märkasin poes selle samale kausile sisu soetades, et Kalevil on mingi kampaania, et igas pakis on kraapekaart, millega võib uue paki komme võita. Ma ei tea miks, aga see tekitas mulle tohutu tungi osta PALJU kommi, et äkki ma võidan uue paki. Miks see mõte tasuta pakist mind nii erutas, ma ei tea, aga olgu öeldud, et ma ostsin 10 pakki erinevaid komme ja võitsin täpselt mitte kui midagi.
Ma pole kunagi viitsinud osaleda nendes mängudes, et saada sms või korja kokku millegi pakendid. aga mõte pakis peituvas kraabitavas kaardis ajab mind teadmata põhjustel liiga elevile. Meenutab natsa lapsepõlve, kus coca-cola korgi alt võis uue pudeli võita ja ma sain ükskord ühe pudeli raha eest KUUS UUT PUDELIT järjest!!! Ma olin hoovi kõige ägedam tüdruk, sain kõigile korgita cocat jagada. Oli see alles päev…
Kõige haigem on see, et stuudio kauss (mis on VÄGA suur) on ääreni täis, osa pidin veel koju ka tooma. Ise küll nagu kommi ei taha, mõte külmikus olevast kanasalatist feta ja kuskussiga tundub palju ahvatlevam, aga juba siin mõtlen, et homme võiks ju paar-kolm-kuus pakki kommi veel osta. Äkki ma võidan?
Pange tähele, varsti loete siit, kuidas mind on võlavanglasse pandud, sest ma olen kõik elu säästud kulutanud Kalevi kommidele, et seda ühte nirust pakki võita.