Ei tea, mis häda mul eile nii kurb olla oli, sest probleemilahendus oli super lihtne. Avasin PhotoPointi lehe, valisin uue (ja parema!) kaamera ja obje välja, klikkisin sinna kasti, et pliis armulised herrad, andke järtsu ja tehtud ta oligi. Nemad andsid, ma allkirjastasin lepingu, maksin sissemaksu ja nüüd ootan ainult kirja, et millal ma Kristiinesse oma uuele kaamerale järele minna võin. Konkreetselt 10 min ja tehtud, aga ikka oli tarvis eile halada ja oiata nagu mul oleks käsi maha saetud või miskit.
See kõlab nüüd maru imelikult, aga tegelt oli nii MÕNUS kurb olla, hehe. Võib-olla ma selle pärast seda tunnet lüpsingi. Ma pole ammu kurb olnud ja eilne meenutas mulle seda dramaatilist tiinekaaega. Ilmselt hea elu märk, vahelduse mõttes naudid kurba olekut ka. Aga nagu öeldud, kauaks seda ei olnud. Ma lihtsalt ei tahtnud järtsu võtta, aga nüüd mõtlen, et mis seal ikka, teen nüüd usinalt pildistamisi ja maksan selle lihtsalt ehk varem tagasi, see ju ka võimalus. Praegu nii ilus õues pildistada ja mul nüüd auto ka, et saab sõita igale poole ilusatesse kohtadesse. Kes tahab, siis kirjutage mulle!
Ps! Olen kogemata kustutanud ära ühe kirja ja enam meili ei suuda leida, kaks õde tahtsid pildistama tulla. Palun kirjutage uuesti!
Pildilainelt nüüd sellele lainele, et mul on teile üks asi kinkida. Ma käisin lõpuks esimest korda elus Von Baer poes ja olin nagu… wow. Nii ägedad asjad. Mul muidugi endal on päris mitmeid Von Baerikaid, aga nüüd on neil uued käekotid ja ütlen ausalt, ma nüüd tahan ka käekotti! Enne oli suht suva, sain seljakotiga ka hakkama, aga no nüüd mõtlen, et kui mul juba on Von Baeri seljakott, rahakott, reisikott, arvutikott ja kaamerakott, siis miks ei peaks mul ka käekott olema?
See kott ongi see, mida ma tahan. Peale vaadates ei ole kohe nagu ooo wow kui tuus, aga kui sisse vaatad, siis ideaalne. Hästi palju sahtleid, läpakale eraldi kohake jne. Must have! Eriti beebiga tuleb seda tavaari nagunii täiega kaasa tassida.
Ja clutch! Mul on pmst samasugune rahakott, aga suurem clutch kuluks ka marjaks ära, saaks kõik asjad sisse visata.
Kuna mul Mari kaasas oli, siis panin tema ka ühe kotiga poseerima. On mul ikka laps, poseeris nagu homset polekski, hehe. Talle muidu sobiks see kott jumala hästi, aga neid rihmasid ei saanud kahjuks lühemaks teha. Samas idekas täiskasvanule ka!
Aga nüüd kingituse juurde. Nimelt kõikidele Von Baeri kottidele saab lasta peale teha graveeringuid. Viljandi raamatuesitlusel loosisin välja ühe raamatu ja punase rahakoti, kuhu peale oli graveeritud minu autogramm. Näete, selline:
Seekord tegin valiku ise, aga nüüd mõtlesin, et tahaks oma lugejate vahel, kes esitlusele tulla ei saanud, ka sääraseid välja loosida. Mitte üks, vaid kaks. Ühe siin blogis, teise instas. Võitja saab ise valida, millist rahakotti ta tahab ja sinna peale graveeritakse siis ka minu autogramm. Ma loodan, et see imelik ei ole, või no ma enne mõtlesin, et kes ikka MINU autogrammi tahaks, aga esitlused on näidanud, et mõni ikka tahab ka ja võib-olla oleks selline rahakott mõnele just mokkamööda, ehheee. Seega, kes tahab, siis võtke loosist osa, mis muud. Ükskõik, kas siin või Instas või mõlemas, ise teate.
Et blogiloosis osaleda, siis jätke mulle siia üks ilus kommentaar ja hakka Von Baeri sõbraks Facebookis (SIIN). Ahjaa, seda maini ka, et millise rahakoti sa võidu korral valiksid, selle valiku leiad SIIT.
Ps! Ma ütlen ise siis ka teile midagi ilusat, et minu meelest te olete kõik nii lahedad. Hääletasite mu Eesti lemmikblogijaks ja olete mulle alati nõu ja jõuga abiks. Ja eile kui halada tahtsin, siis sain rahus teile halada ja te saatsite mulle kirju, et ah poh, kõik saab korda. Ja see oli tore. Aitäh teile, te olete super nunnud
The post mõnikord on vaja halada ka appeared first on Mallukas.