Kas te olete näinud filmides, kuidas inimesed on hästi ülepingutatult ja dramaatiliselt kurvad. Et kõnnivad mööda majapidamist sihitult ringi. Ohkavad. Panevad paar pisarat, siis tuiavad jälle edasi.
Konkreetselt mina praegu. Ma vist mainisin, et mu kaamera läks võtetel katki eks. Ega ma väga kurb olnd, sest mul ju kodukindlustus ja pole hullu miskit. Jajah. Täna sain vastuse, et kuna see ei juhtunud kodus, siis korvab kindlustus kuni 5% väärtusest. Ehk siis… mai tea max 100€. Kaamera ise on umbes selline 3000€ koos objega.
Ma ei saa uut kaamerat osta, sest ma pean kruusa ostma. Ja seinu soojendama. Ja kiviparketti laduma. Ja terrassi ehitama. Ja maja krohvima. Ja üles uue katuseakna ostma. Kõige selle valguses tunduks tobe uut kaamerat osta, sest kodu on ikka tähtsam, onju.
Aga ma armastan pildistada ja ma armastasin oma kaamerat ja nüüd on kõik läbi.
Oma dramaatilisuses mõtlen, et lõpetan stuudiorendilepingu ka. Pole nagunii ammu sinna jõudnud, aga nüüd pole mul enam kaameratki. Mis ma seal siis ikka seisan nagu tuppes emm. Üksi. Ilma kaamerata.
MA OLEN NII KURB!
Jah, mul oleks variant järelmaksu võtta, aga see on nii suur summa ja tundub kuidagi hull. Ma teoorias võiks äkki mingi hooandja värgi teha, et ala annetad 50€ ja saad mingi shuudi minu ja mu uue kaameraga, aga ma tegelt ei tea, kas see hooandja nii töötab, et suvainimesed saavad endale kaameraostuks raha koguda, pole eriti niimoodi süvenenud. Ja no ma võiks muidugi minna ja oma neeru maha müüa, aga mul on teda vahel vaja läinud ja ma ei tea, kas ma suudan temast veel loobuda. Mingisugust koostööd ei oska ma ka kuskilt küsida, sest Nikoni endaga ma kunagi tegin ja sain endale kaamera kasutamiseks ja siis veidi odavamalt ära osta. Pealegi mai tea, ma tahan enda vana kaamerat, mitte uut :((((((
Ah, lihtsalt tahtsin öelda, et ma olen väga õnnetu, I die ja et olukorda dramaatilisemaks muuta, siis ma lähen istun nüüd natukene aega autos, kuulan kurbasid lugusid ja nutan.
Liiga hästi elan vist, ma ei mäleta ammu, millal ma viimati sellist kohutavat kurbust tundsin. Vot, tuleb välja, et olen asjainimene küll, et ei olegi kõigest maisest varast poogen.
Ah, äkki mõtlen midagi siiski välja, a ma qurb ja tahtsin sheerida. Ok ma autosse nutma, tsau.
The post ma olen super õnnetu appeared first on Mallukas.