Viimased kuu aega olen ma endale iga õhtu pühalikult vandunud, et homme saab olema see maagiline päev, kus ma lõpuks koristama hakkan. Tegelikult on nii, et elutuba koristan ma iga päev, sest siin me ju oleme ja beebi maas jne, et peab ikka veidi kasima seda kohta siin. Kardo on selle köögikoristuse enda peale võtnud ja aeg-ajalt teeb seda. Aga ülemised korrused – tule jumal appi. Mul on seal nii palju puhast pesu võrevoodisse visatud, et enne hakkab taevast pussnugade ja sigade segu sadama, kui mina selle ükskord korda teen.
Kapid on juba suht tühjad, sest see hunnik aina suureneb ja suureneb, seega kui mul midagi selga vaja, siis tuhlan seal. Muidu oleks suva, aga kõik asjad lähevad maru kortsu ja ma pole just suurem asi triikimise sõber. Telekas reklaamib viimasel ajal seda aurutajat või asja, millega “megalihtne” asjad sirgeks saada – tea, kas on ka? Ok, vaatasin just Euronicsi lehelt neid ja mulle tundub, et see on täpselt sama nusberdamine, kui triikimine, ainult fancyma nimega 
Ütlen kohe ära, et ma pigem nuttes triigin neid mõnda riideeset, mis kindlasti triikimist vajavad, kui et ostan uue masinavärgi, kuhu ämblikud võrku kududa saavad. Või omab keegi sellist masinat ja kiidab taevani? Hmm…
Mul on selline tunne, nagu rase oleks. Selle külje pealt, et ise pole õueski kuskile maale jõudnud, aga juba mind painab, et tegelt tahaks lastetuba ka kuidagi paremini sättida ja paigutada. Seal on nii palju asju, millest pooled sinna ei mahu ja teine pool on olnud suur viga ostmisel. Näiteks pallimeri. Jube armas ja tore, aga ma olen kaks aastat iga päev palle korjanud. Kardo ütles, et ma selle põlema paneks ja väitis, et see on suurim viga ostude ajaloos. Ega jah, TOP10 seas on ta kindlasti. Lastele meeldib, aga jube kehv koristada. Sai küll lastele sünnaks ostetud, aga ega nemad õnneks nagunii ei tea ega mäleta 
Kes ennast väga vihkab, võib mulle kirjutada, ärin ära.
Väike Lende ja natukene väiksem Mari.
Mul on selle lastetoaga see värk, et seal on seinad kalde all, noh katusealune siiski. Et ei saa mingi hullult paigutada kuidagi teisiti midagi, aga ma tahaks, et asjad oleks paremini ära pandud, et lapsed ise kõike kätte ei saaks. Sest iga kord kui keegi lastega külla tuleb, kisutakse mänguhoos välja kõik, mis kiskuda annab ja tulemus on mingi bardakk, mida ma mitu kuud koristada ei viitsi. Nagu ka praegu seal üleval toimub. Tahaks, et oleks rohkem ruumi ja vähem asju ja…
…kõik taandub sellele, et peaks lihtsalt pihta hakkama ja kuskilt otsast alustama. Äkki saab täna olema see maagiline päev, mil ma päriselt lastetoa ja magamistoa korda teen? Palvetage mu eest. Ma pean seda tegema!
Kurat, Kardo just mainis mokaotsast, et tegelikult võiks nii teha, et eraldaks meie elutoast jupikese ja teeks sellest talle arvutitoa, seinaga. Ja siis saaks Kardo arvutitoast teha mängutoa…Okei, ei. Ei! Ma ei tohi ühtegi remondiideed endale pähe võtta enne, kui see õu korda saab. Palun tuletage mulle seda meelde Näitaks teile pilte lastetoast, aga see on selline urgas, et te lööksite ristimärgi ette ja ei loeks mu blogi enam iial ja kutsuksite lastekaitse mulle, et mu lapsed sellises toas ööbima peavad. Näitan parem muid pilte telefonist.
Teoorias sealt ahju kõrvalt tuleks see sein ja siis see väike jupp jääks “arvutitoaks”. Ma ei tea muidugi, kuhu see diivan siis tuleks või saaks, aga noh, ega see on ainult suva mõte, mitte päris plaan eksole.
Kui tore, kui sõbrannadel samavanad lapsed on 
The post pean koristama appeared first on Mallukas.