Me lähme ülehomme Tenerifele ja just seal asub megasuur Loro Park. See on nagu nagu mingi hübriidloomaaed – lisaks loomade vaatamisele on seal ka igasugused loomashowd. Eelmine aasta ma kirjutasin sellest (näete, siin) ja lõpuks jõudsin järeldusele, et ma ikkagi Loro Parki ei läinud. Mul on raske isegi poes liha osta viimasel ajal, rääkimata siis muud moodi loomade kannatusi toetamisest.
Eelmine aasta oli lihtsam mitte minna, sest Mari ei osanud eelmine aasta veel pmst üldse rääkida ja seega ei olnud ma veel kursis, kui suurt rõõmu emasüdamele pakub see, kui laps millestki siiralt vaimustunud on ja raudselt mäletaks ta seda külaskäiku nüüd juba pikalt. Samas ei tea ta ka, millest ta ilma jääb ja nagunii on see reis üldse talle ülitore ja põnev vaheldus, et seda jama vähemalt ei ole, et ta teaks, et selline koht eksisteerib ja teaks ise nuiata sinna minemist. Aga no MINA tean. Ja ta siiani räägib sellest, kuidas ta suvel papagoisid nägi. Saate aru jah, paari üksikut papagoid nägi ja juba see oli nii suur asi talle, mis siis veel seal pargis oleks?
Variant oleks külastada ka ahviparki (sellest kirjutasin SIIN) ja toona ma kirjutasin, et depressiivne, aga siis pärast sain teada, et need kõik nn päästetud ahvid, et neid toetada võiks ju küll. Sellega on aga see miinus, et meil pole seekord ju autot ja ma ei saa seda vist ka rentida (liiga vähe aega load olnd). Loro Parki viiks hotellist lausa buss, ahviparki mai teagi kuidas saaks..
Igatahes PALUN öelge mulle, mida teha. Kas teha Marile seda rõõmu või pigem mitte sellist kohta toetada? 
The post eetiline dilemma appeared first on Mallukas.