Ma ühes postituses mainisin, et me tegelesime üks päev mitu tundi Maxima uute kleepsu- ja nupuraamatutega. Maril küll tegelikult väga pikka kannatust ei ole, et pikalt ühe asjaga tegeleda, aga miskipärast see Mari ära ei tüüdanud. Nupuraamatus oli hästi palju erinevaid ülesandeid, ei läinud üksluiseks. Raamatusse kleepimine ei läinud ka igavaks, sest õppisime koos numbreid ja kleepisime ja avasime järjest uusi pakke ja iga kord oli Mari põnevil – kas ta NÜÜD lõpuks leiab selle Lotte kleepsu. Ütlen kohe ära, et kuigi meil oli mitukümmend pakki kleepse, siis just seda otsitut me kahjuks ei leidnud, kuigi raamat peaaegu täitsa täis kogutud. Kui kellelgi on see üle, siis hea meelega teeksin vahetuskaupa peotäie teiste kleepsude vastu, mis me topelt saime.

Ka nupuraamat on super äge. Saab värvida, nuputada, joonistada. Kuigi osad ülesanded on Marile veel natukene keerulised, siis üheskoos saame ajapikku välja valida just jõukohasemad, teised saab niikaua lihtsalt ära värvida. Ühesõnaga oleme meie mõlemaga väga rahul ja mõnda aega käime nüüd ainult Maximas, et ikka kõik kleepsud kokku saada :)

Kas teie lastel juba on emb-kumb nendest? Kuidas neile meeldib? Kui leidub veel keegi, kellel ei ole, aga tahaks, siis anna kommentaarides märku, loosin ühele õnnelikule komplekti, kus nii raamat, kui nupuraamat mõlemad. Juba teisipäeval teen loosi ja pakk saadetakse võitjale koju!

Tegin väikse video kah, kuidas meie raamatuid avastame. Mari on nii tublikene

*Postitus sündis koostöös Maximaga

The post minu Eesti seiklus* appeared first on Mallukas.

Jou, kuidas kube kärab? Ok, mulle meenus just, et ma ei ole 12, seega alustame uuesti:

Aulised Malluka blogi lugejad. Kuidas on teil siiani möödunud selle kauni nädala viimane päev? Minul nii, et mu hääl on täiesti kadunud, ma ei tunne mitte ühtegi lõhna ega maitset ja ninast niriseb tatti. Tegelikult oli umbes selline seis juba eile, aga ega ta ööga paremaks läinud ei ole. Jumal, kui tüütu on niimoodi külmetunud olla.

Tegelikult tulin ma täna siia, et teile halada ja jagada uudiseid ilma pealt. Esimene uudis tuleb meie tagaaiast, nimelt langes meil massiivne hunnik lund kasvuhoonele ja nüüd on ta surnud. RIP. Mul on suht ükskõik, aga vaene kasvuhoonemees Kardo on murtud. Umbes sama murtud, kui ta kasvuhoone.

Õnnetus juhtus, kuna meil on aias üks suur puu, mida meil pole lubatud maha võtta ja mille oksad on mõlemale poole laiali. Ühed kasvuhoone poole, teised hoovi poole. Ja need sadasid megalt lund täis, kuni ühel hetkel robinal alla sadas ja kasvuhoone laiaks litsus. Mõelda vaid, mul oleks võinud lapsed hoovis mängida või miskit. Seega kaks küsimust teile: kas kodukindlustus maksab kinni kasvuhoone, kui selle purunemise põhjustas lumi JA kui mul pole absull mälestust kust ja mis hinnaga see ostetud on, sest see oli 3 aastat tagasi? Ja kas LOV lubaks nüüd selle pagana puu maha võtta, enne kui Lotte või lapsed lapikuks saavad? Uut kasvuhoonet võite ka soovitada (soovitatavalt koos paigaldusega).

Liigume edasi. Ma sain eile teada, et Tartus avati leiva drive-in! Saate aru! Sooja leiva drive-in! Kas te olete kunagi midagi absursdsemat ja ägedamat kuulnud? Kui ma Tartus elaks, läheks ma hommepäev 70 sendi eest sooja leiba soetama, aga noh, siit Männikult on veits pikk maa. Minge minu eest ja mõelge minule, kui te kahe suupoolega sooja leiba sööte.

Leivast rääkides: mäletan kunagi lapsena sai kooliga Leiburis ekskursioonil käidud ja siis pakuti ka sooja leiba ja saia. Kas neid ekskursioone toimub ikka veel? Kuidas sinna saab? Kellele ma helistama pean? Tahaks minna ju…Enamasti sooja leiva pärast, aga äkki on huvitav kah.

Kui ma juba lobisen, räägime siin siis natukene stuffist ka. Nimelt oleks meil vaja kaht asja: kohvimasinat ja õhksoojuspumpa. Okei, eluliselt VAJA pole kumbagi, aga meie 15 aastat vana õhksoojuspump suri maha ja kuigi 99% ajast kasutame me pelletkaminat, siis mõnikord oleks hea ka pumpa kasutada. Eriti kui ise peame kuskile minema ja nii, siis ei ole vaja kedagi pelleteid valama kutsuda, et maja päris jäässe ei läheks. Seega kui keegi on endale hiljuti õhksoojuspumpa ostnud ja oskab midagi soovitada, siis kuulan hea meelega. Tahaks täislaksu, et oleks hea pump ja et tullakse ilusasti ja paigaldatakse ära ja kogu kupatus noh. Tahaks öelda, et hea võiks välja ka näha, aga kui hea saab välja näha õhksoojuspump, eks ta üks latakas ole.

Kohvimasin oli meile enne Jura, tegime Saku Lättega koostööd ja siis sain aasta kasutada, aga nüüd sai koostöö läbi ja meie oleme presskannuga nagu loomad. Need Jurad maksavad üle tonni, aga ma vaatasin odavama otsa pealt ka masinaid. Või no mis odav, ikka kallid, aga odavam kui 1000€. Ma neid paarisajaseid ei julgeks osta, pärast lagunevad kätte ära. Või ei? Kellel on kohvimasinad, jälle kuulan hoolega. Endale on silma jäänud paar Philipsi oma. Nt SEE või SEE. Aga kui keegi ütleks, et tal on odavam ja ON hea, siis ma oleks rõõmus ka seda kuuldes. Ja kui ma nüüd eriti nõudlikuks ei lähe, siis soovitusi võiks SIIT lehelt pakkuda, sest Hansapostiga ma teen koostööd ja saaksin väikest ale sealt Samas avastasin, et on olemas asjad nagu… sisseehitatud kohvimasinad? Kuhu nad sisse ehitatakse? Kuidas sa neid puhastad, kui nad kuskil sees on? On kellelgi?

Okei, viimane asjajutt. Nimelt nagu te teate, siis suvel korraldas Kätu mu köögis veekannuga põlengut ja seal kaotasime me mu ilusa kannu, mis ma kunagi sünnaks sain. Tahtsin asemele sama ilusat osta, aga Kardo jõudis ette. Läks Maximasse ja ostis sealt suvaka 10€ eurise kannu, mis mulle erilist silmarõõmu ei paku. Täna jäi Facebookis silma, et e-luxis on Smegi pakkumine: ostad veekeedukannu, saad rösteri poole hinnaga. Mul küll rösterit pole vaja, aga no nad on NIII ilusad…

Ja see mündiroheline kann + röster oleksid mu köögis nii ilusad, et äkki peaks siis juba praegu ära soetama, kui niimoodi kohe pakkumine on ja puha. Endiselt- VAJA nagu pole, aga niisama omaette soiun. Korra isegi mõtlesin, et küsin Kardolt sünnaks, aga te teate ju ise, et köögimasinaid ei tohtivat naine tahta ja üldse Kardo ja kingitused on omaette ooper, nagu te mäletate. Aga sellegipoolest on need Smegi retrohõngulised kodutehnikavärgid nii ägedad. Ma tahaks isegi seda köögikombaini, kuigi ma ei küpseta iial mitte midagi.

Lõpetuseks – saime eile meie kümblustünni paika! See on ka põhjus, miks ma nii külmetunud olen, sest ma mõtlesin, et no ma olen küll haige, aga vesi on ju soe ja tahaks ka proovida ära seda lõbu. No nüüd on mul lõbu laialt, tahaks kopse välja köhida. Aga tünn on niiii ägeee!

Aga ok, mis ma ikka lobisen siin – ma pean koristama hakkama, sest juba teisip on mul kaaneloo pildistamine. Saate ka mu morta ühe ajakirja kaanel vahtida Arvake ära, mis ajakiri on (va kui ma juba öelnud olen, ma ei mäleta..).

The post tere pühapäeva appeared first on Mallukas.

Mul on vist tõesti aega üle, et ma täiesti lambist ja niisama viitsisin tasuta kirjutada reklaampostitust, aga no instas jäi silma mingi sponsored post, googeldasin ja olen nüüd lõksus. Ma leidsin niiii ilusad kellad. Jaja, ma tean, et arvatavasti saaks taolisi alist paari euriga ka, aga see pole ju… see. Mitte, et ma suur kellakandja oleksin, aga nüüd mõtlen endale küll ise kinki teha. Ainult valida ei oska, seal lehel üle neljasaja kella. Ühesõnaga mõtlesin, et äkki teile ka kellelegi meeldivad, et juhin tähelepanu, et noh, nad eksisteerivad

SEE (link) oligi see, mis mulle Instas ette jäi. Kohe vaatasin, et nii kuidagi naiselik ja kevadine ja nunnu. 

Jällegi hästi mõnusad pastelsed toonid, naiselik, malbe, romantiline. Kõik, mida ma ei ole (link)

Sellel (link) käib see külgmine kaunistus ära, kui tahad natukene tavalisemat kella, aga mulle meeldib just sellega koos.

Ah, mul pole mõtet kõiki ka siin linkida, mis mulle meeldisid, eks igaühel oma maitse, aga minule esimesena jäid kohe need silma. Nii armsad ja nunnud, ei tea, mis nunnudusemaania mul peale tulnud on. Eriti täiuslikud oleks nad siis, kui ma oleks sealt kollase taolise kella leidnud, aga no ega kõike ka siin ilmas tahta ei saa.

Keda huvitab, siis see on UK firma nimega Olivia Burton ja kõik kellad on SIIN. Võib-olla müüakse neid ka Eestis kuskil poes, ma ei tea, aga mulle google andis esimesena selle lehe ette, sobib seegi. Isegi hinnad kenasti eurides ja puha. Ma vaatan, et nad teevad ehteid ka, mesimummu omad on päris nunnud, aga need nii ei vaimusta, kui need kellad.

Eks ma nüüd vaidlen endaga natukene, et kas mul on vaja osta endale sünnaks kella, kui ma kõik eelmised kellad kuskile ära kaotanud olen, aga vähemalt kui kellelgi ON vaja kella ja plaanib just osta, siis äkki andsin kellelegi hea niidiotsa ilusate kellade suhtes kätte

Eriti imelik on see, et näitasin sõbrannale, et omg vaata kui ilusad ja ta oli mingi iu ei, nagu viieaastastele mõeldud. Nojah, Mari arvas ka, et ilusad, aga minu meelest on ka. Kas teie meelest on ilusad või pigem mitte? Milline teile kõige rohkem meeldib?

The post vaadake seda! appeared first on Mallukas.

Ma ei teagi, miks ma teiega seda väikest meisterdust jaganud ei ole, aga ühel hetkel vaatasin ma, et meie vets näeb veits peldik välja. Ühesõnaga kraapisin ma välja silikooni, kollase värvi, trelli ja ühe riiuli, ning hakkasin meisterdama. Ega siin pikka juttu ole, vaadake ise enne pilte:

Mida ma siis tegin – tahtsin rulood puhastada, aga see oli mingi 10a vana ja lagunes mulle kätte ära, seega ma praegu rulood tagasi ei pannud. Selle asemel riputasin ma sinna pitskardina, mille peale Kardo ütles, et nüüd on meil ehe vanamutivets. Pitskardina ja pudi-padiga, nagu vanamutivetsudes ikka on. Ainukene asi, mis puudu on, on see karbike, kus sees pehmeks hõõrutud ajalehetükid, millega pühkida.

Praegu nagu saksapreilid pühime hoopis nende niiskete paberitega, st lastega on neid hea kasutada. Tavalise paberiga veetis Mari mõnikord 15 mintsa vetsus “pühkides”, niisketega saab kiiremini hakkama

See vaene peegel on olnud pronksivärvi, valge, must, roosa, kuldne ja nüüd kollane

Selle küünlaga oli selline lugu, et kui ma seda esimest korda põletasin, siis haises see nagu… perse ja peeru segu. Aga õnneks taipasin ma ta hiljem vetsust esikusse tõsta ja seal sai see lebra rohkem hajuda, mistõttu ma kallist kraami ära viskama päris ei pidanud, aga uuesti ei osta iial ja teistel ka ei soovita. Samas kui teda mitte põletada, lõhnab see ülihästi kadakate järgi…Ma ei tea, mis seal toimub, kui see põlema panna, aga no issand jumal. Kui ma peale küünla süütamist vetsu astusin, siis ma kartsin, et keegi on sinna maha surnud

Ühesõnaga, nüüd on siis vets selline. Veits vanamutilik, aga minu meelest kuidagi hubasem ja mõnusam kui enne. Kui vets üldse saab “hubane” olla. Ainuke asi on see, et ruloo TULEB tellida, sest suht imelik on, kui nt pimedal ajal vetsus tuli põleb, ise seal rahumeeli istud ja siis äkki ämm nt oma välisuksele tuleb. Siis ta lihtsalt saab mulle otse näkku vaadata, kui ma seal istun… Kardol juba ükspäev juhtus nii, et rahumeeli pissis, kui äkki astus mu ema ämma juurest välja. Nii nad siis silmsideme lõid – mu ema ämma uksel ja Kardo meie vetsus, emm peos.

Talvel tegelikult niiväga seda muret pole, sest kes ikka meil vetsuakna taga seisaks, aga suvel, kui näiteks aias istumise ja asjad on, siis viib teekond aiast värvani ikka ka sealt akna alt mööda, mistõttu suveks tuleb see nali kiiremas korras ära teha. Muidu istume seal vetsus ja vahime samal ajal teistega tõtt. Ma juba isegi tean, et ma tellin ruloo Rulo.ee poest, aga pole veel “õiget hetke” leidnud. Kes veel ei tea neist, siis hakake nende FBi jälgima – minu arust tõeliselt out of the box firma. Ei ootaks, et lambine ruloofirma just humoorikusega hiilgama peaks, aga just seda nad teevad. Äge! Mulle meeldivad sellised firmad ja inimesed, mistõttu hea meelega toetan selliseid kohti, mis julgevad erineda.

Kuidas teile mu mutipeller meeldib?

The post totaalne peldik appeared first on Mallukas.

Ma tegelikult tahtsin pealkirjaks panna lastega, aga kuna ma ei kujuta ette, millal ma saaksin kahe lapsega kinno filmi vaatama minna, siis jääme praegu ühe peale. Kaks tundi ühe koha peal istuda on Marilegi tegelikult veel katsumuseks ja kuigi me oleme temaga kolm korda kinos käinud, ei ole ma ühegi käidud filmi lõppu näinud. Mitte, et ta seal laamendama kukuks, aga no alati umbes pool tundi enne filmi lõppu hakkab ta ennast muudkui sättima ja keerutama ja küsib sada korda pissile ja lihtsam on teiste inimeste häirimise asemel kinokülastuks lõppenuks lugeda. Kuigi ma pean tunnistama, et eile jäi meil filmi lõpuni vaid 15 minutit, nii et inimene kasvab ja suudab aina enam kannatada.

Tore on muidugi see, et lapse eest täishinda maksma ei pea, seega pole kahju, et nagu piletiraha raisku läheks, isegi kui film lõpuni nägemata jääb. Kahju on vaid sellest, et kui sa seal lapsega poolteist tundi filmi vaadanud oled, siis ISE tahaks küll näha, et mismoodi see siis lõppeb, aga vot, ei näe

Eile oligi meil kinopäev. Mina ärkasin muidugi näotäie ohatistega ja nägin välja nagu viimane peletis (näen muuseas siiani), aga kuna Marile sai lubatud, et lähme kinno ja ta isegi täitsa ise filmi välja valis (“Ralf lõhub internetti”), siis surusin alla selle tunde, et tahaks kodus kerra tõmmata ja hakkasin sebima. Justnimelt sebima, sest meil on endiselt hordide viisi lapsi ja nii ei ole, et viid ühe kinno ja teised vedelevad niisama ja ootavad. Kunagi kauges tulevikus ehk saab nii olema, haha. Aga Pille tõttas appi ja tuli Lendet ja Martat hoidma, kuni me kinos käisime. Lea tuli talle ka appi ja pärast küsis Kardo käest, et kas me seda tüdrukut vihkame, et jätsime ta imiku ja kahe kaheaastasega üksinda. Nagu ma arvasin, oli beebiga kõige vähem tööd, rohkem aega võttis kaheste lahutamine, kes pidevalt sama asja tahtsid ja kriisata armastasid. Sorri, Pille…

Meie aga seadsime rahulikult sammud T1 Cinamoni, sest esiteks seal ongi kõige odavam lastepilet (2,85€) ja teiseks tahtsin ma Gulliveri poest läbi käia, sest Marta kasvab ülihelikiirusel ja enamik 62 suuruses asju on juba väiksed, aga no okei, see selleks. Meie piletid olid 5.49€, ehk siis alla 14€ eest saime kõik pileti lunastatud. Cinamonis müüakse tegelikult nädalavahetusteti ka perepileteid, aga nende hindu netis pole, kassast saad küsida ja need on seal nähtaval ka. Igatahes ei ole seal perepiletid vaid tüüpilised 2 täiskasvanut 2 last, vaid erinevad peremudelid saavad kõik parima pakkumise. Kuna lapsepilet on nii odav, siis saabki vastavalt oma peremudeliga ise oma paketi kokku panna ja juba veebist mugavalt piletid ette osta. Valmis perepakett on veel odavam, neid saab mugavalt kinokassast küsides kõigis kinodes. Tavapiletite hinnakirja saab SIIT näha.

Muuseas, kord kuus kolmapäeviti on Cinamoni kinodes “yes päev“, ehk siis kõik kinopiletid maksavad 3€. Minu meelest eriti hea ja taskukohane hind – ma küll väga tihti kinos ei käi, aga kunagi Kardoga käisime õhtusel ajal ja maksime mingi 7€ näkku. Kaks piletid, snäkid, joogid – kokku läks päris kalliks. Kolmeka eest võiks lausa tihemini käia, aga noh, jõuame tagasi selle meie “hordide viisi lapsi” teemani ja naerame, hullupilk silmis, sest me kõik teame, et hea, kui kord paari kuu jooksul kuskile kahekesti saame. Ja siis oled nõus ka suva mis hinda maksma, peaasi, et terve filmi aja keegi ei sosista kõrval:

“Emme, kes see onu on?”

“Emme, mul on sukapüksid roosat värvi. On ju ilusad?”

“Issi, ma tahan pissile!”

“Issi, ma tahan veel juua!”

“Issi, issi, issi…issi kuule…!”

Eile vedas isegi, sest peale meie oli saalis vaid paar inimest. Kellaaeg oli vist selline, et enamik vanemaid olid veel tööl, seega ei häirinud Mari oma sabistamisega mitte kedagi teist, peale meie. Ja ta oli isegi veel täitsa viisakas, võrreldes eelmise korraga, seega vist peab paika loogika, et inimene elab ja õpib ja areneb.

Teate, mis mulle veel täiega meeldis: pere WC. Seal oli suur pott ja väike pott, ning mähkimislaud. Sinna saabki lapsega koos minna, mitte ei pea ennast ühte väiksesse kabiini pressima ja kordamööda toimetama. Väike asi, aga lastega inimestele suur mugavus. Kardo isegi mainis ära, et tavaliselt on need mähkimislauad naiste WCs, mistõttu tema saab tavaliselt lapse mähkmeid vahetada umbes kuskil potikaanel kükitades, sest isad naiste vetsu ju ei tungi, või mis. Jeesus, kui pikalt saan ma rääkida ühest vetsust, aga no, lapsevanemad saavad vast ise ka aru

Igatahes meie jäime Cinamoni külastusega väga rahule ja minule meenus, et mulle meeldib kinos käia. Ehk kasutangi mingi aeg ka yes-päeva pakkumise ära, sest Kosmose Cinamon on mulle tunduvalt lähemal ja ehk saan isegi lapsed maha raputatud Kas te tahaksite ka perega kinno minna? Loosin välja kolmele perepileti Cinamoni – ükskõik, kas Tartus või Tallinnas. Osalemiseks jäta vaid kommentaar, et kui tihti teie lastega kinos käite ja mis filmi te võidu korral vaatama läheksite! Loosi teen juba sel reedel!

*Postitus sündis koostöös Cinamoniga

The post lapsega kinno* appeared first on Mallukas.

Ma olen terve elu olnud selline inimene, kellel pole palju und vaja. Okei, raseduste ajal olen ma suurem põõnaja, aga üldiselt mingisugused päevauned või tukastamised – never. Isegi siis, kui ma pean öösel 3-4-5x ärkama ja saan vaid paar tundi und, seegi ei ole minu jaoks mitte mingi probleem olnud. Kui Marta sündis, siis läksin ma üldiselt kell 3 magama ja ärkasin vabalt kell 8, et lapsed aeda viia.

Paar nädalat tagasi said vist mu 28 aastat kogutud unevarud otsa. Viis tundi und jäi äkki väheseks ja no EI SUUDA hommikuti enam ärgata, tee või tina. Siis sain aru, et ilmselt oleks aeg hakata varem magama minema. Selge. Kella kolme asemel hakkasin kell 1 magama minema, aga ka seitse unetundi oli vähe. Hommikul lihtsalt tahaks kerra tõmmata ja viimane asi, mida teha tahaks on õue ronida.

Okei, edaspidi ronisin magama kell 12. Ikka ei mingit muutust. Eile kebisin voodisse kümne paiku, saate aru jah. Uni lausa murdis! Hommikul helises kell ja ma olin nagu appppiiii, eiiii, ma ei suuuuuudaaaa. Milles see asi olla saab, et terve elu pole ma suur unekott olnud, aga nüüd ainult magaks?

Võtan D-vitamiini, C-vitamiini, rauatablette – peaks nagu piisav kogus kraami olema? Toitun valdavalt tervislikult, joon piisavalt vett ja puuvilju, aga praegugi on tunne, et tõmbaks kerra ja magaks veel paar raundi. Oskab keegi pakkuda, millest see olla võib? Kevadväsimuseks on veel vast vara. Ja vanadus ei tohiks ka veel kimbutada, kuigi mul on NÄDALA PÄRAST sünna!

Ma plaanisin oma 29dat mitte tähistada, aga siis sattusin ma Daki sünnal Triinude Toiduministeeriumisse ja see koht oli nii ilus ja toidud nii head, et lõpuks olin ma 20daks koha bronninud, toidud tellinud ja isegi mustkunstniku palganud, et pidu ägedam oleks, haha. Kuna ma pean kolmapäeval, siis on see selline viisakas pidu, mis hiljemalt südaööks läbi saab. Lihtsalt mul on nii palju sõpru, keda ma harva näen ja no kord aastas tahaks kõikide toredate inimestega oma elus klaase kokku lüüa, torti süüa ja juttu puhuda, sest mul on kõige ägedamad sõbrad üldse, tõesõna :)

Kõik uurisid, et mida kinkida, ma ütlesin, et ägedaid küünlaid. No vaadake, kui ägedaid küünlaid Krunnipeas müüakse!

The post uni ja väsimus appeared first on Mallukas.

Mu kõik sõbrad on sellised, et teisi nendesuguseid ei ole. Igaüks omamoodi imeline ja äge. Kahju on ainult sellest, et ma ise selline nadivõitu sõber olen, sest noh, ma ei hakka isegi salgama, et ma olen kohati üsna tont vend. Kes kauem blogi lugenud, need vast teavad isegi. Ja kes ei ole lugenud, siis ehk olete märganud foorumipostitusi ja märkuseid “endistelt sõbrannadelt”, kes kõik kui ühest suust räägivad, kui tobe, lapsik, labane ja tänamatu ma olen. Ja no olen ka. Isegi ei vaidle vastu! Mitte küll kogu aeg, aga vahepeal tõesti olen lapsik ja jonnin ja olengi nõme. Inetu lugu, sest pea 29 aastane inimene võiks ju ennast paremini taltsutada osata, aga lubadus, et enne kui ma 30 saan, olen ma oma sõpradele poole parem sõber. Vähemalt ma üritan, sest nemad ju minu vastu on alati head olnud. Isegi mu halvima käitumise juures on nad alles jäänud, kuigi teinekord mind maapõhja kirjunud

Ma ei hakka siin nimeliselt kedagi välja tooma, aga kui sa seda loed ja tead, et sa oled mu sõber, siis kujuta ette, et need sõnad on sulle personaalselt kirjutatud:

Suured tänud sulle, et sa oled mu maailmas. Olgu see väga pikka aega, või alles põgusalt – kui ma üldse kellegagi hängida tahan (ja jumal teab, et ma vähe tahan!), siis ainult sinuga. Ma armastan meie tobedaid nalju, labaseid vestlusi ja maailmaparandusi veinipokaali taga. Ma olen siiralt tänulik, et sa oled alati olemas, isegi kui me vahepeal mitu nädalat ei räägi ja mitu kuud ei näe. Sa ei kao ära ja ma hindan seda väga. Ma tean, et ma võiksin sulle igal ajal helistada ja ma TEAN, et sa võtaksid kõne vastu sõnadega: “Issand, sa HELISTAD? Kes surnud on??”.

Ma ei tea kuidas ma saaksin olla rohkem tänulik, et ma olen elus tutvunud nii paljude ägedate inimestega, kellega kohe nagu käib se klikk ära ja su süda pakatab rõõmust – jess, MINU inimene. Nii minu!

Ei taha nüüd liiga sentimentaalseks ka muutuda, teate ju isegi, et ma pole kõige suurem tunnetepaljastaja. Aga kord aastas ju võib. Sest ma arrr-mastan teid. Kõik. Nüüd sai see öeldud ja head elu teile. Järgmine aasta vb viskan uue komplimendi. Ja noh, mis siin neti vahendusel ikka soiguda, kolmapäeval näeme, eks

PS! Vaatasin siin eelmise aasta sünna videot ja no nii tore oli vaadata, loodan, et see aasta ka saame koos toreda õhtu veeta. Also ma ei märganudki, et ma eelmine aasta nii paks olin, aga noh, ongi hea, muidu oleks äkki kassima hakanud

The post tahaks edasi su sõber olla appeared first on Mallukas.

Nägin ühes väljamaises blogis küsimustikku, mille täitmise isu mulgi tuli. Tõlkes võib-olla tõlgendan mõnda asja veidi teisiti ja paar küssi jätsin vahelt ära, aga üldiselt oleks huvitav, kui ka teised blogijad selle küsimustiku täidaksid. Mul oleks huvitav, ehk ka lugejatel!

Kui sa peaksid loobuma enda bloginimest/domeenist, millega sa selle asendaksid?

Ma ei mäleta, kas olen seda maininud, vast ikka, aga topelt ei kärise. Nimelt kui ma hakkasin endale domeeni regama, olin ma kahevahel, et kas panen Mallukas või Beebiblogi. Noh, kuigi ma neid lapsi siin sama tihti saan kui mõni spanjel, siis sellegipoolest on mul hea meel, et ma Malluka peale jäin, sest muidu oleks imelik muudest asjadest kirjutada või nii. Umbes nagu see Paksuke tegi blogi, et hakkab kaalujuttu rääkima, aga nüüd selgub, et kaalujuttu ta ajada ei viitsi ja üldsegi paks ta ka enam ei olevat, seega tundub see nimi nii imelik, nagu mõnitaks iseenast mingil põhjusel paksuks. Ja iga kord kui keegi temast räägib, siis kutsub ka teda paksuks. Umbes nagu paneks blogi nimeks “persenägu”, sest ma kunagi olin veits kole, aga ma ei taha sellest rääkida No offence, mul tegelt suva, ega mina sellise nimega ei pea figureerima. Aga kui ma peaks kohe täna uue valima, siis ma võtaks vist Mallar või ikkagi midagi nimega seotut ma arvan? Samas see persenäo blogi tundub ka ahvatlev valik…

Keda tahaksid enda blogi sponsoriks/koostööpartneriks, kes veel seda ei ole?

Värskat! Ma joon seda kohutavates kogustes, ma tassin seda poest blokkide viisi koju, küll see oleks alles elu, kui see mulle kord nädalas ise ukse taha ilmuks Tic-tac oleks ka hea sponsor, sest ma asendasin oma nätsusõltuvuse just tikktakkidega, I love it!

Nimeta mõni teine blogija, kes sind inspireerib? Kuidas?

Jaanika, see väljamaa oma. Tema hakkas mingi hetk väidetavalt lambist joonistama ja teeb nüüd sellist kunsti, et karju appi. See annab mulle lootust, et kui ma ühel päeval millegi uuega alustaks, et äkki oleksin mina ka selles imeline. Näiteks joonistamises? NOT! Aga lootust on. Muidugi on variant, et Jaanika oskas ammu joonistada ja maalida, aga valetas, et ägedam olla…

Mis on kõige naljakam blogipostitus, mida sa viimasel ajal lugenud oled?

Naljakas, as in, et päriselt naersin, naljakas… Appi ma ei teagi. Aga selles teises mõttes “naljakas” oli vist üks Palja Porgandi postitus, kus ta alustas mingi ebamaise huinamuina ja tsakra ja maisest varast loobumise juttu ja vaikselt läks üle kotireklaamiks. Hehe, kotireklaam…Aga no on ju veits naljakas?

Kelle blogi kujundus sulle kõige rohkem meeldib? Kas üldse jälgid teiste kujundusi, või on suva?

Minu meelest suht kõikidel “ilusatel” kujundustel on üks stiil – hele ja minimalistlik. Või no, mulle meeldib selline ja endal on ka selle pärast selline. Jälgin teiste omi ainult nii palju, et kui väga rõve on, siis võdistan õlgu ja saadan sõbrannale lingi, et iu, vaata seda

Kui sa peaksid valima ühe blogija, kellega saaksid päevad kohad vahetada, siis kellega ja miks?

Ma arvan, et prooviks Liivi nahas olla ühe päeva. Just siis, kui ta on üksi nelja lapsega. Ma tahan teada, mitmendal tunnil tekib vastupandamatu soov ennast oksa tõmmata, hehe.

Millise blogija mees tundub sulle kõige seksikam?

Eks ikka Triinu mees, ammu olen noolinud. Kahjuks on talle vist Kardo rohkem mokkamööda…

Kas oled ka mõne blogijaga, keda loed, kohtunud? Kellega sooviksid kohtuda? 

Pillega kohtusin! Liiviga ikka veel ainult soovin kohtuda, ta ei võtnud nii hästi vedu kui Pille…

***

Ja kuigi ma loeks hea meelega ka teiste blogijate vastuseid, siis äge oleks ka niisama lugejate vastuseid näha. Võite nad näiteks kommentaaridesse jätta

The post küsimused blogijale appeared first on Mallukas.

Naised, mitu korda olete te endale võtnud kinnisideeks, et teil on tukka vaja? Noh, et vaatate neid paari ilusat pilti, kus teil on mega ilus tukk ja mõtlete, et miks teil praegu tukka EI ole, kui see nii ilus välja näeb. Lõikate siis tuka ette, kui mõistate, et põhjus seisnes selles, et te lihtsalt nägite tukaga ilus välja ainult selle lõikamise päeval ja edaspidi hoiab see alati imelikult ja nõuab sada aastat tegelemist, et sa veits inimlikum välja näeks. Ja siis hakkate te seda tukka välja kasvatama ja see võtab mega kaua aega ja sisaldab endas seda kuu-kahe pikkust perioodi, kus sul oleks nagu mingi ebamäärane juuksekogu tuka asemel, mida ei saa küljele panna, ega ka ees hoida. Ja kui see lõpuks välja kasvab, siis sa satud jälle seda ühte pilti nägema, kus sa tukaga ilus olid ja mõtled, et ah, peaks tuka lõikama.

Võeh. Tukaprobleemid. Mulle seevastu tukk sobib, PRAEGU, aga ma olen piisavalt tihti selles samas tukatsüklis olnud.

Mul tegelikult seda tukaprobleemi on vähem olnud, kui pikenduseprobleemi. Nimelt kord paari aasta jooksul tekib mul alati seletamatu soov endale pikendused panna. No tee või tina. Kõigepealt pani Triinu, aga no tal endal ka suht pikad juuksed, et niiii hullu vahet ka nüüd ei olnud, aga siis ostis Jane endale clip-innid ja viimased pildid instas on lihtsalt imelised. Mis pani mind mõtlema, et oota, äkki ma oleksin ka sitaks ilusam, kui mul oleks… pikendused!

AGA.

Nendega on mul alati samamoodi. Mõtlen, et tahan pikendusi. Siis Kardo ütleb, et Mallu eiii, ära pane endale pikendusi, sa ju tead, et sa vihkad neid kuu aja pärast. Ma olen nagu EI! Ma mitte ainult ei taha pikendusi, vaid ma vajan neid! VA-JAN! No ja nii ma lähen ja panengi endale pikendused ja olen esimesed nädalad väga rahul, kuni mulle meenub, et pikendused vajavad täiega hoolitsust ja mina kannan oma juukseid 90% ajast lihtsalt krunnis. Ühesõnaga juba kuu pärast näen ma välja, nagu oleks vares mulle pähe pesa teinud ja mina nean ennast maapõhja, et ma jällle pikendused panna lasin.

Sellegipoolest ei takista see mind praegu mõtlemast, et apppiii, ma tahan pikendusi

Äkki peaks ka clipid ostma, aga ma olen kindel, et ma ei oska neid nii ilusasti paigaldada ja näeks weird välja, et tunduvalt PAREM oleks endale kohe ikka päris pikendused panna. Oleks, eks? Oleks v???

*läheb googeldab, kus saab kõige kiiremini pikendusi paigaldada*

Aidake mind, ma vist vaimuhaige? See peab ju olema vaimuhaigus, kui ma tean, et ma teen vea, aga tahan seda sellegipoolest teha…

Ps! Just googeldasin hoopis selle välja, mis eelmine kord juhtus, kui ma täpselt 2a tagasi endale pikendused panna lasin. Tundub, et mul peale lapse sündi tekib mingi soov ennast lille lüüa, aga nagu ma nüüd näen, siis see juuste väljalangemise aeg ei ole parim aeg pikendusteks, sest see oli ikka õudne, mis mul siis peas oli, appppiiiiii. Vaadake ise, SIIT.

Ühesõnaga – kui ma kunagi veel peaks ütlema, et oh, ma panen pikendused, siis LÖÖGE MIND MÄTTASSE! Ma tean, et kasiinosõltlased saavad ennast kuskile nimekirja panna, et neid kasinnidesse ei lastaks, kas selliseid samasuguseid nimekirju ka pikenduste paigaldajatele on? Kui on, siis pange mu nimi kirja!

Praegu istun ma kodus, hunnik Olaplexi peas, peanahk valutab ja ma ei kujuta ettegi, kuidas ma homme neid üldse kammidagi suudan. Õuduste tipp.

Kui ma kiilakaks jään, plz olge mu sõbrad edasi.

Okei, ma matan siis praeguseks oma pikenduste mõtted maha, aga soovitage siis vähemalt, kust saab kõige kvaliteetsemaid ja paremaid clip-in pikendusi?

The post aidake, ma haige inimene! appeared first on Mallukas.

Ma olen korduvalt mõelnud, et kui mu lapsed millegi reklaamnäod olema peaksid, sobiksid nad ideaalselt reklaamima igasuguseid jogurteid ja kohupiimasid. Pole miskit teha – nad armastavad neid. Ja kuigi väga tihti ei taha neid ka lastele sisse sööta, sest muidu kiunutakse pärast toidulauas, kuidas üks ja teine ei kõlba, siis nädalavahetuste hommikuks on see ideaalne maius.

Tavaliselt panen poes korvi selle kohupiimakreemi, mis soodukas on ja üldiselt nii väga ei vali ja tee neil vahet. Kuna aga EMMA’l olid lausa mitmed tooted soodukas, siis neid ma ka ostsin. Lihtsalt tore oli avastada, et uutel kohupiimakreemidel on veidi vähem suhkrut sees, aga maitse pole selles kannatanud. Lapsed kütavad ikka kahe suupoolega. Peale seda, kui ma postitasin kõige armsama “modellipildi” Lendest EMMA smuutit nosimas, saime varsti neilt ka kingituseks suure kastitäie smuutisid ja kohupiimakreeme. Lapsed juubeldasid ja arvasid, et järgnevad päevad võiksi vaid neist toituda, aga paraku peavad nad vaid magustoiduna kohupiimakreemi ja smuutide isu täis saama.

Need smuutid on tehtud vaid ülikõrge marjasisaldusega moosidest, mistõttu koosnevad uued Emmad 9-12% ulatusest ainuüksi marjadest. Lisaks veel kohupiim, et kõht täis püsiks ja jogurt, et anda smuutile õhuline konsistent. Ehk siis on neid uusi tooteid julgem lapsele anda, sisu on parem kui enne. Ja no ega Lende ainukene fänn pole, Mari samamoodi! Lihtsalt Mari viimasel ajal ei soovi, et teda pildistataks, aga Lende hakkab aina nunnumalt poseerima

Smuutid maksavad 0.99€, aga vähemalt Selverites on nad praegu alla hinnatud, kui sul on partnerkaart. Siis saab suure topsiku kätte 0.75€ eest. Ilmselt ongi tegu tutvumishinnaga, seega minge krabage, kuni ale veel kestab, sest päris tõsiselt maitseb see hea ja lapsed tahavad seda ka täiega.

Kas teie olete juba uusi Emmasid proovinud? Kõik, kes seda postitust kommenteerivad, nende vahel loosin juba selle nädala lõpus välja kastitäie head-paremat EMMAlt!

*Postitus sündis koostöös EMMAga!

The post EMMA uus kraam + loos* appeared first on Mallukas.

Mis on kindlasti jutti miljoni lapse saamisega muutunud, on see, kuidas ma suhtun erinevatesse faasidesse, mis beebidega kaasneb. Esimese lapse puhul on iga asi nii uus ja iga periood tundub lõputu. Või noh, sa ei tea, kas see on lõputu või mitte ja kõik, mis kestab üle ühe päeva tekitab veits hirmu, et appi, kas see ongi nüüd mu elu v. Nüüd ma olen vana ja tark – mis iganes toimub, kõik on ainult faas, ainult faas.

Martal on praegu periood, kus ta pole enam päris vastsündinu, kes 24/ magaks. Vahepeal on ta aina kauem ja kauem üleval ja vahepeal tahab ta lihtsalt nutta. Miski ei sobi, miski ei meeldi. Isegi piima ei taha, kuigi kõht peaks juba tühi olema. Mis siis muud, kui tuleb tegutseda.

Meie tegevuskava, kui beebi on rahutu, on suht jooksvalt tekkiv.

Kui ta ei taha lamada, äkki tahab ta BB toolis istuda, siis näeb paremini ümbrust. Mõnikord tahab ja probleem kohe lahendatud.  Mõnel juhul tuleb jalaga veits hoogu ka sisse kiigutada.

Kui BB tool ei tööta, aga näha on, et ta tahaks magada, siis on teine samm ta panna kiiku. See aitab 80% ajast, sest seal õõtsudes vajub silm kohe kinni.

Mõnikord tahab ta lihtsalt kuskil vedeleda. Näiteks mängukaare all, aga see niiväga must have asi meie majapidamises pole, sest ta lebab hea meelega niisama maas ka, ei pea just see kaar olema.

Süles meeldib ka olla, parimal juhul sobib niisama süles hoidmine ja nägude tegemine, halvematel päevadel tuleb ringi jalutada ja õõtsuda. Enamasti piisab keele näitamisest

Muidugi aitab pea alati ka söök. Ainult, et tavaliselt kasutab Lende juhust ja ronib mulle kohe selga, kui ma külili viskan

Aga kõige viimane etapp on see, kus MISKI ei tööta. Tavaliselt just õhtul, kus teised lapsed juba magavad ja tahaks rahus olla, siis hakkab pihta tükk nimega “Marta ei ole eluga rahul”. Nutab nagu vana vääks, siis me kõnnime ja hüpitame ja kiigutame ja õõtsutame ja kargame selle palli otsas, kuni selg valutab. Eriti ekstreemne on see, kus ma seon ta kinni ja annan pallil õõtsudes rinda. #fitnessgoals. Ja no nendel momentidel olen ma küll nagu omggg appppiii, ma ei viiitsiiii, mu selg valutaaaab, me ei tohiks teda pallil harjutada õõtsuma, pärast jäämegi seda tegema… Aga tegelt ma tean, et küllap ei jää ja küllap tal lihtsalt on sellel hetkel seda kõike tarvis. Mis muud, kui tuleb anda.

üks udune pilt tülpinud Kardost, kes titte keset ööd magama hüpitab

Okei, saaks veel hullem olla. Mõnikord tuleb see tuju just siis, kui ma ise tahan magama minna, või veel hullem, olen just magama jäänud. Siis on küll suht haige temaga ringi tuiata ja hüpata ja õõtsuda, ise max unesegane, aga no mis sa ära teed. Selline see elu ju beebidega on, eksole. Ja õnneks ma lihtsalt tean, et see läheb mööda. Ja õnneks on seda vaid paar korda juhtunud, et ma juba magan. Aga no ega ta meeldiv ei ole

ÕNNEKS on elu Martaga 90% ajast lust ja lillepidu. Naeratab (eile naeris juba natsa häälega, nii armas!!) ja magab nagu nott enamuse ajast. Näiteks kui arstil käisime, siis no tee või tina, ei ärka, vedeles seal nagu mauk

Ühesõnaga, mida ma öelda tahtsin oligi see, et elu kolme lapsega on ikka elu kolme lapsega. Veidi kaootiline, veidi väsinud, veidi kurnatud, veidi kõike. Aga ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu! Kuigi jah, ma pigem ehitaks oma kätega katedraali või sööks neli kilo paelusse, kui neljanda lapse saaks, sest selleks neljandaks mul küll enam jõudu ei jaguks  (Küsisin Kardolt, et mitu kilo  ta oleks nõus paelussi sööma, et vältida neljandat last, ta vastas, et nii palju kui sellest neljast kilost maailmasse alles jäi :D)

Kui esimeste lastega olime Kardoga mõlemad ihhiii ja ahhhahahaa, siis nüüd aeg-ajalt viskab juba sellised omggggggmaeiviitsijajõuaaaa jorisemise noote mõlemal sisse, kus me lihtsalt toriseme teineteisega. Need olukorrad tekivad üldiselt peale seda, kui emb-kumb on tund aega pallil hüpelnud, nii et seljavalu tahab silmanägemist ära viia. Aga noh, ma näen neid väikseid torinaid justkui kõrvalt, et ahha, näed, nüüd jaurame ja nähvame omavahel, et midagi uut ka meie suhtes. Neljanda lapsega tuleks vist insta lahutus

AGA MUIDU on elu beebiga tsill, peaasi, et õigeid vahendeid on, mis aitaksid. Noh kiik ja BB tool ja pall ja kaaslane, kes 50% koormusest enda kaela võtab. Siis saab hakkama ja on hea. Kuidas saakski mitte hea olla, vaadake seda nägu!

Vabandage, palun hoolitsege mu eest normilt

The post mida beebi tahab appeared first on Mallukas.

Olgu tänatud see päev, kui ma avastasin E-Lux poe, sest need koostööd on siiani mu elu ainult mugavamaks ja kaunimaks teinud. Ehk siis jõudsin ma alles mainida sõbrapäevakampaaniat, kui mul kuller ukse taha oli. Kaasas SMEG röster (LINK) ja veekeetja (LINK).

Mu esimene sünnipäevakink ja oh juudas, kui imeline. Smeg’i asjad on minu meelest üldse ägedad, sellised retrod. Hea meelega omaks samasugust rohelist Smegi külmikut ka, aga meie perele on see liiga pisikene kahjuks. Muidu isegi ei mõtleks kaks korda. Mulle meeldivad värvid ja selline stiil.

See veekeedukann on küll mingi kannude Ferrari või miskit. Saad regullida temperatuuri (ala kui tahad teed teha, siis ei soovitata üldse tee peale keevat vett panna, et rikub tee sootuks ära), samuti on tal ka soojahoidmise funktsioon sisse ehitatud. Sellest ma ei hakka rääkimagi, et ta näeb super stiilne välja! Ei?

Rösterit pole mul aastaid olnud, aga ükspäev maiustasin röstsepikuga, millele määrisin  pähklivõid ja moosi (peanutbutter-jelly time!) ja mõmisesin mõnust. Ka lapsed tahavad saia rösterisse panna ja krõbedat juustusaia nosida, kui võimalus antakse. Lisaks on sellel uhkel rösteril ka näiteks sulatusprogramm sisse ehitatud. Võimas värk.

Esiteks on mul teile hea uudis: kui teil juhtumisi on mõttes olnud endale osta SMEG’i blender, saumikserikomplekt või mahklapress, siis saad kuni 28.02 selle salajase koodiga MALLUKAS -25% soodukaga. Sellist ale nad ise üles ei pane ja lähiajal ei tule ka, seega soovitan kasutada, kui Smegi soetamise plaan aktuaalne olnud on.

Ja muidugi nuiasin ma teile ka kingituse välja, mis sünna see muidu oleks, kui keegi teist kinki ei saaks! Seega ütle heaga, kas sa tahaksid kingituseks veekeedukannu või rösterit, vali E-Lux kodukalt ka enda kööki sobiv värv ja anna kommentaarides teada, mis sinu auhind olla võiks. Juba reedel loosingi võitja, kes enda soovitud Smegi köögimasina kingituseks saab

*Postitus sündis koostöös E-Lux epoega

The post uut köögis* appeared first on Mallukas.

Ongi sünna läbi ja jääb üle vaid aasta oodata, et juba siis juubelit tähistada. Kui ägeee! Me eile sõbrannadega arutasime, et nii hea pidu oli, et mul võiks tihemini sünnipäevasid olla. Kahjuks rohkem sünnasid ma aastas välja võluda ei saa, aga järgmine aasta proovin selle aasta üle trumbata. Ütleme nii, et raskeks läheb, väga raskeks.

Esiteks koht – pidasin Triinude Toiduministeeriumis ja no ideaalne pleiss, kus üritusi pidada. Mahutab kahe korruse peale isegi 75 inimest, aga all saab 50kesi hakkama. Katavad lauad, kaunistavad koha ja teevad söögi ka valmis, ükskõik, mida sa vähegi tahad. Absoluutselt kõik külalised kiitsid, et kui ilus ja hubane koht ja üli head söögid. Eriti lemmar oli mul kanamaks, ma ei arvanud, et see nii olema saab, aga ma sõin ja räägin lauanaabrile, et appi, niiii hea. Ta vastas, et iuuu, ma küll maksa ei taha süüa, mis siis, et ta juba OLI seda söönud ja üliheaks pidanud, hehe. See tuletabki meelde, et mul on selle maksa retsepti vaja, liiga hea!

Kui kõhud täis söödud, tegi oma etteaste Richard Samarüütel. Ma nii rahul, et mul tuli pähe ta sünnale kutsuda, sest trikid olid ägedad, kõik külalised olid lõbustatud – sai naerda ja ahhetada. Ühesõnaga, omast kogemusest soovitan, et kui on kuskile üritusele “peo naela” vaja, siis Richard on üli hea nael. Peale oma etteastet ei läinud ta ka ära, vaid tsillis edasi ja tegi aeg-ajalt kellelegi mingisugust trikki. Võttis kohe mult ka sellise pinge maha, et ma nüüd pean ringi jooksma ja kõiki külalisi lõbustama, et kellelgi ometi igav ei oleks. Kuigi noh, vast ei olnud ka

Ma pean ütlema, et see oli üks mu elu ägedamaid sünnasid. Kõik inimesed olid nii kaunid ja nunnud, tõid mulle nii läbimõelduid kingitusi ja nii ilusaid lilli ja aitasid mind seda õhtut idekaks muuta. Näiteks Maigret tegi mulle meigi ja soengu (ta enne oli ainult meigiguru, aga nüüd ta lõpetas juuksurikooli ja ta on algaja kohta super hea! Lõikas mu halo mulle ilusasti “pähe”, et see teiste juustega kokku sobiks, värvis selle enne ära ja minu juuksed ka ja tegi soengu ka. Niii tubli on see Gelluke ja muuseas ta töötab nüüd salongis ja teeb alustamise puhul üli hea hinnaga kõike VAATA SIIT, highlightside all on hinnakiri ja ma võin saladuskatte all öelda, et kui te ütlete talle, et Mallukas saatis, saate 10% alla ka veel!). Ta tegi mu niiiiiiii ilusaks! Ma muidu ei ole selline

Kleit: KLEIDIBUTIIK (mainin ära, sest mingi miljon inimest küsisid )

Te ei kujuta ette, mitu korda ma sünnal mõtlesin, et appi, kuidas mul nii head sõbrad on? Või nagu, ma teadsin enne, et nad imelised inimesed, aga et nad viitsisid minu jaoks üldse nii palju vaeva näha, et mu õhtu ideaalne oleks. Alustades Maigretist, kes mind üles lõi (inimene oskab sitast saia teha!) ja Kerli, kes viitsis sünnal veidi pilte teha, et mälestusi natukene alles ka jääks ja Krislyn, kes sünnipäevast video ka tegi (mis praegu alles valmib!). Tõesti suur-suur aitäh teile, et viitsisite

Ja kõik need pisidetailideni läbi mõeldud kingitused, nagu APPI, te olete mulle nii armsad ja ma olen nii nii nii tänulik. Ausalt, maailmas pole ühtegi teist, kellel nii äge kamp inimesi oleks, kui on, siis ma ei usu. Lihtsalt EI USU! Kui need just minu sõprade teised sõbrad pole

Krissu hetki jäädvustamas, ma ei jõua videot ära oodata!

Andra kägistab, Pille taustal pidu nautimas

sada KOLLAST roosi

Mul ei olnud tegelikult üldse mingisuguseid kingisoove. Ütlesin, et küünlad mulle meeldivad, aga muus osas tõesti ei olnud mul mingisuguseid soove. Tahtsin lihtsalt, et mu crew kokku tuleks ja minuga pidu peaks. Aga sa püha püss, kus ma sain kingitusi. Läbimõeldud. Otse südamest. Täpselt mulle mõeldud.

uue tätoka fond, nii äge!

Ivari kingitud imeline kimp

Nii palju lilli!

Päeva esimesed lilled Avelt

Mul on nüüd nii palju ilusaid lilli, et võtsin kardinad eest ära

Triinu tegi ühe sõbrannaga koos mulle kingituse uute nõude ja tasside näol. Ma olen nii rahul – kuigi mul ON nõusid, aga mulle tõesti väga meeldivad värvid ja tore on ju niimoodi lauda katta, et kõik on tore ja kirju. See on tõesti täpselt…mina. Aga noh, Triinu teabki, mis on täpselt mina.

Veel üks kingitus, mind mind siiani heldima paneb, on Pille enda tehtud KAKS KOTITÄIT küünlaid. St küünlad ta ikka ostis, aga tegi ise sildid peale ja need on da best, sest a) nad on küünlad, b) nad on naljakad, c) nad lõhnavad hästi. Ma isegi ei raatsi neid põletada, sest no niiiiiiiiiii armas. Tänks, Pille!

Ühiskingitusse kuulusid ka KOLM Krunnipea butiigi “käeküünalt”, mis ma tahtsin. Saate aru… 120€ eest kolm küünalt osta tundub nii hull, et ma ei tea, kas ma neid sealt karbist väljagi võtta tihkan

Taustal oleva raamatu kinkis mulle Irja (tuntud ka kui Naabrinaine), sest ta tundis muret, et äkki teistel blogijatel on muidu minust viisakamad lapsed!

Ja no, REISI sain sünnaks! Ivar viib mu viini “kultuuri nautima”. Või veini nautima? Eks näis – ma ei tea, millal ma terveks nädalavahetuseks ära minna saan, aga ehk veel selle aastanumbri sees. Fingers Crossed! Aitäh, musirull

Ühesõnaga, kaua ma ohin siin – super päev, super sõbrad, kõik oli imeline ja noh, mis muud, kui ma tõesti olen # blessed. Ma tõesti ei ole sellised suurepäraseid inimesi enda ellu absull mitte kui kuidagi ära teeninud, aga siin nad on. Lahti ka ei saa, kurat

The post #Mallu29 appeared first on Mallukas.

Kui on midagi, mida ma peale kõrvaharkide ja haisvate taksojuhtide rohkem põlastan, on selleks emadusmendid. Kindlasti olete mõnda kohanud ja võib-olla olete ise ka kunagi endale mendimärgi rinda pannud ja korraks emadusmenti mänginud? Mina küll olen, kui aus olla. Näiteks mulle teadmata põhjusel ajab meietamine mu kuklakarvad turri:

“Meie õppisime pöörama!”

“Meil tuleb juba esimene hammas!”

“Meie issi käib päeval tööl, aga õhtul võimleb meiega ja vahetab isegi meil mähet!”

Üks osa minust ütleb, et issand jumal, Mariann, mis see sinu asi on, kuidas keegi oma elust lapsega räägib või ei räägi, aga teisalt ei saa ma oma silme eest pilti, kuidas täiskasvanud naine endale hambaid kasvatab, vaikselt ennast pöörama õpib ja siis kella kuut õhtul ootab, et “issi” temaga võimleks ja ta mähet vahetaks. Pole minu asi, aga tahaks iniseda, et krt, ole inimene ja räägi normaalselt. Aga mis see normaalne tänapäeval ka ikka on. Igaüks elabki oma normaalsuses ja kui keegi tahab kukununnutada ja meietada, siis tegelikult olgu jumal temaga. Las paneb täiega, ega see lapsele halba tee.

Aga tõene on fakt, et teiste juures häirivad sind need asjad, mis enda juures parandamist vajavad, seega lähen ma alati veits närvi, kui keegi minu või kellegi teisega kaagutama hakkab, mida üks tõeline ema tundma või ütlema peab. Mistõttu olen ma viimastel päevadel palju mõelnud kommentaarile, mis mulle ükspäev jäeti. Ma nimelt tunnistasin, et elu lastega tekitab aeg-ajalt olukorra, kus on kopp ees, aga üldiselt on see elu lastega ikka äge ja armastust täis. Muidugi loeti sellest välja vaid see osa, et mul on kopp ees ja põrutati, et ju siis ma ei olnud emaduseks valmis.

Mõtlesin, mis ma mõtlesin ja jõudsin järeldusele, et aga ma ei olnudki. Kas keegi üldse saab öelda, et ta 100% valmis oli? Isegi kui laps on oodatud ja planeeritud ja kõike seda, siis kuidas saad sa valmis olla millekski, mida sa enne teinud ei ole? Me oleme ju kõik täiskasvanud inimesed, kes on oma iseloomudega, oma vigade ja pahedega ja ühel hetkel avastad sa ennast olukorrast, kus sa ei ole enam enda jaoks number üks, vaid alles teisel kohal. Ja siis saad sa veel ühe lapse ja teise koha asemel langed kolmandale. Ja kui sul juhtub nagu mul, siis endale ootamatult olen ma kuue aasta jooksul pandud olukorda, kus ma olen pidanud kohandama ennast nii, et “teen mida tahan” inimesest on saanud keegi, kes on omaenda elus alles NELJANDAL kohal.

Ei loe enam, mida mina tahan. Loeb eelkõige, mida tahab Mari, siis kas see ka Lendega sobib ja siis, kas ka Martale oleks see okei ja alles SIIS vaatame, kas mina seda üldse tahan ja et mis Kardo arvab. Aga lastega on nii paljud asjad paratamatud, mida sa lihtsalt PEAD tegema, nui neljaks. Kas tahad, või ei taha. Sa pead neile süüa tegema, sa pead nendega mängima, sa pead neid õpetama, sa pead neile pakkuma toredat ja rõõmsat elu. Ja kuigi lastega koos on valdavalt tore, siis kuskil sees on mul veel see 20-aastane Mallu, kes mäletab aegu, kus ta magas nii kaua kui tahtis ja ta ei teinud midagi, mida ta ei viitsinud ja sellel Mallul polnud kunagi süümekaid, et ta ehk ei ole piisavalt hea inimene või ema. Sest ma polnud veel ema ja mul oli see vabadus panna ennast alati esikohale.

Ja kuigi elu lastega pakub mulle väga palju ja ma ei muudaks seda aspekti iial, siis ütlen ausalt: MUL ON SELLEST VAHEPEAL KOPP EES. See ei ole öeldud pahaga ja see ei tähenda, et ma istuksin siin ja googeldaksin lähimaid lastekodusid, kuhu neid kiirelt sokutada. See on lihtsalt fakt. Elu. Et ma olen inimene oma närvide ja kannatuspiiridega ja mõnikord teen ma asju lihtsalt selle pärast, et ma PEAN neid tegema ja sellistel hetkedel on mul kopp ees olnud küll. Mis siis?

Mul on kopp ees, et ma pean ühte asja 7937434 korrutama, sest miskipärast ununeb mu jutt lapsel sekundiga.

Mul on kopp ees sellest fitnesspallist, mille peal ma pean hüppama, et beebi ei nutaks.

Mul on kopp ees sellest sundasendist, milles ma magama pean, et beebit öösiti imetada.

Mul on kopp ees sellest Tsirkusemängust, mida ma 90x päevas mängima pean.

Mul on kopp ees sellest, et ma iga õhtu neid hambaharjaga taga ajan, et nad oma hambad ära peseks, sest “ei tahaaaaaa!”.

Mul on kopp ees sellest, et nad kaklevad ja teineteist peksavad, nagu terrioooriumi üle kisklevad kodutud.

Mul on kopp ees sellest, et iga kord kui ma mingi söögi valmis saan, hakkab mingi jutt, et SEDA küll ei taha, kuigi nad ise natukene aega tagasi just seda küsisid.

Mul on kopp ees sellest, et iga hommik kuulen ma ininat, et ei taha lasteaeda minna ja iga õhtu nuttu, et ei taha veel koju tulla.

Mul on kopp ees sellest, et kohe kui ma istun maha ja tahan võtta mega tühja kõhuga esimese ampsu sööki, siis ärkab beebi või vajab mõni teine lastest KOHE midagi.

Mul on kopp ees sellest, et ma isegi ei mäleta, mis tunne on 15 minutit Kardoga rahus ja vaikuses telekat vaadata, ilma, et keegi pulti ära hiivata ei üritaks, et Peppat mängima panna.

Ja kõige rohkem maailmas on mul kopp ees sellest kuradi seast, Peppast, ja tema haigest perekonnast!!!

Aga kas see muudab midagi? Ei.

Sest sellegipoolest korrutan ma päevas sada korda sama asja rahulikul ja leebel toonil, sest ma tean, et ühel päeval peab talle midagigi sellest meelde jääma.

Sellegipoolest hüppan ma sellel pallil ja laulan erinevaid laule, kuni ta magama jääb, sest rohkem kui pallil hüppamist, vihkan ma beebinuttu.

Ja olenemata sundasendist naudin ma väga neid hetki, kui nohisev beebi sööb mul kaisus ja jääb vaikselt keras tuttu, ise nii pehme ja beebilõhnaline. Suva, see sundasend. Mul polegi kunagi mitte valutavat selga vaja läinud, ta on nii armas!

Ja mis siis, et Tsirkusemäng mulle igav on, siis ma olen alati rõõmus, kui ma näen, kui tore Maril mängida on ja kui tublisti ta numbreid õpib seda mängides.

Ja kui me oleme igaõhtuse piitsaga peksmise hambapesu ära teinud, siis ronivad nad nii tublisti oma naridesse ja kuulavad muinasjutte.

Ja kaklemise vahepeal on nii ilusad need hetked, kui nad jagavad asju ja kallistavad ja musitavad ja ma mõtlen, et milline õnn, et nad mul on ja et nad teineteisel on.

Nagu te aru saate, siis jah. Mul on kopp ees. Aga tõesti – ma ei teeks neid asju mitte kellegi teise heaks maailmas, kui ainult nende jaoks, keda ma südamest ja siiralt armastan. Minu perekond. Kellest mul on mõnikord kopp VÄGA ees

imeline päev, mil Lende tahtis tunde klotsidest torni teha, aga ei soovinud abi ja läks IGA kord niiiiii närvi, kui see torn katki läks, et ma kartsin, et ta viskab mind raevuhoos suurema klotsiga vigaseks. Kopp oli suht ees.

Millal ja miks teil viimati oma lastest kopp ees oli?

Kogu seda teksti tahtsin ma tegelikult allolevas videos ka rääkida, aga mind segati kogu aeg ja kamin huugas ja Mari tahtis aina midagi ja Kardo tuias ja… Ütleme nii, et järgmine kord teen listi asjadest, millest ma videos rääkida tahan, aga minu esimene videokatsetus on teie ees:

The post mul on lastest kopp ees! appeared first on Mallukas.

Kes mäletab, siis ma ühel heal momendil müüsin laste narika maha ja ostsin asemele popi majavoodi. Muidu oli kõik tore ja kena, aga paraku ei ole mu laste omavahelised suhted nii head, et nad seal rahumeeli magama oleks hakanud. Oh ei – nad peksid ja näpistasid ja tegid kõike, mis takistas magamist. Tõele au andes oli kiusajarollis enamasti Lende, kes käis suurt õde surkimas. Kuna paratamatult oli meil mingi imelik unistus, et vähemalt osad lapsed võiksid teises toas magada, siis mõtlesin ma välja, et pole midagi teha, nari on uuesti vaja tellida.  Siis on igaüks oma “korrusel” ja võimalust teist surkida palju väiksem. Seda enam, et üles on Lendel veits raske saada.

Eelmine nari oli tellitud Kaliani puidutöödest ja olles külas jne teiste narivoodeid jõllitanud ja näppinud, sain ma aru, et ka uus nari tuleb just sealt tellida. Ma ei tahtnud mingit suvalist Jyski nikatsit, mis kriuksub ja kragiseb ja logiseb. Ja reaalselt kõik narid mida ma poodides näppisin just sellised olid. Seda enam, et tahaks teinekord ise ka lapse kõrvale kerra tõmmata ja juttu puhuda või midagi, aga enamike naridega oli tunne, et kui ma sinna sisse roniks, laguneks see kohemaid ära. Seega ei hakanud ma enam kauem mõtlema, et kust odavamalt saada, vaid kirjutasin kohemaid Kaliani, et oleks uut nari vaja. Paraku vastasid nad mulle, et hetkel on megakiire ja tellimusi palju ja üldse ei saa nad mu tellimust vastu võtta. Ma rääkisin neile oma halaloo ära, et ma lihtsalt EI TAHA kuskilt mujalt tellida, sest eelmine nari oli niiii hea ja… ühesõnaga ma sain nari! Mitte küll selles mõõdus, mis ma tahtsin, aga no seinast väike jupp välja peksta on nii hea voodi eest väike hind Jah, eks see nari veits kallim ole, kui osad poenikatsid, aga täispuit ja mega hea kvaliteet on seda 100% väärt! Lisaks annab nari tuppa rohkem ruumi, kui eelmine voodi ja kui vaja, saab nendest teha kaks eraldi voodit.

Kuna see voodi, mis meil õnnekombel saada joppas, oli erimõõtudes, siis oli meil vaja ka erimõõdulist madratsit. Muidu oleks ma iga kell Napsie kasuks otsustanud, sest Napsie on meil endal ka, aga no kuna nemad erimõõte ei valmista, tuli mujalt otsida. Ma ei tea, kuidas ma googeldades kohe Textelle lehele ei jõudnud, sest ma olen sealt ennegi kraami tellinud, aga ma küsisin hinnapakkumist mingiiiii kolmest-neljast kohast ja Textellest sain ma soovitud 2 madratsit mitusada euri odavamalt, kui mujalt. Seega, kui kellelgi vaja, uurige sealt. Ühe laksuga võtsin ma sealt ka lastele kummiga voodilinad, kilelinad ja meile ka ühe ekstra madratsikatte voodisse. Lastega ikka neid lekkeid on, teate ju küll. Ühesõnaga, et teie ennast lolliks otsima ei peaks, siis teate, et sealt saab kõike.

Seekord võtsime lastele natsa pehmemad madratsid ka. Eelmine kord olid mingid kookosvärgid, aga jube kõvad. Nagu tsemendil magasid need vaesed lapsed. Sedapuhku tegime targema valiku ja noh, kuna isegi seal aeg-ajalt vedeletud saab, siis pean ütlema, et tunduvalt mugavam on, kui enne.

Need, kellel kaks last – mis voodilahendus teil on? Nari? Või on üldse eraldi tubades vms?

The post lastetoa voodi vol miljon appeared first on Mallukas.

Tere uut nädalat! Kohe, kui ma selle postituse ära avaldan, pakin ma oma suuremad ja väiksemad röövikud autosse ja sõidan 170 km kaugusele Mäetaguse spasse. Mäletate, ma ammu rääkisin, et tahaks Ida kanti uudistama minna, aga siis hirmutasid kõik mind ära, et talvel nii väikse kogemusega niiiiii-iii kaugele sõita on puhta lollus ja nõnda ma pelgama lõingi. Nüüd on minu meelest ilm jälle jumala okei, seega võtame reisi lõpuks ette. Tõsi, natukene teisiti, kui alguses mõtlesin. Lähme seekord ainult Mäetaguse mõisahotelli & spasse. Aga jääme kaheks ööks, et ei peaks lastega rapsima ühest kohast teise. Ehk siis täna lähme ja tuleme ülehomme Tallinna tagasi. Selline mõnus minipuhkusekene.

Uuel nädalal tuleb ka väike töö ja puhkus käsikäes, lähme Riiga ühele reklaamvõttele ja selle jaoks proovin esimest korda AirBnB võlusid. Olen alati hotellide masti mees olnud, aga alles nüüd mõistsin, et sedasi võib hoopis ägedama koha odavamalt saada. Lähme jälle kolmeks päevaks ja kaheks ööks, et saame veits Riia peal ringigi tuiata. Mulle kohutavalt meeldib Riia linn. Ainult, et nüüd võib öelda, et meie tänane tripp on soojendus Riiga sõiduks. Jumala eest, nii palju sõitmist! Hirmus

Riiga minekuga taotlesin Martale ka ID kaardi. Ma ei tea, kas autoga minnes üldse keegi seda küsib ja kas see üldse valmis ka saab õigeks ajaks, aga noh, ma andsin endast parima Võimatu on sellisest beebist normaalset passipilti teha, tõesõna.

Aga ok, üritan oma uut pangakaarti kuskilt üles leida (umbes 20nes aasta jooksul…), bookin Riiga pleissi ja paneme ajama! Kuidas ise nädalat alustate, mis plaanid on?

The post paneme ajama appeared first on Mallukas.

Lugesin siin Mihkel Raua blogist seda, et telefonid on ilma katteta palju ilusamad, väiksemad ja mõnusamad. Aga… siis kukuvad nad maha. Ma võin kinnitada Mul küll oli see probleem, et ma EI LEIDNUD oma telefonile normaalset kaanega katet. Huawei S10 pro või midagi sellist ta oli ja kõik kaaned poes olid LITE mudelile, seega leppisin ma sellega, mis telefoniga kaasa tuli. Läbipaistev… kondoom, nagu Mihkel ütles. Parem, kui mitte midagi.

Lisaks meeldib mulle, kui telefoni taga see… nublakas on, millega telefoni hea käes hoida. Paljale telefonile seda nagunii kleepida ei taha. Seega olin oma kondoomiga üsna rahul ja need paar korda, mis ta kukkus, jäi ta siiski terveks. Kuni juhtus TÄPSELT see, millest Mihkel rääkis.

Keegi lastest oli mu telefoni kätte saanud, loomulikult kleepuvate kätega (miks mu laste käed ALATI kleepuvad?) ja ma pidin ümbrise korraks ära võtma, et see ära pesta. Otseloomulikult kukkus telefon see sekund maha, nurgaga VAIBA peale ja tulemuseks on katkine ekraan. Nagu… kuidas?? See on mul isegi tänavale kukkunud, aga nüüd vaiba peal läheb katki. Jeesus küll. Ilma katteta on telefon küll väiksem ja ilusam, aga libe nigu lutsukala, saate aru jah! Never ei võta enam katet ära!

nurk katki, õnneks väga ei häiri

Õnneks on see nii vähe katki, et mind oluliselt ei häiri. Mõnikord näen sõpradel mega ämblikuks kukkunud telefone ja mõtlen, et kammooon, kuidas sa saad nii kasutada seda, et võiks ära parandada lasta. Aga nüüd rahumeeli elan oma katkise telefoniga. Ei raatsi mina seda klaasi enne vahetada, kui see VÄGA palju rohkem katki ei lähe ja kui läheb siis… ostan uue telefoni, millele normaalseid kaasi ka müüakse

Kas teil on telefon “kondoomis”? Kas ekraan on terve? 

The post kas teie telefonid on terved? appeared first on Mallukas.

Poliitikast rääkimine on õhukesel jääl kõndimine. Ega ma üldiselt just hiilga oma suu kinni hoidmisega, aga kui asi puudutab meie riiki ja meie kõigi ühist tulevikku, siis pean ma suu lahti tegema ja rääkima, miks mina never-ever-ever ei valiks EKREt ja ei soovita seda teha ka ühelgi lugejal.

Eile purtsatasin ma oma Facebookis välja väite, et kõik, kes valivad EKRE, on debiilikud ja võiksid mitte mu virtuaalmaailmas (blogis) eksisteerida. Ma otseselt ei tagane oma sõnadest, aga ma tahaks ennast paremini seletada, sest pole ilus inimesi debiilikuks sõimata, ilma seletamata, miks ma nii arvan ja tunnen. Oma FBi postid kustutasin selle pärast, et ma … ei viitsi vaielda. Lihtsalt ei viitsi. EKREkad on kurjad, vihased ja sõnakad. Seega ei viitsinud ma oma postkastist enam “KALTS OLED!” kirju lugeda. Aga vot ütlemata jätta ei saa, sest kui kõik mõtlevad, et ah, ei viitsi “kakelda”, siis jäävadki kõlama ainult EKREkate enda propaganda ja pullikaka.

Miks ma ei taha EKREt valida?

1. Minu jaoks on EKRE platvorm üles ehitatud vihale ja hirmule. Seda pole raske leida – paljud siin Eestimaal elavad kehvasti, mis tekitab viha ja hirmu tuleviku ees. Kui erakond raiub, et ooo pagulased tulevad, nad vägistavad, võtavad meie viimasedki rahad, oioioi, kaitske Eestit! Siis mida teeb hirmul ja vihane inimene? Kaagutab kaasa, et jaaaa! Maha pagulased, eks? Uskuge mind, ei ole siia mingit massilist pagulaste voolu oodata ja ei oota neid siin mingid pudrumäed. Mõttetu hirm, mida üritatakse juurutada. Samamoodi suhtumine homodesse. Eile hakkas mulle üks lugeja kirjutama, et kui homod saaksid lapsendada, oleks see nagu lastekaubandus?? *

   Ja need EKRE soodad käivad lastele ka seda juttu ajamas, et kui kaks samast soost inimest adopteerivad lapse, kellel pole pere, siis see on nagu kutsika ost ja müük. Tule mulle armas jumal appi, kas saaks olla rumalam ja kitsarinnalisem? Kui jah, siis ma ei tea kuidas. Ajusurm, täielik! Kuhu on jäänud tolerantsus, sallivus ja armastamine? Ja ärge hakake mulle ajama, et sina ju ise ka pole toleratne EKRE suhtes. Ausalt ei ole, sest ma ei saa olla toleratne millegi suhtes, mis õhutab AINULT viha. Konkreetselt ainult selle peale üles ehitatud.

2. EKRE üldprogrammis sisalduvad maksualandused ning rahalubamised viitavad ilmselgelt sellele, et EKRE ei tea kuidas majandus toimib ning poole aastaga on Eesti pankrotis. Ma võiks ka lubada, et valige mind, ma annan kõigile megasuured palgad, maksud kaotan ära ja üldse hakkab Hendrik Sal-Saller iga neljapäev iga lastega pere ukse ees iga jumala neljapäev kuldmune sittuma, aga kas te mind usuks? Kui ei, siis kuidas jumal saab üks selge mõistusega inimene EKREt uskuda? Nad lubavad lihtsalt lubamise pärast.
3. EKRE tahab hakata reformima justiitsüsteemi.. muuta riigikohtunikud valitatavateks, tahavad kohtunike ametiaega muuta tähtajaliseks, viia sisse erasüüdistuse (ehk erasektor hakkab prokuröri rolli täitma), tahavad hakata prokuröre kontrollima (mõjutama). See kõik on võimude lahususse sekkumine, kas nad proovivad muuta kohtud poliitiliseks? Kas see tundub normaalne?
4. EKRE arvab, et kliimasoojenemine on väljamõeldis (viide artiklile SIIN). Nagu, kas täie mõistuse juures inimene saaks midagi sellist üldse arvata?
5. EKREt saab vabalt samastada teiste äärmuslastega nagu ISIS ja ehk mäletate natse? Vaadake, mis on äärmuslaste definitsioon SIIT ja noh, loeks nagu EKREst, eks?

Iga kord, kui telekas näitab EKREkaid, siis on see lihtsalt… piinlik. Ise ka ei tea, mida nad arvavad, mida tahavad, ainult puhas viha ja vimm. Mingil kogunemisel filmiti, kuidas üks mees karjus, et feministid peavad ära minema, et nad ei tohi seal olla. Ajakirjanik küsis, et miks, et kas feministid pole Eesti rahvas, miks nad ei või olla “EESTI EEST” üritusel? “Mökk-mökkk, ise nad tulid…plakatitega”, vastas mees puterdavalt.

-“Aga siin on teisigi plakatitega, miks nemad jääda võivad? Kas te üldse teate, mis on feminism?”

“Mökk, ei tea, mingu minema!!!”

Järjekordne EKREkate taseme näide oli eile Pealtnägijas, kus rääkis sellest, et järjekordne EKRE fänn lubas lasteaias seksuaalkasvatust tegeva naise ära kägistada. Nagu ma sattusin FBis lugema selle teema kommentaare ja tahaks nuttes peast kinni hoida. Millega inimesed mõtlevad? Kommentaarid olid, et olgu jah see perv naine omaette ja hoidku lastest eemale jne. Kas inimesed EI SAA ARU, et kui lapsed ei tea, kuidas mida nimetada ja mida on normaalne ja ebanormaalne teha, siis nad ongi pervertidele kaitsetud? Saate aru või? Mis see nokulaul on nüüd nii elumuutev ja jube, et ei saa elada? Laste jaoks on see suvaline lauluke, tõesti ikka põhjus kedagi ära kägistada, eks? EKREkad on põhivennad, kes väidavad, et lastel EI TOHIKS olla seksuaalkasvatust, sest see on perversne. Nagu… parem on, kui keegi käib su last näppimas ja su laps ei oska seda sulle seletada, sest ta ei tea, et see on vale? Nagu kui rumal peab olema keegi, et ärrituda naise peale, kelle töö eesmärk on säästa lapsi kohutavatest traumadest ja kogemustest? Puude tagant metsa ei näe? Kui keegi õpetaks teie lastele, et kuidas teed ületada, rahaga arvutada ja haavale plaastrit panna, siis see on ok, aga kui keegi tahab aidata kaitsta neid pervertide eest, siis plz ei soovi, las molestitakse, peaasi, et mu laps ei kuuleks sõna noku ja pissu? What?

Tee või tina, EKRE maailmavaated ei ole innovaatilised ning edasiviivad, vaid tagurlikud nind ajale jalgujäävad. Nad tahavad piirata aborte, panna kirja et abielluda tohivad ainult naised ja mehed, tahavad takistada võõrtööjõu eestisse toomist (meil on mega puudu tööjõust), tahavad muuta hariduses nii et kui ülikoolis käiakse riigi raha eest, siis pead olema 5-aastat sunnimaine, tahavad sulgeda mingid infokanalid, tahavad saata pagulsed tagasi sõjakolletesse, tahavad EList välja astuda kui EL meie tahtmistele vastu ei tule, tahavad usalt küsida miljard dollarit sõjalistabi (never USA ei anna), lubavad aktsiisilangetusi, kuid samas lubavad suuremaid palku, toetusi, pensione, + tahavad hakata maksta inimeste kodulaene kinni (ja lasta kõigil käia korra aastas teatris v kontserdil), tahavad maksustada välismaiste firmade kasumi ehk need firmad siis siin enam olla ei taha, tahavad rändom 25 seadust mis rahvas valib kehtetuks tunnistada. Saate ju aru, kui absurdne see on, eks?

Seega sorri. Ma jään oma sõnade juurde. Kes valib EKRE, on mingi ekreka poolt juba räigelt ajupesu saanud ja ei saanud ise ka aru, mida ta teeb. Ärge hääletage viha ja lolluse poolt. Ausalt, hääletage ÜKSKÕIK kelle teise poolt. Sest noh, reaalselt kui ma saaks teada, et keegi mu sõpradest on ekrekas, siis ma reaalselt never ei suhtleks temaga enam. Selline inimene ei ole minu inimene, selline lollus ei ole mulle vastuvõetamatu ja selline viha pole kahjuks tolereeritav.

Uskuge mind – ma mõistan, et Eestis annaks palju asju paremaks muuta ja paljude elu ON halb. Aga EKRE teeb selle ainult sitemaks, pärast elame nagu natsisaksamaal, seda tahategi või? Seega  – muutke ära oma hääl, võtke mõistus pähe ja valigem mingi erakond, mis ei valeta oma valijatele näkku ja mis päriselt midagi ära ka teeb, ilma viha ja hirmu külvamata.

Paljud eile arvasid, et ma kustutasin fbi teemad, sest ma sain palju negatiivset tagasisidet. Ausalt – sellest on mul suva. Ma võin ju olla debiilik või mitte olla debiilik ja mul on suva, kas ekrekad mu lehte jälgivad või mitte (eelistaks, et mitte :). Ma lihtsalt ei viitsi lollidega vaielda. Sest need tulihingelised ekrekad, või EKRE-trollid, nagu neid kutsutakse, need nagunii ühtegi ratsionaalselt argumenti ei oska välja tuua. Seega sain ma eile kirju, et ma olen kalts, paks lits, värdjas, lollakas, et mulle makstakse selle eest, et ma parimat erakonda laimaks jne. Kammoon, simmo Samas võtan vastu süü, et ma ka eile ründasin seletuseta, täna seletan ära, miks ma never ever EKREt ei vali ja miks ma ei suuda ühtegi inimest tõsiselt võtta, kes EKRE valib.

Ole inimene, ÄRA VALI EKRET! Ja kui sa seda sellegipoolest teed, siis ausalt, mul pole kahju, kui sa enam siia blogisse jalga ei tõstaks. Ma oleksin õnnelik ka siis, kui mul FBis 50 000 fänni asemel 500 oleks, kui need 500 on normaalsed, mõistusega inimesed. Sorry, not sorry!

Ps! Keskerakonda ei valiks ma jälle SELLE arvamuse pärast! Kuiiiii debiilne!

(iga sellel teemal mulle kirjutanu annab nõusoleku kasutada kirjutatut koos arvamuse avaldaja näo ja nimega)

The post 5 põhjust, miks ma iial EKREt ei valiks appeared first on Mallukas.

***

***

***

***

***

***

***

***

***

***

***

***

***

***

Ja kõige lõpetuseks tahan tänada ka ühe geeniusest EKREka infot sellest, kuhu läheb kogu Eesti maksumaksja raha. Konkreetselt iga viimne kui sent! Aitäh “Preili Suurmäe”:

inimene, kelle displei pilt on hitler räägib…

Et jah, kui teid huvitab, mille eest te makse maksate – eks ikka ainult transade ümberlõikamiseks. Oleks ma seda inffi enne teadnud, oleks ka vb EKRE valinud!

Ühesõnaga – nagu näha, on keskmine EKRE valija haritud, täis häid argumente ja üleüldse üks meeldiv inimene. Paistab, et ma eksisin, kui arvasin, et EKRE valijad debiilikud on. Au on sääraste inimestega koos eksisteerida, kas pole?

The post läbilõige ekrekatest appeared first on Mallukas.

Eelmisel aastal sain ma proovida Nosiboo PRO ninaaspiraatorit (loe siit) ja nüüd, kui Kidsmed lehele ka nende kõige uuem väljalase jõudis, sain ka Nosiboo GO ära testida. Mitte, et mul selle üle väga hea meel oleks olnud, sest see tähendas vaid üht – Marta sai nohu. Kuigi see nohu on tal tulnud ja läinud, siis õnneks oluliselt vaevusi see talle ei tekita ja ta on ka nohust hoolimata pidevalt heatujuline ja mõnusa unega, aga endal on üsna kahju kuulata, kuidas laps süües luriseb ja üritab mugavamat asendit leida, et paremini hingata.

Selge on see, et kui lapsel on nohu, siis MIDAGI tuleb teha ja see tatt tuleb välja saada. Ma mäletan soovitusi, et kui sul mingit…imemisvahendit ei ole, et siis Humerit ninna ja laps kõhuli, et siis voolab ehk ise midagi välja, aga meil küll ei voolanud, kuigi kõhuli panin (ja panen siiani) teda pidevalt. Ehk siis meie teeme praegu nii, et esiteks üritame pahaaimamatule lapsele Humerit ninna saada. See on üsna raske, sest ega üks inimene ei lase endale just kõige rahumeelsemalt midagi ninna pritsida. Kui läbi ime saab see osa tehtud, siis hakkab pihta hullem osa. See näeb konkreetselt selline välja, et Kardo hoiab ta pead ja mina proovin ta suud kinni hoida, et see imur üldse töötada saaks. Ja siis mingi kolmanda käega hoian veel teist ninaauku kinni ja üritan masinat normaalselt ninaauku saada, et see seal oma tööd teha saaks. Terve selle aja kisab ja karjub Marta nagu ratta peal. Samas… kui ma ise oleksin taolises olukorras, ehk kisaks ka.

Ühesõnaga, ma ei hakka siin udujuttu ajama, et kui sul on see masin, siis on lapse nohu nagu … eee…lapsemäng? Et hops, masinaga teed puhtaks ja asi ants. Ehk MÕNE lapsega see nii oleks, aga igatahes mitte meie beebiga, kes peab seda maailma suurimaks vaenlaseks. Ja ega ma teda sellega piinata tahagi, aga loeb ikka tulemus. Ja see minut “lapsepiina” võrdub sellega, et tal on jälle ilusasti nina puhas ja saab ilma lurisemata hingata, lisaks kaob ka nohu kiiremini, kui seda regulaarselt eemaldada.

Loodan, et ma teid nüüd ära ei ehmatanud, sest tegelikult on Nosiboo GO sellisele rabelevale lapsele loodud. Esiteks see otsik mis ninna käib, on selline pehme ja ei tee haiget ka siis, kui laps rabelebki nagu ratta peal. Ka pesta on seda väga mugav, loputad pärast ära ja olemas.

Üldse on masin kerge ja lihtsasti puhastatav. Ei mingeid vahetatavaid filtreid ja otsikuid, lihtsalt teed ta lahti, loputad kraani all ära ja ongi valmis uuesti kasutamiseks.

Niimoodi käibki lahti ja saab ära pesta

Kes tahab teada, kui kõva heli ta teeb, siis mu Insta storys on praegu video üleval, minge vaadake. Aga minu meelest jumala okei nivooga surin, see kindlasti last ära ei ehmata. Kui sa just läbi une seda teha ei ürita Kui aga nüüd öelda, et kumb mulle rohkem meeldib, kas PRO või GO, siis ma arvan, et ausalt vahet isegi pole, sest oma töö teevad nad mõlemad samamoodi ära. St kui mul juba PRO olemas oleks, siis ma GO’d ostma ei kiirustaks, samas kui mul kumbagi poleks, siis ostaks vist kohe GO lihtsalt selle kompaktsuse ja veidi vaiksema heli pärast.

Selles suhtes kallis on ta küll ja sinna ma ei saa midagi teha muud, kui anda teile sooduskood “MallukasGo”, millega saab kuni 17.03 10% soodsamalt masinat osta. Küll aga tahaks ma rõhutada, et kui sa ostad endale apteegist selle Rhynomeri, või mis iganes asi see on, siis see läheb lõpuks NII kalliks. Kõik need otsikud ja filtrid ja plastikjura, mis sa soetama pead, apppiii. Seega ma pigem teeks selle ühe väljamineku GO näol, aga kui rahakott tõesti ei kannata, siis vaadake, Nosibool on ka see ise imetav aspiraatot olemas, ECO nime all. Maksab alla 14€ ja seal pole ühtegi filtrit ega asja vahetada vaja, saab kõike lihtsalt pestes puhtaks.

Ühesõnaga – kui rahakott kannatab, võtke GO ja kui ei raatsi, siis teeb isegi 13.50€ maksev ECO sama asja ära. Lihtsalt me räägime siin mugavusest, mis teadupärast maksab. Aga noh, paar aastat saab Nosibood kindlasti kasutada ja kui lapsed nuuskama õpivad, saad päris norm hinnaga maha ka müüa, niiet jah. Eks ise teate, mis variant teile sobib

The post arvustus: Nosiboo GO appeared first on Mallukas.