Ma pole suurem asi ravimitarvitaja. Mitte, et mul hullud põhimõtted oleks, aga ma üldiselt lihtsalt ei viitsi püsti tõusta ja otsida kuskilt ravimikarbist vajalikku rohtu. Ega tihti vaja ka pole, aga no kui pea valutab, siis üldiselt lähen lihtsalt magama.
Nüüd olen aga olukorras, kus ma pean võtma seda ja teist rohtu peoga sisse ja mul on kohati selline tunne, et issand jumal, laske mul lihtsalt parem rahus valgusesse minna. Kas te olete lugenud ravimite kõrvaltoimeid? Igas pakis on need kenasti kirjas. Ma koukisin oma karpidest kasutusjuhendid välja ja sain teada, et ravimid, mis peaksid mind teoorias terveks tegema, põhjustavad muuhulgas ka järgnevaid asju:
Ülakõhuvaevusi, iiveldust, metallimaitset suus, kõhukinnisust ja kõhulahtisust, väljaheite värvumise tumedaks või mustaks, söögitoru haavandumist ja kitsenemist, seedetrakti limaskestal tumedaid laike, iiveldust, oksendamist, südame rütmihäireid, emaka hüpertoonilisust, sünnitustegevuse liigset tugevust ja sellest tingitud loote emakasisest asfüksiat.
Nii et kui edaspidi keegi jälle kuskil küsib, et tra kes see Mallukas on, siis te saate öelda, et ah on üks mutt männikult, kes üheaegselt oksendab, situb, iiveldab, endal üllataval kombel ka kõht kinni. Tema seedetrakti limaskestal olevaid tumedaid laike võib näha juba kilomeetrite kaugusele ja mitte kellelgi siin linnas pole nii hüpertoonilist emakat, kui tal.
Ehk siis valik on: vaevle ja situ tervenedes, või… ära saa terveks 
The post laske mul lihtsalt minna appeared first on Mallukas.