Eelmisel nädalal pakkus restoran Masha mulle välja, et võtku ma sõbrannad mesti ja tulgu ma proovigu nende uhiuut kaasaegse vene köögi sugemetega menüüd. Kui mulle öeldakse, et tule sööma, siis kaks korda seda öelda vaja ei ole. Nõnda me sinna kohale läksime ja välja me vist… veeresime? Kes mäletab, siis see oli ühtlasi ka see õhtu, kus me pisarateni naersime ja tõesti nii tore oli, rääkimata sellest, et toit oli lihtsalt super. Kahetsen praegu, et ma seda postitust varem valmis ei teinud, sest ma praegu vaatan neid pilte ja suu valgub lihtsalt vett täis. Appi, kuidas ma saaksin kohe praegu Mashast süüa?!
Me otsustasime talitada nagu vanad eestlased muiste ja ei hakanud igaühele oma toitu võtma, sest me tahtsime ju kõike maitsta -seega lasime road laua keskele tõsta ja tõstsime igaühest endale natukene. See oli väga hea idee, sest mulle näiteks maitsesid neljast eelroast neli. Mõelda vaid, kui ma oleks vaid ühega leppinud? Oh ei, sõbrake!
See hirveliha tartar oli minu vaieldamatu lemmik. Ausalt ma ei suuda sellele isegi mõelda, nii hea! See krõbe suitsupekk, need sinepiseemned, marineeritud seened ja kui see kõik veel kokku segada selle punase kastmega ja panna saiakese peale – lihtsalt PARIM!
See vaene siig mulle ei istunud, aga asi on selles, et üldse soolasiig ei ole mu lemmik. Teistele meeldis see väga.
See suitsukala salat – taaskord soovitan soojalt. Värske salat, mõnus kaste ja eriti mõnusalt hõrk suitsukala seal sees. Tuli lausa selline isu peale, et äkki prooviks isegi sellist salatit teha? Muidugi oleks see tunduvalt lihtsam olnud järgmine päev, mil ma maitseid paremini mäletasin, aga ehk suudan pildi järgi midagi üles ehitada?
Eelroogade lõpetuseks kõige traditsioonilisem vene roog – pliinid kalamarja ja suitsulõhega. Kellele see kombo meeldib, siis soovitan proovida, tõeliselt maitsev!
Kui me eelroogadega lõpetanud olime, toodi lauda neli pearooga. Üritasime valida võimalikult erinevad toidud, seega sai valitud lõhe, veis, siga ja part. Ja kui ma praegu peaks valima, mis mu lemmik oli… Issand, igas taldrikus oli midagi, mis väga-väga maitses. Aga alustame otsast peale.
Lõhe oli ise väga hästi küpsetatud, aga selle tüki all peitis ennast midagi veel imelisemat – kartuli- seenevareerikud. Ma ei tea, mis need vareenikud on, aga need maitsesid nagu superhea täidisega ravioolid, nii et koos kala, rukola ja kastmega oli see tõeliselt imeline pearoog.
Seakülg sulas suus ja selle kõrval serveeritud roheline kraam oli väga hea ja huvitav. Ma selle nime ei mäleta, aga see oli brokoli ja spargli ristsugutis, teab keegi? Igatahes on see väga hea ja üldse see siga oli vist mu lemmik? Ma ei tea!
Veise antrekoot oli valmistatud mediumina, mis mulle ja Kerlile väga meeldis, samas Maigreti maitse jaoks jäi see kohati natukene liiga vähe küpsetatuks. Eks see ole maitse asi, aga minu meelest oli väga hea. Pealt krõbe, seest pehme. Ja need vahvad krõbedad kartulid olid küll kirsiks tordil.
Ma olin kodus just eelmine päev parti teinud, seega ma sukeldusin teistesse taldrikutesse isukamalt, aga ma vaatasin üle, et fileeosa oli seest roosa ja pealt superkrõbe ja soolakas, koib seevastu aga kaua haudunud ja lausa kukkus kondi küljest maha. Maarja jaoks oli see esimene pardisöömise kogemus ja ta jäi väga rahule!
Kui me pearoad ka sisse vitsutanud olime, mõtlesime küll, et enam ei suuda ampsugi süüa. Aga sellegipoolest ilmus meie lauda nagu võluväel neli magusrooga, üks parem kui teine.
“uuuuu, mis see on?”
Masha magustoit meenutas kohati pavlovat, eriline lemmik oli see jäätis või sorbee – maitses super hästi ja polnud ka väga rammus, kannatas peale suurt söömaaega ampsata küll.
Täpselt selline, nagu üks šokolaadikook olema peab: seest pehme, pealt krõbe. Üsna tummine, aga see jäätis seal kõrval aitab seda “leevendada”.
Need pannkoogid… Rammusad- jah! Aga nad olid mingis nii imelises kasesiirupis, et ma oleks hea meelega seda lusikaga sisse vohminud. Kes lastega tulevad, siis kindlasti lastele seda võtta… Ja noh, endale ka! Kuigi see ports on ikka väga-väga suur. Pildilt vb ei tundu, aga olge te hoiatatud!
Selle roa nimi oli “vanaema sahver” ja seal sees on erinevaid marju, jäätist, kondetspiima ja mandleid. Tundub, nagu see oleks jube magus, aga hapukad marjad viivad selle kenasti balanssi ja on hea viis õhtusöögi lõpetamiseks küll.
Lõpetuseks – me jäime kõik väga rahule. Söök oli super, teenindus oli hea ja muidugi seltskond trumpas veel kõik üle. Hea meelega lähen sinna veel ja söön ennast kurguni täis. Tekkis kellelgi veel selline tunne? Kui jah, siis mul on teile hea uudis – saan ühele teist kinkida 50€ kinkekaardi Masha restorani. Selle summa eest saavad kaks inimest kindlasti ühe mõnusa lõuna- või õhtusöögi! Et loosis osaleda, jäta kommentaariks, milline roog sulle postitusest kõige ahvatlevam tundus!
PS! Masha restorani FBi lehel on ka suur loos käimas. Nimelt võidab üks õnnelik endale terveks aastaks tasuta “kohtinguõhtu” Mashas, ehk siis võitja saab terve aasta iga kuu kaaslasega söömas käia ja süüa-juua palju jaksab! Päris hea, eks? Kui sa selles loosis ka osaleda tahad, siis selle leiad SIIT!
*Postitus sündis koostöös Masha restoraniga