Lilli kirjutas nii lahedal teemal (siin), et pean sama tegema. Mis on meie instapiltide taga tegelikult? Võtsin viis viimatisemat pilti ette. Ma nägin tegelt FBis ühte naljavideot, kus naised megalt teevad instasse pilte, ala pildil on kontsad ja veinipokaal, tegelt istuvad dressides diivanil ja ei veinita üldse kuskil nii glamuurselt. Minul nii hullu “filtrit” pole, aga pildid on alati ikkagi ju sellised… noh, mitte reaalsust peegeldavad iga kord.
Pildil diivanil vedelemas mina, Mari, Lende ja Lotte. Tegelikult nad kõik tulidki minu juurde tsillima (miinus Lende, kes ise ei tule suurt kuskile), aga selleks ajaks, kui ma hüüdsin Kardole, et kle tee pilti, siis oli kõigil mega kiire minema saada. Nagu oleks häbi minuga pildil olla või mis?! Igatahes hakkas Lende hüsteeriliselt nutma, Lotte tahtis põgeneda (ma hoian teda pildil kinni), Mari hakkas nägusid tegema ja lisaks oli see kümnest pildist ainuke, kus mu lott maani ei rippunud (teisel vaatasin otse kaamerasse). Pildilt vaatad, et ohhoo, nii lahe, kõik pereliikmed armastavad Mallut, tegelikult ma kaamera taga sisistasin Kardole, et krt kui ma normaalne ei jää, siis ma löön ta kohemaid mättasse :D Aga noh, okei, nagu öeldud me alguses lamasime seal normaalselt ja kui Kardo piisavalt kiiresti pilti teinud oleks, siis oleks meie idüll päris olnud.
Ah mina siin niisama Viiking Spas kaugustesse vaatamas. Tegelikult on käsi strateegiliselt asetatud kehast eemale (kaenlaaugupekk), kõht kenasti vee all (kõhupekk), lõug üles (lott) ja ootasin tardunult, kuni Kerli selle “ah ma niisama casualilt” pildi ära teeb :D 
Katsetasin eile esimest korda seda, et ehk kui Mari minuga koos süüa teeb, et siis sööb ta parema meelega. Aitasin tal noaga kartuleid viilutada, ta pani maitseaineid, liigutas toitu pannil edasi-tagasi ja lõpuks sättisin ma selle toidu ilusasti taldikusse, sest see pidi ka lapsi sööma motiveerima. Okei, kindlasti saaks ilusamini, aga ma ilusamini ei osanud. Tegin veel sellise uhke pildi ka, et näete, koos lapsega tegime ja ta sööb selle kõik ilusasti ära.
Reaalsus. Istusime laua taha. “EI TAHAAA!”. “Aga Mari, me ju koos tegime selle, maitse ikka!” lunisin mina. Okei, võtab kahvli, aga see on jube niru kahvel, vist väiksematele lastele, sest sinna otsa on suht võimatu midagi võtta. Ukerdas siis näpu abil kahvlile ühe oa, pani suhu, sülitas selle pihku, lükkas taldriku eemale ja võdistas õlgu: “EI TAHAAA!” kaebles ta.
Siis ma pakkusin talle lihapalli, see käis tal suus ringi, aga sõi ühe tüki, Isegi ühe tüki kartulit. Siis hakkas jälle minema valguma ja EI TAHAAA kisama. Umbes 20 minutit loopis ta oma kahvlit, kisas, üritas toolilt maha voolata, näris toitu ja lasi suust maha kukkuda, kisas, kisas, nuttis, kisas, nuttis, kisas. Mina muudkui tõstsin teda tooli tagasi ja korrutasin, et mul aega on ja ma olen juba karjumisest enivei kurt, anna tuld ja röögi, aga sööma pead sa nagunii.
Pool tundi hiljem andis ta alla ja hakkas aegluubis sööma. Umbes siis pool tundi hiljem oli söödud täpselt nii palju:
Reaalselt ma ei kujuta ette, kuidas inimesed kujutavad ette seda “mine lapsega piisavalt restorani ja küll ta harjub”. Kui ta avalikult oma seakisa teeks, siis kirjutaks elu 24 kohemaid, et Mallukas oma last piinab ja sundtoidab. Lisaks on Maril uus komme hakata haledalt: aaiiaiiaiaiiaiiiiiiaaaaa! kisama. Kuigi tal ei saa kuskil aia olla ja keegi pole talle midagi teinud, aga noh, nii moe pärast :D
Pärast sellist suurt röökimist ja sundsöötmist õela ema poolt vajus inimene lihtsalt poole istumise pealt magama. Sõi ta ju üle mitme päeva korralikku sööki, hilterema käsul. Aga Instas võin ju öelda, et issand mis musirull, jäi tead siin poole sõna pealt magama, nii kerge on ikka nende lastega :)) Tegelikult väsis vaene laps lihtsalt saatanaks olemisest korra ära :D
Me jooksime Taaskasutuskeskusest söögipoodi, aega oli 25 mintsa, aga ma tahtsin oma outfitist pilti, sest ma tundusin endale niii hipster. Teeme siin? Eii, sitt taust! Jooksime edasi! Aga siin? Eiii, siin ka jama. KIIRE! JOOKSEME EDASI. Nagu öeldud, olid mul jalas sada numbrit suured trussad, mis jooksmist just lihsamaks ei teinud. Nõnda hoidsin ma ühe käega truspaare üleval ja muudkui lidusin, normaalsema tausta suunas. Pildil hoian ma vist kahe käega allareid üleval :D