Kalaneljapäev on jälle kätte jõudnud ja kuigi mul on täna jube kiire päev olnud, siis võtsin ennast õhtal kokku ja hakkasin mõtlema, et mis kalarooga ma tegema hakkan. Pepekala tõi mulle otsustamise lihtsamaks tegemiseks kala koju kätte ja selleks sai mõõkkala. Ma polnud enne elu sees sellist kala maitsnud, seega ei olnud mul ka aimugi, kuidas seda valmistada.
Pildil mõõkkala. Väga ilus kala, pean nentima.
Uurisin netist erinevaid mõõkkala retsepte ja sain aru, et ju siis on selle kalaga sobivad klassikalised või+sidrun+petersell. Mis siis ikka, kui võtsin need lahmakad kalatükid külmikust välja ja vahtsin nendega mõnda aega tõtt. Ikka suured “steigid” lausa. Tõepoolest meenutasid natukene loomaliha, mitte kala.
Pildil roosad mõõkkalafilee tükid
Panin siis või pannile, ajasin kuumaks ja viskasin kala või sisse, maitsestasin soolaga ja pipraga. Kui ühelt poolt valmis sai, siis keerasin kala ringi, panin peale sidrunimahla, peotäie hakitud peterselli ja riivitud parmesani. Siia poolele ka soola-pipart ja lasin natsa valmida. Kala kaua aega ei võta, ma huupi pakun, et mingi 5-6-7 minta mõlemalt poolt, kui sedagi. Pigem viis.
Pildil mõõkkala koos sidruniga pannil
Kõrvale tegin bataati. Kui meie seas on veel neid, kes pole bataati maitsnud, siis lihtne viis seda proovida on lõigata see samasuurteks viiludeks nagu praekartul ja talitada temaga samamoodi – teha praekartulit. Mina kasutasin rosmariiniõli, lisaks panin pannile ka küüslauku ja sibulaid.
Ja siis tuli tõehetk – pidime sööma hakkama. Mari keeldus proovimast ja sõi õhtusöögiks hoopis vorstikesi ja tomateid. Mina, Kardo ja ämm võtsime ikka julguse kokku. Kuidas siis maitseb? Hmm… ma pole kunagi midagi sellist enne mekkinud. Väga omapärane, liha tekstuuriga ja kerge kala maitsega. Või sees praadimine annab hea meki ja peale riputatud parmesan mõnusa soolakuse. Igatahes nüüd saab öelda, et proovitud! Ja meile meeldis!