Eilne päev oli ikka mega lahe. Esiteks müüsid Malluka lasteboksid ennast nii kiiresti välja, et pärismüügini ei jõudnudki ja isegi mu lahe Kukupesast tellitud bänner jäi kasutamata. Et tast mingitki tolku oleks, panen ta vähemalt siia üles, noh nii meelespeaks või nii. Ps! Bänneri tellisin nii palju varem, et vahepeal lisandusid karbiga veel paar firmat, suurendades karbi sisu väärtust. Kes ilma jäi – ärge muretsege. Tuleb uus kuu, tuleb ka uus Malluka lastekarbike!
Aga mul on nii hea meel, et nii paljud enda perele sellist karpi osta soovivad ja hästi lahe on ka see, et nii mitmed firmad ise ühendust võtsid, et tahaks ka kasti pääseda :)
Aga eile õhtul juhtus imelik asi. Lotte hakkas pidevalt köhatama, justkui tal oleks miskit kurgus. Kuna ta aga kenasti sõi ja vett jõi, siis eeldasin, et ju siis on mingi väike toidukübeke kuskile kurku häirima jäänud. Keset ööd ärkasin ma selle peale, et laps oksendas mind üleni täis. Kui ma juba üles ärkasin, et ennast kasida, panin ma tähele, et Lotte niimoodi öögib oma puuris, et mul tekkis hirm, et ta on nüüd tõesõna lämbumissurma suremas.
Lasin ta ruttu välja ja ta paistis hoopis üsna õnnelik olevat, ning sugugi mitte lämbumas. Küll aga öökis ja läkastas nii palju, et ma hakkasin kiirelt googeldama, et kas on võimalik, et koer tasapisi lämbub või miskit. Kuna ma olen mega kehv googeldaja, siis toksisin ma guuglisse: “dog gagging and i think he is choking”. Minu õnneks oli seal kirjas, et see pole lämbumine (sest muidu ta oleks ammu ära lämbunud või asja välja köhinud) vaid harilik kenneliköha, mille loomad saavadki teiste koerte käest ja mille peiteaeg võib olla 3-10 päeva. Eks vaene Lotte selle köha sealt varjupaigast kaasa sai. Teha pole selle suhtes ka midagi, läheb 99% juhtudel ise üle. Kuna ta nii armsalt diivanile kerra tõmbas, siis ma panin talle teki peale ja läksin magama ära, ise lootes, et koeral ka uni on ja ta ei hakka vabadusse jäetuna sitta keerama ja tuppa pissima.
Ütleme nii, et otseselt sitta ta ei keeranud ja tuppa ta ka ei pissinud. Viisakalt hüppas ta lahti lukku panemata välisukse (meil on see lukk ja link katki, et omast arust panime kinni, aga ju siis ei jäänud), käis õues ja tuli siis tuppa tagasi. Ainukene miinus selle juures on see, et kuigi ta oskab uksi lahti teha, siis miskipärast ta neid kinni panna ei oska. Või oskab, aga ei soovi, kes seda teab.
Nii ärkasime me kell 10 selle peale, et meil oli toas umbes viis kraadi sooja. Kahmasin Lende sülle, et temaga alla tulla ja suutsin temaga koos voodist välja tulles veel kukkuda. Lende õnneks haiget ei saanud, aga mina koperdasin oma jala peale täie rauaga ja nüüd on mu parem jalg nii sinine, et näeb gangreenis välja.
Mis siis muud, kui pidime ahju kütma, aga meie ahi on jube katki ja ajab megalt tossu sisse, seega võitleme me nüüd siin alajahtumise ja vingumürgi kätte suremise vahemail. Kõik nii riidesse topitud nagu väiksed kubujussid, et hinge sees hoida. Ja kuna ka kenneliköha kohta oli kirjutatud, et koera tuleks soojas hoida, siis sai Lottele kaela Mari sall. Pliis ärge loomakaitset kutsuge….JÄLLE :D
