Ma olen jumala kindel, et ma ikka veel maksan kõikide asjade eest üle, aga nüüd ma vähemalt kauplen nagu vana mees. See on muuseas väga lihtne, kuigi ma alguses ei julenud seda üldse teda, sest see tundus nii imelik millegi hinna üle vaielda. Eestis ju ei astu Maximasse, et kuulge, ma ei anna nende tomatite eest 2 euri kilo, ma annan 1.50! Aga siin peab. Ja ma siis seletan, kuidas mina seda tegin 
Müüja ütleb sulle esialgse hinna. Ütleme, et see on 30 eurot.
Sina ütled: “OH DEAR GOD NO, TOO MUCH!” ja viskad eseme käest.
Müüja küsib: “How much you pay?”
Sina ütled enesekindlalt: “Not more than 10!”
“10 too little, the fabric is very good, the best! Ok 25!”
Sina: “No!” ja hakkad eemale kõndima.
Tema jookseb sulle järele: “Okey, special price, 20 for you! You a nice lady!”
Sina: “No, not more than 10!” ja vaatad talle kindlameelselt silma.
Tema: “Okay 15!” ja viskab sulle su soovitud püksipaari sulle näkku.
Sina paned püksipaari uuesti letile ja hakkad muretult viisi vilistades eemale kõndima.
Tema: “Okay 12! 2 euros is nothing!”
Sina: “No, not 12. 10!”
Tema: “Pleaaaaaase 12! Pleaaaaasseeee!”
Sina: “No!”
Siis ta vaatab sind ülivihaselt ja ütleb, ok, 10, endal samal ajal selline pilk silmis, et sinu pärast jääb ta laps täna õhtusöögist ilma.
Aga sina said püksid kümpaga! Mis on arvatavasti ikka poole rohkem, kui sa oleks maksta võinud.
Ja nüüd ma näitan, mis ma endale kokku kauplesin teisel shopingtuuril:
Marile lammas Shauni t-särk. Alghind 10, aga pärast mitut minti kemplemist, sain viiega.
Koti alghind oli 10, aga müüja oli nii vana mees, et mul tekkis tunne, nagu ma peaks oma vanaisaga vaidlema, seega maksingi 10 euri, nigu nõutud. Salli ostsin siis, kui eurid otsa said, seega maksin liirides. Tahtis 60 liiri, maksin 30 (umbes 10 euri). Salli eest palju, aga mulle nii meeldis see sall.
Mari dressikomplekt maksis 15, aga ma ütlesin, et ma maksan 10 ja naine oli kohe nõus. Ei pidanudki kaua kemplema. Tossude kõrval oli silt, et need maksavad 10 euri ja ma olin nõus selle väljamineku tegema, sest NEED VILGUVAD! Ja ma muuseas isegi ei teadnud seda ostmise hetkel
Ega Mari ei saa ainukene dressivend olla, ikka mina ka! Mina tahtsin endale nagunii uusi trenniriideid, küll heledaid ja tagasihoidlikumaid, aga Kardo pressis peale, et kindlasti peavad need olema nii kirjud kui võimalik, seega andsin alla. Pikad püksid olid 12 (maksin üle, aga onust hakkas kahju, also ta viskas mulle püksid näkku, nagu eelpool mainitud näidiskauplemises :D)
Lühkarid olid 15 liiri, issand, mingi viis euri siis ja pusa taheti mulle müüa 30ga aga mina skoorisin selle kümpaga. Buija!
Kui keegi siin ilmas mulle veel häid tingimisnippe anda tahab, siis me lähipäevil lähme jälle turule, sest Kätu esitas soovi kaunile rahakotile ja mina… tahan veel Marile asju osta. Mul oleks nagu mingi ostmisneedus peal. Ja need heledad dressid painavad mind ikka veel. Mitte, et ma üldse peaaegu kunagi vabal ajal dresse kannaks, aga mis siis.
Aga lõpetuseks väike pilt teile Türgi turust kah.
Kuidas teil tingimisega on? Kas on imelik seda teha, või olete meisterkauplejad?