Ma loodan, et need kõik, kes tänase laupäeva puhul kuskil lonti leotavad, mõistavad, et ma olen teist kõigist parem. No kohe ikka jupp maad parem. Sest mina, kallid sõbrad, tulin just trennist. Laupäeva õhtal, pea öö hakul, võiks lausa öelda, võtsin mina ennast kokku ja sõitsin jõusaali. Sest mu keha on tempel!
Või noh, see osa tegelikult polnud nali, et ma just trennist tulin. Pigem see osa, et ma londileotajatest parem olen. Ega ma poleks muidu täna trenni läinudki, kui poleks seda lonti eile ise nõnna agaralt Amaronesse kastnud. Mulle nimelt tuli eile Katarina külla. Ma mainisin vist ükskord siin või FBis, või jumal teab kus, et alles hiljaaegu leidsin ta blogi ja kuigi ta on juba ühe jalaga hauas ja minu vaarema vanune*, siis sellegipoolest tundsin iga postitusega, et jah. See seal on täitsa minu inimene. Ja mina ei tea, mis tema põhjendus oli, aga ka tema minuga kohtuda soovis, siis leppisime kokku, et ta tuleb külla ja mekutame natukene veini ja sööme sushit.
Paraku läks nii, et me kogemata keskendusime rohkem veinile ja vähem söögile. Õhtu oli muidugi maru tore. Lihtsalt selline tunne, nagu vana sõber tuleks külla ja juttu jätkus kauemaks ja kõigest. Katkend eilsest:
K: Ma küsin midagi, aga sa ei pea vastama, kui sa ei taha
Ma: Ma vastan nagunii
K: Ma tean…
Igatahes jõime me paraja sortsu veini ja täna oli mul pehmelt öeldes kehva olla. Lebasin kuni kella kaheksani voodis ja proovisin ennast aeg-ajalt ühele ja teisele küljele rullida, et lamatised mind kätte ei saaks. Aga igatpidi oli kehv ja halb ja lõpuks tekkis lambist mõte, et mida ma siin ikka halisen ja rullin. Jõusaal on siinsamas, ole ainult meheks ja astu sisse. Mulle nimelt psühholoog soovitas, et ATHga oleks väga kasuks nädalas vähemalt 3x trenni teha, aga mitte jõusaali, vaid pigem aeroobset. Olla teine ajule hea või nii. Seega võtsin mina sõnasabast kinni ja trenni mina läksin. Jooksin 20 mintsa masinal. Tegin jalapressi esimest korda 60 kiloga, veits kõhulihaseid, veits planku ja kuulasin täie rauaga muusikat. Tore oli ja tõesti on nüüd parem.
Aga jalapressi mulle teha ei meeldi. Mitte selle pärast, et sellel tegevusel iseenesest midagi häda oleks, aga Kaisa Abner alati vaatab mind seinalt nii põlastava näoga. Ehk selle pärast samas täna 50kg asemel 60kg surusin? Aga tolku ei miskit. Kaisa ei olnud ikka rahul. Proovime siis teine kord paremini.
Ega ma muud öelda tahtnudki. Lihtsalt tulin prostalt uhkustama. Jälle see nädal kolm korda trennis kenasti käidud. Niimoodi võib ka veel minust inimene saada…Aga pead panti ei paneks.
*Vabandage, trenn tõesti on mind täna väga sassyks muutnud
Aga mis ise teete? Lont leos jah? JAH?!
The post ära tõusnud appeared first on Mallukas.