Vabandage, kas ma olen millesti valesti aru saanud? Jutt oli ju see, et kui vanemaks jääd, siis peaksid lappama oma nooruspõlvepilte ja ohkama, et küll ma olin noor ja ilus? Ma ei tea mis värk mul on, olen vist Benjamin Button või midagi, aga iga jumala kord, kui FB mulle mingisuguseid vanu pilte ette söödab, siis ma olen sunnitud lihtsalt appi karjuma.
Mitte, et ma praegu just mingisugune miss Estonia oleksin, aga no palun…
Andra saatis ükspäev selle pildi. Me oleme restoranis, ehk siis see ei ole see, et ah keegi tegi suva hetkel lambi pildi. Ma pidin olema enne peeglisse vaadanud, ennast sättinud ja jõudnud järeldusele, et okei, see on nüüd hea. Lihtsalt…ma ei saa aru 
Jälle kolm aastat tagasi… Mis kuradi halb aasta mul oli ah? Oskab keegi seletada, miks ma näen välja nagu ülekaaluline vene proua, kelle nina all on just peeru lastud? Veel parem küsimus on, et miks see google esimesel lehel on, kui mu nimi otsingusse panna
Lähme siis lausa tagasi tiinekaaegadesse. Siis ma olin kõhna ja noor ja kaunis eks? Guess again 
See pilt oli mu sünnal tehtud, aga millal? Kaks aastat tagasi? Kolm? Ma ei mäleta, aga nagu KUI elust räsitud üks inimene olla saab? Nagu mis hingevaev mul peal oli, või mis deemon mu sees elas, et ma näen igal pildil välja, nagu ma oleks pool elu kuskil paadi all elanud?
Ühesõnaga, asi tegelikult on ju positiivne ja inspireeriv. Et saa vanemaks ja kuigi kortsud hakkavad näkku tulema ja juuksed halliks minema, siis vähemalt üldmulje on tsutt kabedam Aga need vanad pildid on ikka kuld. Ma tahan oma laste nägu näha, kui nad kunagi hakkavad otsima, milline nende ema noore ja ilusana oli ja leiavad nt selle:
The post neljapäevane burn appeared first on Mallukas.