Räägime siis nüüd natukene ilusamatest asjadest ka, näiteks puhkustest. Mul oli siin eelmisel nädalal selline veits “puhkeaeg”, mida oli ilmselt näha ka sellest, et ma olin blogis mitu päeva vait nagu sukk. Nimelt käisime me Gerdiga juba teist korda Wagenküllis. Esimene kord sattusime sinna suvel ja nüüd täpselt siis, kui loss oli lumekihi alla mattunud ja kogu õhkkond lausa kriiskas “talve võlumaa”.
Kes sinna kunagi sattunud ei ole (ja ma usun, et just Tallinna rahvas ehk pole, sest see on päris pika sõidu kaugusel), siis oskan vaid seda öelda, et soovitan soojalt. Lossiosa, kus on toad, võiks kirjeldada ajaloohõngulisena, kuid kindlasti ei ole tegemist mingi nõuka vaibiga. Vastupidi, kõik on vana, puhas, korras ja suursugune, kui nii võiks öelda.
Meie olime paruni öökambris või toas (sorri, ma ei mäleta täpset nime) ja see oli lihtsalt wow. Suuuuur baldahiinvoodi (jah, ma pidin seda sõna googeldama, sest ma tahaks öelda ikka balalaladiinvoodi
), vann keset tuba, küünlad igal pool. Et jah, kes romantikat tahab tegema minna, siis selle jaoks ideaalne koht.
Meie saime paketi, kus lisaks majutusele ootas meid šampavann ja duaalmassaaž. Vanni kohta oskan ma öelda nii palju, et minu vanniskäimise harjumused on sellised, et ma panen vanni tulikuuma vett täis, vedelen seal kaks minutit ja siis, et keemisohust pääseda, ronin sealt kiiresti välja. Pole midagi teha, ei ole selline inimene, kes suudaks tund aega kuskil vannis “lõõgastuda”, kuigi võimalusi selleks oli seal antud – pudel šampat ja palju küünlaid jne. Aga täit aega me seal kindlasti ei viitsinud olla. Seda enam, et meil oli toas ka vann – kellel pole, siis ilmselt tahavad kauem seal soojas vees mõnuleda.
Duaalmassaašiga on mul jälle sellised lood, et mul on nii raske lõõgastuda, kui ma kuulen, et toas on veel kaks inimest. Ma vist vaimselt kolm, aga mul tuli kogu aeg naer peale ja tahtsin juttu rääkima hakata, kui teine juba seal samas on 
Massaaš ise oli muidugi väga mõnus, selle üle ei saa nuriseda. Võib-olla ülejäänud rahvas on täiskasvanulikum ja oskab kahekesti ruumis ka lõõgastuda, aga ma lihtsalt pool aega hoidsin naeru tagasi Aga nagu öeldud, hea massaaž ei jookse iial mööda külge maha, olgu see siis tavaline, või duaal.
Ja no absoluutselt kuulub hea puhkuse juurde hea söök ja seda me ka saime! Ma olen see vend, kellel on alati kõht tühi ja tahaks KÕIKE, aga vot seda ma ei arvanud, et ma sealt restost endale uue lemmiksöögi leian. Ma usun, et nii mõnigi lööb nüüd risti ette, aga kui te Wagenkülli maksale võimalust ei anna, siis te ei ole elanud! Sattusime ühe sõbraga rääkima, kes ka just seal käis ja ta kinnitas sama! Ma ei ütle muidugi, et teised toidud head ei olnud, absoluutselt olid, aga just maksa sõime me konkreetselt kaks päeva jutti ja kui keegi mulle selle maksataldriku ette tõstaks, siis sööksin ma seda ka praegu isuga.
Restoran ise on muidugi ka jälle väga romantiline, eriti kui sind kamina ette istuma pannakse, nagu meil esimesel õhtul juhtus. Vein oli imehea, söögid suussulavad – mul pole piisavalt kiidusõnu, et edasi anda, kui mõnus õhtu meil oli. Teine päev ei hakanud restosse minema – tellisime söögid tuppa ja vaatasime tugitoolidel Üksinda kodus teist osa. Ka eriti mõnus ja lebo!
Ahjaa, spa osast veel ei rääkinud, seal ma pilte ei teinud, sest ma keskendusin ujumisele ja saunadele, aga see on üli armas, hubane, hämara valgusega ja hästi sopiline, nii et teisi inimesi pmst ei näegi. Meie sealoleku ajal oli hotell päris täis, aga spas oli ikka tunne, et oleme seal kahekesti, nii mõnna!
Igatahes ideaalne koht, kuhu romantiliseks puhkuseks minna, soovitan 100%! Ja loomulikult ei jää see kiidulaul ka loosita – loosin välja puhkuse kahele (P-N vahemikus) üheks ööks Wagenküll hotelli koos šampavanni ja duaalmassaažiga!
Et loosis osaleda, siis anna teada, kellele sina selle üllatuse teeksid ja endaga kaasa võtaksid. Muidugi võid sa auhinna ka sootuks kellelegi teisele kinkida 
The post puhkus Wagenküll hotellis* appeared first on Mallukas.