Ma juba tean eos, et ma olen inimene, kes ei suuda oma arvamust ja mõtteid endale hoida, aga minu meelest on olukordi, kus seda ei tohikski teha. Ma ei vihka siin elus just paljusid inimtüüpe, aga kaks nendest on kindlasti vägivaldsed inimesed ja need, kes seda ignoreerivad ja pilgu mujale pööravad. Ma ei teagi, kumb hullem on. Igatahes tunnen ma seda, et ma pean kirjutama avaliku kirja Justin Mäkknäärile:
Vägivaldsed mehed on piece of shit. Tänasele rahvusvahelise naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval on üsna sobiv meeldetuletus, ma usun. Ja ma ütlen seda ainult selle pärast, et ma tahan, et sa teaksid, et ma tean. Ma ei ole muidugi ainuke, kes teab, aga vähemalt ma olen esimene, kes seda avalikult öelda julgeb, sest mina sind ei karda. Sellised väikse egoga mehed ongi ainult kõvad tüübid väikesi naisi alandama, aga õnneks minu puhul on tegu juba vanema daamiga, keda psühhopaatide ähvardused eriti ei kõiguta. Samuti võid sa enda traditsioonilise kohtuga ähvardamise ära unustada. Ei viitsi isegi kuulata. Saame ehk politseilt üle küsida, miks nad on neli korda väljakutse just sinu pärast saand? Või küsida su vanematelt, mis moodi sa oma endiste naistega käitunud oled? Asitõendeid on nii palju, et mingit laimujuttu pole mõtet ajada.
Öeldakse, et sisetunne ei valeta kunagi. Esimene kord, kui ma su pilti nägin, sain kohe aru, et tegemist on kurja inimesega. Ma ei saa öelda, et see teadmine, et mul õigus oli, mind eriti õnnelikuks teeks. Mitte ükski naine ei ole sinusugust pasatükki väärt ja ma lihtsalt surin seest teadmisega, et sa astud paari nädala pärast lennukile õige mehena. Ei, ei, sõbrake. Ma reaalselt soovin, et sa ülejäänud nädalad, silmad häbi täis, kodus istuksid. Ma tahan, et iga kord, kui sa oma nina avalikku ruumi pistad, teaksid kõik, et sa oled vägivaldne inimene, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida, mistõttu pead vajalikuks oma madalat enesehinnangut teiste peal välja elada. Reaalselt, mine otsi abi, sest sinusugune ei peaks mitte ühtegi suhet looma, kuni sa teisi inimesi väärtustada ei oska. Reaalselt proovi endale ise rusikaga näkku anda, steroidide peal ei tohiks see kuigi keeruline olla ja usu mind, sa oled seda väärt.
***
Räägime nüüd natukene ka sellest teisest sordist inimestest, keda ma vihkan: need, kes teavad, aga ei tee mitte midagi. Pööravad pilgu kõrvale ja mõtlevad, et ah, nende oma elu, las elavad seda kuidas soovivad. Mul tuleb rops kurku mõeldes, et ühel väljaandel on lugu valmis kirjutatud, aga nad lubasid selle avaldada alles peale seda, kui Justin minema läinud on? Miks? Eks ikka selle pärast, et siis saavad nad “essad olla” kes sellest kirjutavad. Inimlikkusest on asi kaugel. Ma ei ole ise just oma elu alati õigesti elanud, aga never ei saa minust inimest, kes selliseid asju teab ja midagi ette ei võta. Never! Ja palun ärge arvake, et see kiri on ainuke viis, kuidas ma aidata üritasin, nope. Ja ma mõistan, et sellisest “suhtest” on raske välja tulla ja aidata saab ainult neid, kes abi tahavad. Seega vähim mida ma teha saan, on sellise risu päris pale paljastada ja pöidlad pihus hoida, et see psühh nüüd mulle ukse taha kolistama ei tuleks. Samas, ah, las tuleb. Nagu öeldud, mina teda ei karda ja kui süda lustib, las tuleb ja kolistab. Halvimal juhul saan piki piilumist, parimal juhul talle näkku sülitada.
The post lihtsalt väike teadanne appeared first on Mallukas.