Lugesin täna Eveliisi postitust seoses teemaga, mis Perekoolis üles tõmmati ja ma pean ütlema, et mul on viimased paar tundi nii vastik tunne sees olnud. Vaadake, mul on selline häda, et mul on jube halb mälu, seda te ehk teate. Ma reaalselt unustan pea kõik asjad ära, mida ma eelmine nädal tegin, rääkimata asjadest, mis toimusid aasta tagasi. Ühesõnaga olin ma kolm aastat tagasi Eveliisi kohta väga inetult öelnud. Mis on selle juures imelik, on see, et ma isegi ei mäleta, millest meie “suur draama” algas ja kuidas see võimalik on, et see nii räigelt kulmineeruda sai, et me teineteise kohta muudkui midagi öelda leidsime. Miks üldse?
Üks osa minust imestab, et issand jumal, kaks täiskasvanud inimest ja kuidas saab nii madalale langeda, et kellegi välimust mõnitada. Teine osa on veits hirmul, sest ilmselgelt ei ole ma enda emotsioonide ja väljaütlemiste kontrollimisega veel sina peal (meenutagem mu voice’i teatud härrale, eksole).
Ja see ongi nii imelik, et sellel hetkel tundub nii õige kõik välja plätsatada ja öelda, mida sülg suhu toob, sest tema ise ju… *sisesta siia midagi, mida see teine teinud on*. Tundub täpselt midagi sellist, mida lapsed teevad ja ütlevad.
Üldse olen ma viimasel ajal mõelnud, et issand jeesus, mis eeskuju ma oma lastele aeg-ajalt annan? No näiteks see, et ma olen ikka elus nende peale häält tõstnud ja ärritunud, aga kui nad seda omavahel teevad, siis kukun kohe manitsema, et kas on ikka ilus teise peale karjuda ja ilusasti saab ju ka seletada.
Ja kui juba lastele on aeg-ajalt neid elu reegleid raske selgeks teha, siis mida veel ette võtta täiskasvanutega, kes enda sõnu ja käitumist isegi peale kolmekümmendüht eluaastat kontrollida ei oska. Näiteks nagu üks meist siin…
Lastele õpetatakse, et kui nad närvi/kurjaks lähevad, siis tuleb rahulikult 10x sügavalt sisse-välja hingata ja seejärel proovida sõnadega öelda, mis neid täpsemalt kurjaks/kurvaks/õnnetuks teeb. Peaks vist ise ka sama tehnikat kasutama hakkama. Mitte, et mul oleks plaanis lähiajal nii madalale uuesti langeda, et kellegi välimust mõnitama hakkaksin, aga ega minu puhul iial ei tea.
Häbi on ikka samas. Ja kui juba nii avalikult sai kunagi need sõnad välja öeldud said, siis sama avalikult ütlen palun vabandust ka. See oli minust väga inetu ja kõige labasem “vastulöök” mida ma ilmselt oma peas välja mõelda sain. Lihtsalt infoks – minu meelest on Eveliis tegelikult väga tore ja äge inimene, kui temaga hästi läbi saada (:D) niiet ei mingeid negatiivseid kommentaare enam siitpoolt. Ja kuigi ma loodan, et “blogisõdade” aeg on läbi ja mul kellelgagi sellist kemplust ette ei tule, siis KUI tuleb, olen ma vähemalt nii palju vähem tont, et jään selle juurde, et kommenteerin ta tegusid ja ütlemisi, kui need minu meelest kommenteerimist vajavad, mitte kellegi soengut, kehakaalu või mai tea mis muud osa välimusest.
Ausalt ise ka ei tea, miks nii jobu olen olnud, aga muud pole teha, kui proovida edaspidi normaalsem olla…
Kas te suudate praegu lampi meenutada, mis on teie elus olnud selline asi, mida olete kellelegi öelnud, mida hiljem kahetsete? Ja kas vabandasite? Või vastupidi, kas mäletate ikka veel mõnda asja, mida keegi teine teile vihahoos öelnud on?
Okei, mulle meenus üks jutt veel, mida jällegi, võib-olla olen siin enne rääkinud ka. Et kunagi peale keskkooli üks mu sõbranna kutsus mind Rootsi kruiisile, koos mingi tema sõprade kambaga. Ja seal kambas oli ka üks meie endine klassiõde, kes konkreetselt ütles, et kui Mallu tuleb, siis tema küll ei tule, sest ma olin talle koolis nii halvasti öelnud, et mäletas seda ka aastaid hiljem. Mina, muidugi, ei mäletanud sellest midagi, ega osanud isegi arvata, et me üldse “tülis oleme”. Õnneks sain ikka vabandatud ja leppisime ilusti ära.
Aaaa ja issand, alles hiljaaegu kirjutas mulle üks teine vana tuttav, kuidas ma olin talle jällegi aastaid tagasi midagi ERITI nõmedat öelnud. Ma ei taha seda isegi kirja panna, nii nõme oli see. Võeh. Vabandasin jälle, aga mis tolku sellest ka on, mis öeldud see öeldud.
Okei, ma jõudsin nüüd oma postiga sinnamaale, et ma pean endale tunnistama, et ma olen kohutav inimene. Ok bye, lähen häbenen kuskil nurgas nüüd.
The post pole midagi teha, kui nii tont olen appeared first on Mallukas.