Kallis universum. See, et ma täna sellise meme instasse panin, oli lihtsalt nali, mitte väljakutse.
Vähe sellest, et ma ei olnud siin niigi super heas tujus, sest noh. Kes oleks, kui sa oma peikaga lahku lähed. Seda enam, et tema sõnul ei toimunud midagi, ta ei teeks mulle nii mitte kunagi, ainult tantsis nõmedalt onju. Eile hommikul sain kohe esimese asjana lugeda mingit detailides artiklit sellest, mida mu kallis ekspeika Pärnus tegelikult korraldas. Ütlen ausalt, et inimeselt, kes mulle iga päevaselt rääkis sellest, kuidas usaldus on tema jaoks A&O, kuidas mina olen tema jaoks kõige tähtsam jne, on üsna üllatav kuulda, et ta teistele naistele räägib, kuidas neid “puruks k*ppida” tahab.
Ülen kohe ära, et see vastikustunne ja kogu kupatus olid väga suured. Ja mis peale seda artiklit veel välja kooruma hakkas, kes teda veel kus ja mida tegemas näinud on ja kui naiivselt ma tema loodud kuvandit uskusin, nagu eile sündinud lambatall. Ma ei hakka siin detailidesse minema, eks kõige suuremad ja bravuurikamad patud on nagunii artiklites olemas, aga kõik need muud avastused on ka väga-väga haiget tegevad. Vaata, ma ei ole väga selline vend, kes usuks automaatselt teiste jutte ja ma üritan alati aru saada, et igal jutul on kaks poolt. Kui aga mitmest kohast tuleb sama jutt, siis läheb asi kahtlasemaks. Ja ega tegelikult polegi laias laastus vahet, mis on tõsi või mis mitte. Ma tema käest uurima ei taha isegi minna, sest mis vahet seal enam on. Kõige rõvedamat pulli tegi ta videos ja pealtvaatajate ees, seega seda ei anna tal ka kõige osavamal moel ümber lükata. Ja ei. “Ma ei teeks sulle kunagi nii!” ei päde, kui sa literally… TEED NII. VIDEOS.
Oeh, ma ei taha sellest teemast isegi enam mõelda, ei taha rääkida, ei taha mitte midagi. Tahaks selle lihtsalt forever unustada ja mitte saada manipuleerivaid kirju, et “kui ma teda armastaksin, siis ma ei laseks talle nii haiget teha…”. Nii et palun tema suunas mitte ühtegi negatiivset kommentaari. Ta ju siiski ei teinud meelega, ta ei mäleta ja noh ta ei teeks mulle iial nii, palun seda edaspidi meeles pidada.
Okei, ma nüüd ausalt päriselt ei taha sellest teemast enam rääkida. Ausalt ilmselt mingi kaunis õppetund, millele ma kunagi tagasi vaatan ja olen nagu ooo, nii tore, et see minuga juhtus, ma sain sellest nii palju targemaks ja blaablaa. Praegu on lihtsalt selline tunne, nagu mingil nurka visatud sokil. Mis on vana piimaga üle valatud. Ja also põlema pandud. Ja siis teerulliga üle sõidetud.
Ja nõnda ma virelesin täna lõunani. Ma reaalselt ei maganud öö läbi sekundit ka. Mu peas oli miljon mõtet ja ma olin nii kurb ja vihane, et lamasin tunde lihtsalt voodis, kuni vaatasin, et okei, kell juba hommik, tõusen siis parem püsti. Ja noh, te võite aimata, milline zombie ma täna olnud olen.
Ja siis takkatipuks saan Robert Sarve käest nõude 4000 eurile. Ma siin blogisin ka mingi päev, et üks pereisa pani mulle ühe story peal, kus mul hernes tisside vahele kukkunud oli, enda konto alt kirja, et “munni ok hoida”. Noh, veits piinlik nagu küll, aga eriti piinlik oli see, et ta profiilipilt on ta naine ja kolm last. Ma panin tuimalt selle kirja enda storysse üles, et ala ilmselt on ta pere uhke. Mis on ilmselge iroonia, sest nagu, kes oleks sellise pereisa üle uhke v mis? Tuleb välja, et see pereema nagu oleks, sest justnimelt tema selle nõude sisse andis.
Ma ütlen sama, mida ma eile öö läbi korrutasin: ma olen NII segaduses. Et ma olin ebaeetiline, et panin ropusisulise sõnumi teistele näitamiseks üles? Kas suvaline mees võib mind piltlikult öeldes seksuaalsest ahistada, aga mina pean vait olema ja seda varjama? Ma jätsin postitusega mulje, nagu vääriks kirja saatja avalikku häbistamist? Aga kas see ei vääri avalikku häbistamist? Kas see on ühiskondlikult normaalne asi, mida kellelegi öelda? Oma peenist mulle rindade vahele pakkuda?
Mina tekitasin OMA käitumisega sensatsiooni, aga herrati oma nilbe jutuga on süütu? Kas ma olen kuskil lapsi alandanud? Ja kõik oleks oilnud olemata, kui ma poleks tema isikuandmeid nii INETULT kasutanud? Aga tema võib inetuid asju mulle kirjutada? Se-ga-dus.
Ja no summa on ka norm kopikas, igale kannatanule 1000€. See mees on muidugi eriline kannataja seal loos, eks. See naine oleks minu silmis selle nõude oma mehele saata, mitte mullle, aga mida mina ka tean.
Igatahes ei julge ma homme enam silmi lahti teha, ilmselt ärkan ma tiisikuse, üle näo ohatisega ja jään päeva teises pooles rekka alla.
The post jubedad päevad ja jälle kohtusse? appeared first on Mallukas.