Mul on päev läbi nii hea tuju olnud, et ma pidin kohe siia ka jagama tulema. Selles suhtes vahelduse mõttes vist paslik, muidu käin siin kogu aeg vigisemas, et andke nööri, andke tikku. Aga täna on lihtsalt üks nendest päevadest, kus kõik asjad lähevad ladusalt: hommikul tegi Mari ise lastele enda palvel hommikusööki, et ma “puhata” saaks. Ma oleks pidanud teadma, et selleks on igaühele jäätis + kauss krõbinatega, aga ta nii ilusti oli juba jäätised ära koorinud ja kõik valmis teinud, et mis seal ikka. Mõni hommik on siis selline.
Trennis oli tore, kuigi ma andsin endale paar korda konkreetselt ise molli ja peale seda viisin auto hooldusesse.
“Mis teie autoga juhtus?”
-“Ma…riivasin teda. Ma riivasin teda päris tõsiselt…paremast küljest,” vastasin ma konkreetselt nii naerdes, et mul tulid pisarad silma, sest mul oli vaimusilmas, kuidas ma oma autot dramaatiliselt justnimelt paremast küljest, solvan.
“Te kirjutasite siia, et see juhtus 2019 aastal??”
-“No jah. Eelmine aasta.”
“Eelmine aasta oli 2020…”
Reaalselt mu siirad vabandused selle keretööde eest vastutava meesterahva eest, sest ta ilmselt arvab, et ma olen vähemalt mingisuguseid aineid tarbinud, aga oh well.
Ühtlasi mõistsin ma, et ma olen vist lastega liiga dramaatiliselt rääkinud ära suremisest. Nimelt kõlkus Mari täna tooliga ja küsis, et kui ta ümber kukub, kas ta jääb vigaseks, või saab surma. Mille peale Lende vastas surmtõsiselt: “Mõlemat saab juhtuda!”. Mis on ka tõsi, olgem ausad. Muidugi võid sa ka lihtsalt haiget saada, aga siiski on suremine või vigaseks jäämine wayyyy dramaatilisem.
Lapsed on täna Kardo juures, mul on korter enam vähem inimlikus seisukorras, isegi enamuse pesu olen ära pesnud. Meilid on kõik vastatud ja kõigele lisaks tõi Kristi mulle veel Baar Balti Jaamast süüa ka. Nii et nüüd ma ametlikult ei suuda enam liigutada. Mida mul muud teha, kui vaatan uuesti seda videot, kus ma oma peas korraks errorisse lähen, et kas ma peaks käsi kaitses hoidma, või löögi tegema. Kokku tuleb igatahes see, et annad endale tsutt molli :D
Et see postitus teile täiesti väärtusetu sitt poleks, siis ma soovitan teil tõmmata endale selline tasuta äpp nagu Remini. Mul kogu aeg jama, et üritan pilti teha (või glamuurset selfit) ja see jääb veits udune. See äpp teeb nendest udustest piltidest jumala normid värgid. Mõtlesin, et sheerin, mul on kasuks tulnud igatahes.
Ja kuna ma lubasin siin rohkem endale meelepärast mussi ka jagada, siis tänaseks päevalooks jääb see (mul tuli see täna just autos, kui ma koju sõitsin ja nõnda ma väga daamilikult seda kaasa röökisin :D)
On siin veel neid, kellele see lambi teisipäev hea päev olnud on?
The post one of those days appeared first on Mallukas.