Kui ma olin super väike, siis ma vaatasin Ally McBeal’i ja tahtsin advokaadiks saada. Mulle tundus see nii huvitav värk, istud kohtus ja muudkui vaidled. Siis ma sain veidi suuremaks ja sain aru, et argumenteerimine on mul reaalselt kõige nõrgem külg, sest ma usun konkreetselt iga sõna, mida teine inimene mulle ütleb. Ehk siis minu kohtuistungid oleks läinud niimoodi:
Mina: Meil on video, kus te mõrvate 13.05 kell 18.11 Jaan Kase.
Tema: Eii, misasja, ma olin siis ema juures.
Mina: Aa issand, ok sorri, minu vabandused teie päeva segamast selle istungiga, ma uurin siis edasi. Baiii!
Edasi tahtsin ma ajakirjanikuks saada. Meisterdasin kodus enda välja mõeldud uudistega ajalehtesid (issand, konkreetselt tegin kollast meediat seitsmeaastasena, haha) ja lugesin neid teistele uhkelt ette.
Peale seda tuli mul teatrihuvi. Ma käisin hästi kaua näiteringis ja noh keskas käisin ka teatriklassis. Ma olin KINDEL, et minust saab ühel päeval näitleja. Läks aga hoopis nii, et lõpuks ikka ronisin sinna ajakirjandusse tagasi, töötasin Delfis ja aastaid ka Naistelehes, kuni maandusin oma blogis. Mis on nagu kõik unistused kokku: ma kirjutan oma dramaatilisest elust ja muudkui vaidlen nendega, kes tulevad mulle aeg-ajalt ette heitma, kuidas ma oma elu valesti elan, või paremini elada võiks, haha.
Aga ma pean tunnistama, et ma ei ole siiani nagu 100% loobunud sellest mõttest, et äkki ma ühel päeval ikka lähen sinna lavakasse? Praegu tundub see võimatu, sest mul on nii palju lapsi ja nad veel nii väiksed, lavakas on ju ikka pmst full time job. Lisaks ei oska ma absull laulda, aga noh. Teate, ma siis luban siinkohal, et ühel kaunil päeval lähen ma vähemalt lavaka katsetele. Kuigi ma ei tea, kas seal teiste 18-19 aastaste vahel mingi 30+ tegelasel kuigi palju lööki on, aga elus võiks kõiksugused unistused läbi proovida. Sest tegelikult kõik asjad, millest ma kunagi unistanud olen, olen ma ka ära teinud. Seega miks mitte ka seda? Huvitav, millal ma selle ära teen?
Also, huvitav mälestus tuli mul. Ma mingi 3 aastat tagasi mõtlesin, et ma 30 aastasena võiksin olla paremas vormis kui praegu. Tore, et ma endale kolm aastat aega andsin, sest kae nalja, I did it :D
Ja mind huvitab täiega, et kas teie mäletate, kelleks te väiksena saada tahtsite? Ja mida te praegu teete -st kas läks sinna raja peale, või viis elu hoooopis teise kohta? Ja kui viiski, kas unistate ikka, et äkki one day...?
The post kelleks sa suurena saada tahad? appeared first on Mallukas.