Tere kaunist hommikut teile, armsad inimesed. Kujutage mind nüüd kuskil põllupervel härdalt kaugustesse vaatamas, endal kohvitass käes ja hell naeratus suul, noh, nagu filmides need entusiastlikud inimesed alati teevad. Mul küll tegelt kohvi pole hetkel, hoopis smuutit joon, aga point on sama. Ma nimelt tunnen ennast nagu mingi… top of the world tegelane, sest kell on pool seitse ja ma olen juba poolteist tundi üleval olnud ja võiks öelda, et tegutsenud.
Mingi aeg tagasi ma sattusin lugema ühe naise kogemust sellega, et ta hakkas iga hommik kell viis ärkama ja kui palju rohkem ta selle hommikuse ajaga teha suutis. Ma mõtlesin kohe, et see tundub üsna kaval mõte, sest see õhtune oma aeg (ehk siis öine üleval passimine) tundub nii…mõttetu? Okei, ma vahel ikka teen tööd ka jne, aga enamuse ajast ma lihtsalt passin mingit lambiseriaali või niisama tiktokin, nagu üks korralik täiskasvanud naine ikka teeb. Hommikuti on täitsa teine tera: ärkad üles, teed teed, koristad veits kööki, sööd vitamiine (sest sa oled nii vara hommikul üleval ja mõtled, et võiks siis juba oma kehale üht teist head kah pakkuda) ja üldse kuidagi teine vaib on. Õhtuti on pigem tunne, et raiskan väärtuslikku uneaega, hommikul on veel terve päev ees.
Jumala mõttetu on tegelikult see öösel üleval passimine, eriti lastega koos olles, sest ma pean nad nagunii lasteaeda viima, mis tähendab hiljemalt kell 7.30 ärkamist. Siis ma saan lastele anda tunnikese siin multsi vaadata, midagi süüa ja rahulikult ärgata, riietuda jne. Mitte kuskile metsikult kiirustada ja tormata. Marta ja Mari on nagunii varajase ärkamisega, nad ärkavadki kuskil pool seitse, aga vaene Lende on totaalne unekott ja tema sunniviisiline äratamine on talle ikka väga raske. Teiste kõrvadele ka, sest sellisel juhul on paha tuju garanteeritud. Kui aga kõik teised üleval on ja ringi sahmivad, ärkab ta ka rahulikult oma tempos ja saame siin hommikul veel kõik koos rahus tsillida ja aega veeta, ilma kiirustamata.
Mitte, et mul poleks olnud neid päevi, kus ma ärkan kell 8 ja olen nagu OH SHIT – millele järgneb kõikide riidesse ajamine ja uksest välja udjamine, sest muidu ei jõuaks nad ka lasteaias miskit süüa, kui nad sinna ka hiljaks jäävad ja alles peale üheksat laekuvad.
Igatahes ronisin ma eile lastega kell 8 voodisse ja panin endale väga sihikindlalt kella viieks äratuse. Küll aga passisin ma ikkagi kella üheteistkümneni üleval, seega halastasin endale ja panin äratuse siiski kuueks. Suur oli mu imestus, kui ma kell 4.57 ise üles ärkasin. Null äratust vms, lihtsalt tegin silmad lahti, vaatasin kella, passisin veits veel soojas voodis ja kaisutasin Martat, kuni lõpuks jumala värskena üles tõusin. Halleluuja!
Ma lootsin küll kauem seda üksindust nautida, aga juba kell kuus olid ärksamad tegelased ka üleval. Tegime koos smuutit, panime riidesse ja nüüd on neil rahus aega hommikust Peppat vaadata, minul jälle aega blogida. Mõnuus.
Üldse võiks kõikide eelduste kohaselt tulla hea päev: viin lapsed lasteaeda, siis on mul kell 10 trenn, lähen proovin selle bodybalance ära. Päeval saan rahus tööd teha ja õhtul saame me Mariga kahekesti aega veeta. Ta juba ammu luninud, et tahab minuga kahekesti olla, teineteisele meiki teha ja koos Legodega neid asju ehitada, mida väiksemad muidu kohe laiali lammutavad. Kardo oli plaaniga nõus, seega ootab meid täna suurte tüdrukute õhtu, mille lõpus ma ilmselt olen tänavatüdrukuks meigitud, aga oh well. Lapse rõõmuks, las meigib siis.
Muuseas, Mari kirjutas jõuluvanale ka ja esimene asi, mida ta soovis, oli meiki…Tal enne oli see laste komplekt, aga väiksemad kogemata hävitasid selle, seega tahab ta jõuluks uut. Ma instas näitasin ka kunagi ja peale seda olen ikka aeg-ajalt neid küsse saanud, et kust saab osta lastele meiki, mis poleks täielik keemiapomm, ma siis vastan kohe siin ära, et Kessu lastekaubad pakuvad hästi palju erinevaid komplekte. Täna peame siiski minu kraamiga leppima, ma ei julge palju enne jõule ära tellida, muidu keegi rüüstab äkki jälle ära.
Igatahes jah, tore on see varajane ärkamine. Mitte, et ma nüüd ütleks, et nui neljaks ma seda iga päev tegema hakkaks, sest see peaks endas hõlmama ka vara magama minemist, mida ma lastevabal nädalal ei tee alati. Aga proovida ikka võib, isegi kui ainult lastenädalatel sellise süsteemi toimima saaks, oleks juba üli mõnus.
Kas te ise rohkem ööinimesed, või eelistate ka hommikul vara kargu alla ajamist?
The post teeks päeva veits pikemaks appeared first on Mallukas.