Appi, aidake, ma suren. Käisime eile Andraga Pärnus, et Lende mu emale viia (Mari ei tahtnud minna) ja kuna meie sõber töötab Rannahotellis, läksime sinna sööma. Andra oli seal kunagi käinud ja söönud tema sõnul “maailma parimat veist”. Suur oli meie pettumus, kui avastasime, et veis on õhtusöögimenüüs (alates kuuest) ja kell oli mingi üks päeval. Ma ei tea, kuidas ja miks, kuid ühel hetkel sündis plaan, et me hakkame veini jooma ja sõber tuleb meile külla, ehk siis sõidab ise mu autoga Tallinna. Liikuma hakkasime vist mingi kell 12? Ehk siis vaene Arlek pidi terve tagasitee kuulama erinevaid nostalgilisi laule Avril Lavigne’ilt, Atomic Kittenilt, Nellilt ja Kellylt ja Spice Girlsilt ja Blink 182’elt ja Didolt. Ja mingil endale teadmata põhjusel otsustasin ma, et hea mõte on autos storysid teha, kuidas ma lauludele kaasa kriiskan (mul on kohutav lauluhääl). Mingi hetk anusin Andrat, et omg, palun keegi takistage mind juba neid storysid tegemast, mul on homme raudselt nii häbi, kui mul sai eriti lambist aku tühjaks.
Tänks jeesus, et aitasid mul enda häbistamise lõpetada.
Ma hakkasin täna mõtlema, et ma vist ei ole kunagi ühelgi peol vms purjakil peaga storysid teinud (kui ma õigesti mäletan). Ma ülipikalt ei saanud üldse storyde mõtetest aru ja ei kasutanud neid iial ja kui hakkasin kasutama, siis ma olin ilmselt juba rase, ehk siis mingil põhjusel ei olnud pidudel purjus.
Ehk siis jah, see oli esimene ja viimane kord, ma sain eile päris mitu kurja kirja, et mis eeskuju ma annan oma lugejatele, kui ma olen täis peaga roolis ja teen storysid. Ma ei tea, kuidas seda üldse arvata sai, sest videos oli minu arust selgelt näha, et ma olen tagaistmel ja teine inimene on roolis. Ma ei istuks elusees täis peaga rooli ja ei laseks iial ka seda ise kunagi teha kellelgi teisel, seega sorri kõigile, kellel selline arvamus jäi. Ühtlasi palun vabandust kõigi ees, kes eile mu lauluhäält kuulasid ja nüüd kurdid on.
Vot, sellised lood siis siinpool sood. Mul oli tegelt plaan täna lastega ratastega sõima minna, aga kahjuks ainuke asi, mis sõidus on, on mu eneseväärikus ja õrn mälestus elust, kus mul polnud süda paha.
Jah, endal ka häbi – vana inimene, aga ikka on vaja kaks pudelit veini ja limoncello shotte sisse kaanida.
Ma ei joo enam kunagi. V.a järgmine kord, kui ma seda teen. Aga muidu 100% ei.
The post piinlik veitcc appeared first on Mallukas.