Täna, umbes kella 12st saadik on mul nõrgad toonused olnud. Mitte valusad otseselt, aga pigem sellised, et kõht läheb kõvaks ja alakeha ja just eriti alaselg, tõmbuvad krampi. Noh, umbes nagu ebamäärased päevade valud. Käisin vahepeal vannis, aga ei miskit, ikka 2-4 minuti tagant tuleb lainena kõhukramp ja seljavalu. Ma üritan siin mingit programmi ka nende mõõtmiseks kasutada, aga ma unustan kogu aeg STOP vajutada, mistõttu ei pruugi need kuigi adekvaatsed tulemused olla.
Ma esiti mõtlesin, et küllap on need samasugused feik valud, nagu eelmine kord, kui ma haiglasse tormasin, sest siis ma küll päriselt ei uskunud, et ma sünnitan. Lisaks oli mul hirm, et äkki ma ise oma rahmimisega olin endale liiga teinud ja tahtsin pigem kontrollis käia, et kindel olla. Täna ei ole ma aga füüsiliselt lillegi liigutanud, seega on sellised regulaarsed tuhud siiski päris imelikud. Ma tahaks öelda, et ma usaldan oma keha ja tunnen teda päris hästi (oleme 26-aastat sõbrad olnud), aga seekord ma ei oska küll öelda, et kas see on päris värk või mitte.
Ühest küljest, äkki on? Mariga hakkas ka sünnitus samamoodi nõrkade päevade valudega. Valud on lausa narr öelda, sest mul näiteks praegu just on üks “valu” ja see ei võta mult isegi väikest puhinat huulilt. Ainult alakeha läheb krampi ja on selline tuimalt valus. Selline suvaline “valu” ühesõnaga, mida võiks võõrelda gaasivaluga.
Samas kui ma loen enda postitust Mari sünni hommikust (siit), siis on seal kirjas, et mul tuli limakork ära, mida ma muuseas üldse ei mäleta, aga no igatahes seda ma täna küll näinud ei ole. Seega arvatavasti on tegu lihtsalt libakatega, mida pidid kogema vist enamik rasedaid. Lihtsalt imelik tunne on sees.
Imelik, sest need “valud” on mind muuhulgas muutnud ka närvihaigeks. Nimelt oli mul kindel plaan koos Mariga lõunauni teha, et need üle magada ja mitte enam nendest mõelda, aga selle asemel otsustas Mari, et ta kisub mu silmamune lahti, kargab voodis ringi ja teeb ühesõnaga kõike, mis ei liigitu magamajäämise alla. Tund aega suutsin rahulik olla, siis käratasin Mari peale, siis läksin akna peale Kardo peale röökima ja lõpuks karjusin veel Lotte peale kah.
Nüüd istun poolvihaselt voodis oma kuradi laine”valudega”. Poolvihane, sest Kardo sai õnneks Mari magama, aga need toonused on nii ebamugavad. Kui need tõesti on libakad, kaua need kestma peaks? Nelja tunniga nad igatahes oluliselt hullemaks pole läinud.
Eks ma siis ootan edasi ja vaatan, mis elu toob. Õhtul läheme igatahes sünnale :D