Jeesus kristus teab, et ma vihkan beebigruppe. Siiralt ja südamest. Mitte enamasti selle pärast, et inimestel seal gruppides mida häda oleks, enamik on ju täitsa normaalsed ja tavalised, aga ikka on nendes ka neid debiilikuid*, kes imestavad selle üle, et kahekuune laps ei pea teps mitte pudrukördileotist saama ja neid, kes usuvad, et laps peab ennast unekooli nime all magama nutma ja neid, kes… ah, teate ise ka noh. Mul laias laastus on suva, mis teised teevad, aga ma tean ennast ja vahepeal ma EI SUUDA vait olla, mistõttu mul on lihtsam beebigruppides mitte olla. Lende beebigrupist lahkusin ma ammu enne kui lapsed sündinudki olid, seekord olen aga pidama jäänud ainult selle pärast, et mul on vaja ühe projekti raames olla beebindusega rohkem kursis. No ala, et mis tooteid tarbitakse ja mis on emade suurimad mured ja rõõmud ja no muu selline. Ehk siis ma võiks rahumeeli vait olla ja seal mitte midagi teha, aga no kui juba wallile hüppavad need asjad, siis ma ikka ju pean vahele mölisema.
Ja siis ma olengi see vastik ülbe Mallukas, kes alati kuskil mölisemas käib, aga no, saate ju ise ka aru, et ma ei saa vait olla 
Näiteks oli seal eile mingi pilt “naljakast” bodyst issidele mõeldud, et nooltega märgitid, kuhu käivad käed ja jalad, sest ega mees ju muidu lapsele body selga saa. Nagu… see on siis seletatav, kui naine ise ka igapäevaselt oma meest riietab, sest too ei oska. Kui oskab ennast, siis ei ole ka imiku riietamine tuumateadus. Et kui Kardo (või ükskõik, mis mees) mulle ütleks, et ta EI OSKA lapse body selga panna, siis ma arvaks, et ta on arengupeetusega või insuldi saanud, aga no see selleks. Ütle siis kohe, et sa ei viitsi või ei taha, mitte, et sa ei oska. Räägime asjadest nii, nagu nad on. Ja kui mul oleks mees, kes ütlekski mulle, et ma ei oska last riietada, siis viimane asi, mis ma teeks, oleks osta selline body, mis kogu maailmale peaks teada andma, et mu mees on retakas, kes ei saa aru, kuhu auku käsi või jalg käib.
Või ükskord üks ema muretses, et mida teha, lapsel on kakas piimatükid. Saate aru. PIIMA tükid! Ma saaks aru, et grillkana tükid oleks, et siis oleks veits suurem mure, aga noh, see selleks. Lihtsalt ole vait, Mariann. Ole vait…
Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
Täna hakkas kuidagi teema teistest lastest ja üks ema kirjutas seal, et tema teeks lapsi ainult siis, kui tal kõik lapsed ühest soost oleks, sest “iga mees tahab poega ja iga naine printsessi”. Ma olin vait ja ei öelnud mitte midagi.
Nali.
Ma pidin kohe kobisema, et minu mees küll ei igatse poja järgi, mille peale vastas ta mulle, et pmst ikkagi IGA MEES TAHAB POEGA, lihtsalt mõni julgeb seda tunnistada ja mõni mitte.
Ma olin nagu eee, ma olen oma mehega sellest rääkinud ja ma ei näe põhjust, et ta peaks varjama ja valetama, kui ta ka tahaks poega. Nagu… mul emakas olemas, tal ka püksis kõik omal kohal, me võiks ju proovida seda poega teha, kui see meil kummalgi mega unistus oleks, aga ei ole ju.
Teate, mis ta vastas v?
WINK.
Appppiiii. Ma vihkan seda winki ja see ajas mind lausa hüsteeriasse. Krdi lambiants tuleb mulle ütlema, mida minu mees tahab või ei taha, no allleeaaa.
Ma ei tea tegelt, miks see mind nii närvi ajab, vb selle pärast, et ma olen seda juttu niiii palju kuulnud. Et raudselt me oleme kurvad, et meil poega pole. Ja “vaene Kardo” ja muud sellised kommentaarid. Võeh, nii tobe on selline asi, ausalt. Mõelda vaid, kui meil Martakese asemel oleks mingi lambi Jaak, ei oleks õige ju
Ja see ongi beebigruppide kõige vastikum miinus – need naised, kes alati kõige paremini teavad. Teavad täpselt, kuidas on õige kasvatada lapsi, mis neil seljas peab olema, mis temperatuuriga õue viia tohib ja millal ei tohi, mida ema sööma peab ja kuhu ringi laps tuleb panna ja isegi seda nad teavad, mida teiste naiste mehed tahavad või ei taha. Alleeeeeaaaa.
*jaja, ma saan aru, et teadmatus ja esmakordsed emad ja mida kõike veel, aga no paluuuuuuun…
The post apppi ma hullun nendes beebigruppides appeared first on Mallukas.