Iga päev puutume me kokku paljude ettevõtetega. Olgu selleks siis toidukauplus, e-pood, kohvik – variante on täiega. Ja absoluutselt igal pool on võimalus, et võime saada negatiivse kogemuse osaliseks. Kõik on lihtsalt inimesed, “shit happens” ja täitsa loogiline, et päevad pole vennad. Kook, mis eile võis kohvikus imehea maitsta, võij järgmisel päeval olla kuivanud ja rõve, sest keegi unustas selle kuskil letil välja vahetada vms. Et kohvik ise on ikka sama hea, kui ta eile oli, aga asjaolude kokkulangemisel võivad kahe päeva kogemused olla nagu öö ja päev.
Seetõttu on minu meelest ülioluline see, kuidas ettevõte ise negatiivse tagasisidega käitub ja mis ta selle infoga ette võtab. Toome näiteks minu eilse postituse sellest svingeriklubist. Kuigi ma seal enne käinud pole ja tagasi minna ei kavatse, siis ma olen üsna kindel, et see ei ole neil mingi firmapoliitika, et kapp 30 peab alati paksult sitaga kokku määritud olema. Ma oleks täitsa uskunud, et keegi oli seal natukene liiga palju joonud või oma ee… tagaust kasutanud, et säärane õnnetus juhtus ja kuna ma olen juba harjunud sitamagnetiks olemisega, siis oleksingi ma seda võtnud kui ühte humoorikat seika mu elus. Lihtsalt tundus maksimaalselt naljakas, et see üldse juhtus, aga no näed, juhtus.
Nagu ma kommentaaridest aru sain, siis üli paljud ei teadnud üldse, et selliseid kohti eksisteerib. Vahet ei ole, et osad ohkisid ristimärki ette lüües, et apppi-appi, kes sinna ikka seksima läheks, siis fakt on see, et on neid, kes lähevad ja on neid, kellele selline svingerivärk huvi pakub. Mina isiklikult ei imesta maailmas enam millegi üle, seega ei ole ka fakt, et inimesed tahavad oma seksellu vaheldust tuua nt võõrastega seksides, kuigi traumeeriv. Ja ma olen ÜSNA kindel, et eilset blogiposti lugedes mõtles nii mõnigi, et okeiiii, päris huvitav koht, vb peaks kunagi minemagi.
Pmst ei eksisteeri sellist asja, nagu negatiivne reklaam, sest noh, see on ikka reklaam. Umbes nagu kui ma kirjutasin sellest kohutavast Maximas müüdavast tulnukast, kes kraaksub iga su sõna järele ja on maailma kohutavaim ja vastikuim mänguasi – mis juhtus? See müüdi pmst igast Maximast välja ja inimesed olid nõus lasteasjade gruppides selle eest kahekordset hinda maksma. Kuigi minu ainus “reklaam” oli see, et see on kohutav junn. Saate aru eks.
Seda enam oleks võinud ka Club69 tiim eile sellest olukorrast minu meelest juba puhtalt huumoriga välja tulla. Kui see pole ehe “shit happens” olukord, siis ma ei tea, mis oleks. Arvata on, et seal käibki selline vabameelsem seltskond ja kui klubi oleks eelmise posti all kaasa naernud ja öelnud, et klge jah, kellelgi oli vist liiga lõbus vms, aga et üldiselt seda ikka pole ja tulge ala teinekordki tagasi, siis oleks see minu meelest jumala okei olnud. Aga mida teegi klubi?
Esiteks saatsid nad mulle eile hommikul e-maili:
Tundub üsna sõbralik kiri eks? Aga ometi olid kommentaarid mu blogis veits mitte nii sõbralikud (sama e-maili pealt kirjutatud)
Et ühesõnaga väidab Club69, et esiteks ei pruukinud see üldse sitt olla. No okei, täiesti tõele au andes, siis ma seal mingit päris ekspertiisi ei korraldanud. Ma saan ainult öelda, et see haises nagu sitt, see nägi välja nagu sitt ja see tundus mu käel tekstuurilt ka üsna sita sarnane. Aga jumal teab, äkki oli üldse šokolaad, mitte pask, never say never!
Teiseks oli see minu seltskonna poolt PLANEERITUD? Et me sõbrannadega enne välja minekut tegime näod pähe, sittusime endal käekotid triiki täis ja panime linna poole lehvima, et ehk saab kuskil “kliki nimel” seinad sitta täis määrida? Päriselt räägite või? Või nagu…kui usutav see oleks üldse, nii kümnepalliskaalal? Ma saan aru, et ma tundun maru skandaalne tegelane ja noh, loomulikult ka klikinälgas, aga reaalselt, et ma lepin sõbrannadega enne kokku:
“Tavai tsikid. Kas kõigil on pask kotis? Ok, väga hea. Täna lähme siis sinna svingerisauna ja kuna sellest ainuüksi on vähe, et ma üldse sellisesse kohta läheks ja midagi seal kirjutada vast nagunii pole, siis teeme nii, et sina juhid tähelepanu kõrvale ja mina hõõrun sitta kapile. Siis teeskleme nagu omggg, iuuu sitt kapil ja SIIIS on mul lõpuks hea teema millest kirjutada? Teeme ära!”
Ma ei suuda, see kogu asi on lihtsalt nii naljakas, et ma spekuleeriks veel natukene edasi, et kas üks klikinälgas blogija hoiab üldiselt sitta lahtiselt kotis, või on tal selle jaoks seal spets purk? Gripp-kott? Plastikaatkott kakaga? Ja kui seda siis kuskile hõõruda, kas selleks on tal mingi spets kummikinnas või sitaspaatel kaasas? Tunnistaja olla ju olemas, ootan vastuseid! 
Päris uskumatu tegelikult, et ettevõtteid esindavad mingisugused inimesed, kellel turundusest õrna aimugi pole. Sellised süüdistused ja lapsikult panna, et “mh, sa VALETAD, see polnud kaka, see oli šokolaad!!!” on ju lihtsalt piinlik lugeda. Kas pole? Või on esimene aprill käes ja ma magasin õige kuupäeva maha?
Mulle meenub veel üks kunagine kehva kogemus, mille me VS Cafest saime (kirjutasin sellest SIIN). Ka seal hakkas keegi töötaja plõksima, et meil ikka tavaliselt nii pole ja võta pilt maha ja ise oled üldse süüdi. Noh… ma ei tea, kas see on just parim käitumine ühe ettevõtte poolt.
Samas tuleb mul meelde, et ma kunagi ammu mokaotsast mainisin ühes postituses, et ostsin raamatupoest mingi paki “öko”pliiatseid või ma ei mäletagi, mis need olid, ala taaskasutatud paberist tehtud vms, aga kaks olid katki või mingi jama nendega oli. Igatahes saatis see firma (mitte pood) mulle kotitäie nende asju vabanduseks. Ma poleks seda elusees oodanud, sest need pliiatsid olidki mingi allahinnatud asjade letis ja noh, maksid paar euri, aga tore ju vabandada ja üritada mainet paremaks teha. Ma pärast veel mitu korda ostsin nende asju veel, sest ma kohe mõtlesin sellele, kui toredad nad on.
Loodan, et Club69 nüüd viimasest lõigust šnitti ei võta ja mulle kotti sitta ei saada
Mis ettevõtetega teil on nii olnud, et on mingi jama olnud ja see lahendatakse nii professionaalselt ära, et kohe hea meelega kasutad nende teenuseid edasi? Ja kus vastupidi olnud on?
The post sitt turundus või nii appeared first on Mallukas.