Ma mäletan kunagi tiinekana avastasin ma enda jaoks mingisuguse saidi, kust sai viie naela eest jalatseid tellida. Jumal teab, ehk on see sait siiani alles, aga no point oli selles, et ma tellisin endale kohe hunnikute viisi jalatseid, mille kohta ma praegu vaatan, et neid võiks kanda näiteks transvestiidist strippar, mitte 17-aastane noor neiu, kes isegi kontsadega käia ei oska. Vahet pole, et need ei olnud mugavad, koperdasin nendega mööda ilma ringi, aga tundsin ennast seksika ja ägedana, endal jalad karjusid jumalakeeli appi.
Teate, mis ma endale hiljaaegu soetasin? Saapad, mis näevad välja, nagu ma töötaks kuskil köögitoimkonnas – noh, sellised mustad ja laia ninaga. Need on suht vaieldamatult kõige ebaatraktiivsemad saapad, mida ma iial omanud või isegi näinud olen, aga ma tahtsin endale barefoot jalatseid ja käsi südamel, need on NII MUGAVAD, et korvavad mulle nende välimuse 100%. Ei taha siin maru labane olla, aga kui ma nad esimest korda jalga panin, siis ma kirjeldasin Kardole, et nagu ma oleks oma jala vagiinasse libistanud. Mitte, et ma iial oleks jalga vagiinasse libistanud, aga nii pehme ja soe ja mõnus 
Näed, SIIT soetasin.
Ma tegin suvel selle vea, et tellisin lastele barefoot jalatsid ja siis endale barefoot tennised ja plaks, muid asju enam kanda ei saa. Tavalised conversid – JAKK! Niii ebamugavad! Tavalised talvesaapad? Appi, mu jalad niii valutavad nendes. Seega nean hetke, mil ma oma jalad mugavusele tutvustasin, sest mu eelmise aasta jalatsitele tuleb nüüd nägemiin öelda. Nüüd mu lest teab, mis on hea jalats ja muud ei taha, seega pean leppima, et edaspidi lasen ma ringi just säärastes kotades, ise mõnust mõmisedes.
Ma tegelt oleks megarahul, kui ma leiaks ilusad barefoot talvesaapad, aga kuna nende point ongi ju see, et saaks varbaid liigutada, siis väga kitsaid neid nagunii ei eksisteeri ja no olgem ausad, kes mind ja mu jalgu ikka niiväga vahib…Vanamutt juba. Kui soemaks läheb, siis selliseid K/V jalatseid on barefoot jalatsite seas kabedamaid kah.
Ega see elu vaid jalatsite suhtes ei muutu. Näiteks täna sain ma jälle kirja, et kuhu ma kadunud olen ja vanasti oli mu blogi nii põnev ja mis minust saanud on. Nali naljaks, samal hetkel istusin ma piimasena ja poolalasti diivanil, sest Marta jäi sülle magama ja ma ei raatsinud EGA viitsinud ennast liigutada ja kuigi mul on mitmeid mõtteid, millest blogida, siis sülle mahub vaid üks. Ja kui ma pean valima, siis Marta võidab, sorts!
Ma oleks nii õnnelik, kui ma leiaks endale ühe paari enam-vähem mugavaid pidulikke kingi, et ma saaks nuttes kõikidest oma Irregular Choice saabastest ja kingadest lõplikult loobuda. Ma ju nagunii ei kanna neid! Oskab keegi soovitada v?
Aga jah, aeg läheb, elu muutub.
The post vanadus ei hüüa tulles appeared first on Mallukas.