Mainisin siin blogis ka põgusalt ära, et ostsin Toidupangale hunniku head-paremat, soovitasin teilgi samuti talitada. Selle peale sain ma päris mitu murelikku kirja inimestelt, kes konkreetselt ütlesid, et nemad on Toidupanga pakkidest saanud vaid kuivanud leiba (kottide viisi), kuid purgisuppidest, konservidest, mahladest võib vaid und näha. Üks kiri oli eriti kurb – naine, kahe lapse ema oli sattunud väga nirusse olukorda ja kohalikust omavalitsusest nõu ja abi paluma minnes soovitati tal ka Toidupangast abi saada. Toidupanga “abi” oli aga hunnik mädanevaid paprikaid ja kott hallitanud saia….
Palusingi inimestel, kellel on kokkupuuteid Toidupangaga olnud, et nad oma kogemusi jagaksid ja kahjuks oli pea kümnes kirjas välja toodud fakt, et vabatahtlikud saavad endale meeldivaimad asjad koju tassida ja seejärel edaspidigi “toiduabi” saada. Miks? Vot ei tea. Kopeerin siia ka mõned kirjad, kus on välja toodud negatiivsed kogemused. Kokku sain tegelikult üle 30 kirja, millest positiivsed olid NELI.
Ma ei taha nüüd kindlasti öelda, et ärge enam kunagi Toidupangale midagi andke, sest nagu näha, osad ikka saavad abi ka ja kindlasti on MTÜl väga raske hallata nii suurt hulka vabatahtlikke, kes pole ehk parimate plaanidega “aitama” tulnud. Aga mina soovitan hoopis ise välja uurida, et kellel oleks toiduabi vaja (nt kohalikust omavalitsusest või sotskeskusest) ja viia neile otse koju pakike 
***
Hei,
mõtlesin jagada siin natuke teistsugust kogemust toidupangaga.
Meil oli keskkooli viimases klassis kohustuslik sooritada praktika, pidime ise valima selleks mingi MTÜ Rakverest. Mina küll Toidupanka ei valinud, küll seda tegid aga enamus minu klassist. Ma kirjutan seda siia, sest ma olen suht kindel, et kui mina seda ei kirjuta, siis ei kirjuta keegi.
Alustades algusest, nende ülesandeks oligi siis toidupoodides ja keskustes kärudega seista ja neid tooteid koguda ja inimesi innustada annetama (nagu ka igalpool mujal on näha neid vabatahtlikke). Siis oli neil ka sellised päevad, kus nad pidid siis Toidupanga ‘laos’ inimestele asju kokku komplekteerima ja seal hakkaski üks väga küsitav ja häiriv asi pihta.
Nimelt, annetusi oli igasuguseid ja üks kord oli sinna toodud uus radikas, mille üks töötaja (klassikaaslased nimetasid neid vanamuttideks) võttis selle endale, sest seda tal just lähebki vaja (tema enda sõnad). Siis olid olnud seal suured kogused näiteks limonaadi, küpsiseid jne, ja siis need ‘vanamutid’ olid küsinud, et ega vabatahtlikud endale midagi ei soovi, et võtku palju tahavad. Samuti tõi kohalik pagarifirma sinna oma küpsetisi, mida söödi mugavalt seal taga laos kohvi kõrvale. Ühe klassiõe sõnul, need töötajad võtsid endale koju ka ikka süüa kaasa ja mitte vähe.
Nende ülesandeks oli ka inimestele tavaari kätte jagamine ja kõik inimesed olid olnud väga lahked ja tänanud viisakalt. Paljud tegelikult olid küsinud ka. et kas see on kõik, mis neil saada. Vabatahtlikutel tekkis natuke imelik tunne sisse, sest see pole ju aus, et keegi seal taga laos võtab palju tahab ja siis need, kes tegelikult neid vajavad, et neil jääb puudu. Igatahes, segane värk ja skeemitamine seal vanuritel toimub ja keegi minu klassikaaslastest just selle tõttu enam sinna vabatahtlikuks ei läheks.
Ilusat kolmapäeva soovides,
Anonüümseks sooviv jääda isik
***
Tere Mariann! Soovisid teada toidupanga kohta. Mina olen asjadega üsnagi kursis. Meil siin Võrus käivad asjad vähemalt niimoodi, et toidupangast saavad süüa paljud inimesed, kes seda üldse ei vajagi. Nt aasta tagasi enne jõule oli mul juhus, kus rimis oli ka see kogumiskorv. Mulle tuli kohe meelde see reklaam, kuidas mõni pere ei saa lastele piparkooke ja mandariinegi jõulude ajal lubada, kinkidest rääkimata. Läksin siis tagasi poodi ja ostain oma 20 euri eest nänni sinna korvi. Koju tulles oli tunne, et selleks aastaks on heategu tehtud ja sain nii mõnelgi lapsel jõuludeks naeratuse näole tuua. Sellega aga lugu ei lõppenud. Paari päeva pärast läksin tuttavale külla ja minu üllatuseks oli tema toidupangast nn”jõulupaki” saanud. Ja neid asju polnud just vähe. Ja ometigi saab see tuttav minust oluliselt rohkem kuus raha, inimesel on geelküüned, kunstripsmed ja juuksepikendused ja mille kuradi pärast siis temale see pakk toodi? Minu heategu oli ju mõeldud just nendele, kes ei jaksagi oma lastele miskit paremat jõulu lauale osta. Ja mida aeg edasi, siis kuulsin sellesama tuttava käest, kes kõik siin Võrus toidupangast süüa saavad, siis jäi see eelmise aasta “puudust kannatavate laste” kingitus ka minu viimaseks panuseks toidupangale. Ka need kogumised, mis poodides toimuvad on ebaõiglased, kuna mind kutsuti ka poodi inimesi teavitama, et täna kogumispäev jne. Minu üllatuseks ütles ta, et kui ma koguma lähen, saan päevalõpus valida sealt korvist endale 5-6 asja ning edaspidi hakkan ise ka siis toidupangast süüa saama, kui koguma lähen. Siis mul oli küll karp lahti ja ei osanud midagi dagi öelda enam. Mismõttes, kas siis nii käivadki asjad, et heausklikud inimesed annetavad heast tahtest ning teavad, et see lähebki neile,kes seda tõesti vajavad, aga see mant jagatakae seal mingite tibide vahel ära? Tõeliselt kahju on sellest, et õiged abivajajad ei lähegi sinna toidupanka küsima abi, aga inimesed, kes ilmselgelt abi ei vaja, nendele jagatakse. Kindlasti ei ole kõik sellised, kes abi ei vaja. See on väärt ettevõtmine tegelikult, aga keegi võiks seda kuidagi kontrollida, et kas inimene ikka tõesti vajab abi. Vot selline kogemus minul toidupangaga. Sa võiksid seda asja uurida.
***
Hei! Kui juba kōik kirjutavad, siis mina ka.
Haapsalus on umbes sama lugu Toidupangaga…
Siin sellega tegeleja müüvat ja andvat oma sõpradele Toidupanga saadusi, ka poest saadud asju jne. Lihtsalt jagab palju asju laiali. Noh rääkimata ise söömisest.
Ühte poe töötajat olen ka informeerinud sellest, aga ei tea, kas asi ka edasi jõudis. Igatahes kärutab ta selle ametiautoga ka isiklikke sõite.
Ohjah…
Haapsalu nii väike koht ja seepärast sooviksin ka anonüümseks jääda.
***
Tere! Varakevadel sai meie pere (mina ja 2 koolis käivat last ) korra toiduabi.Egas ma ise nöudma läinud,olin mitu kuud haiguslehel ja arved oli vaja maksta,läksin toimetulekut nöutama,ehk saab linnavalitsusest ( Kuressaare) ja seal pakuti toiduabi ka,laste pärast vötsin vastu,3 x talongid anti,seega 3 -l nädalal järjest ühel päeval vaja ise järgi minna.Et olin ise haige ja välja ei saanud nii kaugele liikuma,siis lapsed läksid vanema tütrega,kes elab mujal.Koju tulles oli imestus suur ja tuju kah läind – terve poe kilekotitäis saia !!! sekka 1 kuivanud potitüümian ja pakk vanu ,aegunud väljamaiseid piparkooke ,kokku oli seal üle 10 saia,täpselt enam ei mäleta .Olin ikka sest ausalt öeldes nii solvunud,et kuulnud olin toiduabist küll hoopis muud.Kuna küpsetan kodus palju,siis niipalju ikka jaksan haiguse ajalgi teha,et lastele saia ise küpsetada .,oleks siis jahu vöi tangaineid antud,kuid eiiiii…Niigi ei julgend lapsed minna ja egas ma ise poleks kah läinud,ausalt öeldes…Vöttis siis vanem tütar mind auto peale ja söidutas linnavalitsusse,ennem seda aga pöikasin sisse Saarte Hääle toimetusse,kus ka näitasin koti sisu,mida siis toiduabi pähe antakse.Loomulikult imestasid nemadki ja kirjutasid sest lehes jutugi,linnavalitsuse sots.osakonda soovitatigi minna ja viisingi siis selle suure saiakoti sinna ja kallasin laua peale ! Julm tegu vöibolla küll,kuid ütlesin,et sellist toiduabi ma küll ei lootnud saada,antagu siis juba kellegile,kel ka seda väga vaja läeb,mina küpsetan kodu ise saia ja niipalju saia ei jöuaks meie pere ka nädalaga ää süüa …Rohkem me sinna toiduabi saama ei läind.Saime kuidagi hakkama,kuid mida teevad need pered,kel kodus mingeid tagavarasidki ei ole ???
***
Tere Mariann.
Mul on väga hea meel,et sa selle toidu teema tõstatad,kuna ma olen ikka mega vihane toidupanga peale! Meie perel oli paar kuud rasked ajad ja sain enda arust õnneks abi linnalt,et saan mõned kuud toiduabi, seegi hea, eks. Aga õnne polnud kusagil,sest toidule järel minnes ootasid mind alati hunnik saiu-leibu,mis olid üleaja läinud, mõned ka hallitasid.Sain sinna saiade-leibade vahele mõned pudrud,riisid,saiakesed ja pool mädased puuviljad. Tõesti seda süüa anti palju – läksin ära 4 kilekotiga aga mis kasu sellest oli?! Kõik puha saiad ja leivad mis olid kas sama kp või siis juba üleaja läinud. Mitte mingit kasu ei olnud! Olin ikka maruvihane, kas siis pidime terve perega need paar kuud iga päev üleaja läinud saia,leiba sööma?
Igatahes lõpetasin seal käimise ruttu ära,kuna polnud enam kuhugi visata ka neid tooteid!
Kõike head sulle!
***
Tere, kirjutan sulle seoses su toidupanga küsimusega. Tean konkreetselt ühte isikut kes töötab toidupangas ja olen üsna suuri sõnu nendega maha pidanud selle pärast. Kuna nende konkreetses punktis toimub töö nii, et oma töötajad ei saa paremaid palasid endale kõrvale panna on nad oma lähituttavad sebinud toidupanga vajajate nimekirja ning paremad palad saadetakse neile, neile kel reaalselt seda vaja pole, vaid ahnus vajab. No pole need palgad siin muidugi ei tea mis miljonid aga need tuttavad sel konkreetsel isikul on pered kus mõlemad vanemad käivad tööl ja peres 1-2 last, loetakse küll kuu lõpus sente kuid seda seetõttu, et laristatakse ebavajalikule liiga palju. Kuid vabandust, katsun kohe asjani jõuda. Inimesed kel reaalselt seda abi vaja läheb saavad sellest konkreetsest punktist sõna otseses mõttes viletsamad palad või on hoopiski välja jäänud kuna need ahned tuttavad on nimekirjas ja kohad kinni pannud.Eks siis heade inimeste poolt annetatud moosid, vorstid, küpsised samuti kommid jne pakitakse oma tuttavatele ja reaalsed abisvajajad saavad kuupäeva ületanud kaubad mida suur poeketid saadavad ja nende pipsikesed tuttavad ei taha.
Nimelt Sinu facebooki lehe kommentaariumis, keegi rääkis, et ***** toidupangas on sama halvad lood nagu igal pool ja keegi kohe kukkus tagasi ajama, et asi ei ole **** üldse hull.
No kui nüüd päris aus olla, siis asi on hullemgi veel. Ma loodan, et otseselt seda kirja mitte kuskil ei avaldata, kaudselt näiteid võib tuua, aga siis palun koha nime ja tooteid mitte mainida, sest siis paljud asjaosalised saavad aru, kellest on jutt ja tõenäoliselt tunnevad nad ennast kohe ära. Mina aga kellelegi halba ei soovi. Ühesõnaga, ma tean mitut juhtumit, kui on nn. kauba jaotamise päev ja suured *** nn. aitajad lähevad siis kaupa laiali jagama. Oi. need on toredad päevad, Sel päeval kõikide jagajate sugulased ja tuttavad hoiavad enda telefonid kõrva lähedal, sest reeglina see sel päeval heliseb ja pakkumisi tuleb seinast seina.
Ühes asutuse peeti kooliaasta alguses lahtiste uste päevi. Nädal aega. Juba plakatil reklaamiti välja, et saab sõõrikuid jne. Ja nii oligi. Terve laud oli ebaühtlase kuju ja suurusega sõõrikuid täis. Söö palju jaksad ja nii nädal aega jutti. Hiljem, läksin sama sõõrikubaari külastama ja nägin, et neil on suur kausitäis ebaühtlase kujuga sõõrikuid. Küsisin, et miks need sõõrikud teistest eraldi on. Müüja vastas, et kuna neil kaubanduslik välimus puudub, siis nad iga päeva lõpus annetavad need toidupangale, et need omakorda need abivajajatele viiksid.
Ma ei tea, kas enda ürituse promomiseks Toidupanga arvelt on ikka õige lähenemine, aga see asi on tõesti hapu Toidupangas.
Muidugi sõbranna kodus on külmkapp tõesti igast head ja paremat täis ta ju nn. toidujagaja, aga nii see on, et enamused head asjad rändavad nende külmkappi. Ja nii on see juba pikka aega olnud. Teistele abivajajatele antakse saia ja midagi odavat, endale ikka krabatakse hea kraamKahju, et nii see asi toimub, aga mina arvan, et Toidupanga asja võiks kinni panna!!
Kurb lugeda, eks? Et vabatahtlikud võtavad aga rahulikult endale, mida soovivad, abivajajad jäävad aga tühja kõhuga. Kurb on ka see, et sellised asjad teevad inimesed ettevaatlikuks ja soov annetada ja aidata läheb väiksemaks – nagu öeldakse: iial ei tea ju, kus sinu antud asjad lõpetavad…
Mulle tundub, et ma tahaks ise sinna Toidupanka vaatama minna, kuidas need asjalood seal käivad. Samas mis tolku sellest nüüd oleks, vaevalt, et nad mulle ütleksid, et oh Mallukas, tassi nüüd paremad palad koju endale… Aga mida teha, ka ei tea.
Kellel on veel selliseid kogemusi Toidupangaga, siis saate ikka meil mariann@cherry.ee
