Ma ei ole küll kunagi elus nii kaua rase olnud, kui praegu, aga sellegipoolest ma veel ise julgen ennast natukene “tavalise” inimesena ka võtta, kui ainult raseda naisena. Kopp on ees. Mitte rasedusest, vaid rase naine olemisest. Muud ma enam ei ole, ei eksisteeri.
“Noh, sünnitad vä,” on esimene lause, millega mu juttu alustatakse.
“Issand, sa oled niii rase!” ohatakse, kui mind nähakse.
“Pole ime, et laps suur on, te olete ju ise ka suurem naisterahvas,” ütles mulle teisipäeval Dr. Ridnõi.
“Seekord kannad raudselt kaks nädalat üle, pane tähele,” ennustatakse rõõmsalt.
Julgen tund aega mitte netis olla – raudselt sünnitan.
“Mis sa oled IKKA rase v? Millal laps sünnib?”
Istun autosse – naabrimees küsib, et kas lähen sünnitama. Lisaks uurib, et kas ma juba hüpnosünnitusega olen kursis.
Maksan poes – müüja naerab, et noh, on raske NII SUURENA, jah??
Ausalt mul puudub info, et millal ma sünnitan ja ma ausalt olen suuteline muust ka rääkima, kui rasedusest ja sünnitusest. Et nagu näiteks kui ma täna küsisin fbis, et kas ma peaksin nüüd selle “whats in my bag” posti ära tegema, siis kõik automaatselt eeldasid, et ma räägin haiglakotist, sest võimatu on ju, et minusugusel rasedal üldse muid kotte ka oleks, kui ainult haiglakott. VÕI-MA-TU!
Läksin nüüd max närvi ja solvusin. Pole kindel täpselt kelle peale, aga mina enam nii ei mängi ja nüüd meelega ei ütle teile mitte kunagi, mis pask mul käekotis on. Ma spetsjomm selle posti jaoks pole seda mingi nädalaid tühjendanud, aaga vot. Imege pöialt nüüd oma haiglakotiga krt. Jääb teil nägemata kogu see sodi ja jura, et pärast ohkida, kui õudne üks naisterahva käekotisisu olla võib.
#eiolehormonaalneüldse
The post ma pole inimene, ma olen RASE naine appeared first on Mallukas.