Jajah, ma olen üsna kindel, et ma elu jooksul veel remonti teen ja seega oma sõnu söön, aga no kui mul saaks millestki rohkem kopp ees olla, kui sellest remondist, siis ma tõesti ei tea, mis see oleks, seega ma praegu ütlen, et NEVER AGAIN!
Täna siis sai olema see päev, mil see õudus valmis sai. Las ma parandan ennast – valmis ta ei saanud, aga rohkem ma neist enam ühtegi uksest sisse laskma ei pea, nii et abiks seegi. Enam-vähem tegid nad oma töö ära ja jumal tänatud, et Kardo ja isa lõpetada lubasid selle, mis töömeestel tegemata jäi.
Ma tõesõna ei olnud kursis, et ma peaksin iga väikse detaili neile ette ütlema, mida ma tehtud soovin saada, sest mulle tundub loogiline, et remondikauge inimesena ei tule ma iga liistukese pealegi. Aga no seda ma ka ei arvanud, et kui ma ei täpsusta, et tahaks, et mu välisukse ümber ei oleks vaht, vaid liist, siis oleksin ma pidanud seda spetsiaalselt rõhutama. Et no ma oleksin eeldanud, et nad oleksid näiteks küsinud, et näete, väike esik on nüüd muidu valmis, aga ukse ümber pole liistu ja oleks vaja paigaldada uksepakk, et kas toote ise materjalid või toome meie. See oleks muidugi utoopiline palve, sest kuigi mina suhtlesin ja palkasin firma puhtas eesti keeles, olid minu töömehed nii paduvenelased, et nad ei saanud aru mitte sõnagi eesti keelt.
Näiteks ükskord ma sain kuidagi läbi kehakeele aru, et nad küsisid, et kas see asi mu laes on lamp. No mu vene keel on nagunii minimaalne, aga sõna “suitsuandur” puudub sellest täiesti. Mis mul muud üle jäi, kui lihtsalt piiksuma hakata, kuni ta aru sai, millega tegu.
Kui nad oleks osanud eesti keelt (või mina vene keelt), siis oleksin ma nende käest iga päev küsinud, et ou, kui te tund aega maja ees/toas trepil istute, youtube’ist videosid vaatate ja naerate, et kas te selle asemel midagi… teha ei võiks? Aga kuna ma kahjuks selline keeleoskaja ei ole, siis ma läksin ikka seda rada, et usaldan inimesi, et nad töö ajal päriselt tööd teevad ja kui nad trepil passivad, ju siis nad… ootavad millegi kuivamist või midagi.
Muidugi täna see töödejuhataja või… nende ülemus vms kes see ka oli ütles mulle ise ka, et oi ma juba ammu vaatasin, et nad tegid neid töid poole kauem kui oleks pidanud. Noh, jah… mis seal ikka, tänks, et siis enne tegid midagi selle suhtes, kui viimsel päeval. Kõige haigem oligi see, et see ülemus oli ise nii sõbralik ja tore ja asjalik ja need tema töömehed…
- Noh, esiteks munesid nagu oleks neil aega maa ja ilm (küsisin üle, ei saa tunnipalka).
- Suitsetasid otse välisukse taga, ehk siis suitsuhais tuli otse tuppa. Minu palve peale (pašalusta nje kuurjet tut?) suitsetati edasi. Kui ma ülemusele “kitse panin” astuti edasipidi kaks sammu eemale, millest ei olnud tolku, sest…
- Nad jätsid välisukse kogu aeg pärani lahti. ALATI! Ja kuna külm tuli sisse, siis panin elutoaukse vahelt kinni, et enam-vähem olla oleks ja harvad ei olnud need korrad, kui ühel hetkel sain aru, et töömehed on ära läinud ja…ukse pärani lahti jätnud.
- Lahkutakse sõnagi lausumata. Ei mingit “dasvidanjatki”. Oleks ma aru saanud, et millal nad täpselt lähevad, siis ma ehk oleks ämma abiga isegi mõni õhta midagi küsinud, et ala millal te seda, teist, kolmandat juba tegema hakkate, aga ei, nad hiilisid minema nagu tõusev päike, uks loomulikult pärani valla, mõnikord värav ka, aga õnneks Lottel pole enam kommet minema joosta.
- Tuldi, nagu jumal juhatas. Jutt oli, et käivad iga päev alates 9st, pühapäeviti ei käi. Vist kaks korda tulid nad üheksaks, või ei… pigem ühe. Mõni päev ei tulnud üldse. Üks pühapäev jooksen siin palja perssega ringi, kui rahumeeli tuppa astutakse.
- Jälle oli ju kokkulepe, et lihvitakse siis, kui me Tartus oleme (2-5 okt). Mulle helistati viiendal, siis kui me olime just bussi istunud, et oi töömehed pole pahteldamagi hakanud, just sayin’. “Tahtsin lihtsalt teada anda,” kõlas mega rõõmsameelselt telefoni teisest otsast. Vahva!
- Siis lubati, et no kuna me siis peame siin sees elama, siis lihvitakse mingi spets masinaga, mis samal ajal imeb ka ja lisaks antakse sellest enne teada, et teibitakse uksed kinni jne, et tubadesse tolm ei ei tuleks. Istun mina siis siin ükspäev toas, kui kukutakse lihvima. Käsitsi. Uksed irvakil. Ma jälle üritasin aru saada, et mis toimub ja nende vastus, et “tsut-tsut” eeldasin ma, et vb on mingi asi nagu ÜLI natukene vaja teha, et okei, lähme eest ära üldse kodust. Tagasi tulles oli KÕIK paksu pahtlitolmu kihi all. Tsutt-tsutt oli lihtsalt… lihvida. Pohuilt. Uste teipimine? Miks? Las nad olla lahti, suva, ega see nende kodu pole, et kahju oleks, et asjad tolmuseks ei saaks. Kirjutasin jälle ülemusele, sain vastuseks, et jah, me ikka mõtlesime, et liiga väike projekt vms, et tuua seda suurt masinat ja noh, sorri. Ei saa, aga töömehed on super hoolikad edaspidi.
- Teate, kui kaua nad värvisid mu elutoa lage? 10.00 -18.00.
Alguses ütles see ülemus, et umbes nädalake läheb, okei, võib olla 9 päeva, mitte enam. Aga ometi see aeg läks ja läks ja läks ja möödus päevi, kus keegi ei tulnud. Möödus päevi, kus saabuti nt kell 11 kolmekesti, siis nokitseti midagi 20 min, siis istuti trepil ja lasti jeed. Mõni päev tulid reaalselt pooleks tunniks ja kadusid. No näiteks paar päeva ei saand üldse midagi teha, sest oodati seda masinat, millega imeda ja lihvida korraga, aga siis meenus, et aa ei mul ju nii väike ots siin, mulle pole seda ikka vaja. Nagu… wtf?
Nädal tagasi lubati, et reedeks on remont kindlalt valmis. MAKSIMUM laupäevaks. Lubati, et esmaspäeval tehakse viimased lihvid ja ehitusprügi ära viia õuest. Esmasp tuldi, midagi siin jälle tehti ja… lahkuti. Ei näinud see esik küll selline välja, et see valmis oleks.
Eile tulid töömehed KOOS selle ülemusega ja ülemus oli siin tunde nendega koos. Ma pole elu sees näinud, et nad nii palju tööd suudaksid nii kiiresti teha. Pandi liiste ja tehti kõiki neid väikseid asju igalt poolt, mida oleks võinud AMMU trepil istumise asemel teha, aga noh, parem hilja kui mitte kunagi, I guess. Eile ma saingi teada, et ah, mis, ei uksepakku küll meie ei tee, sa pole ju öelnud? Mis trepi alune liist? Sa pole ju öelnud! Välisukse ümbrune liist? Guess what, ma pole ju öelnud!
Ega nad eile ka valmis saanud, nad siiski nädalaid tühja passinud, ei jõua nii kiiresti inimesed teha nädalaid tegemata töid. Seega nad tulid veel tänagi tagasi. Pidid kell 11 tulema, aga see ei üllatunud mind enam üldse, et nad kell 1 tulid. See oli juba nii tavaline, et ma isegi ei tea, miks me kohvikust nii ruttu koju jooksime.
Päris hea oli ka see, et kui ma näitasin mingitele värvivigadele ja asjadele, siis kehitati õlgu, et eiei, seda tegid EELMISED töömehed, mitte meie omad. No… paranda ära siis, mis vahet mul on, kes selle vea teinud on? Mina olen maksnud ju esikuremondi eest, mis tähendab seda, et ma tahan lõpptulemusena saada ruumi, mis on ilusasti viimistletud ja VALMIS. Mitte, et töömees ütleks, et kle, aga siia seinale olid sinu lapsed enne sodinud, SEDA ma küll üle ei tee, sest see pole minu asi? Wtf nagu. See kõik oli minu jaoks sama loogiline, et ütleme, et ma tellin mingi väikse ruumi remondi. Ala WC remont. Ja siis mul vahetatakse pott ja kraanikauss ära ja pannakse plaadid seina ja öeldakse, et ok, tavai, tsau, meil valma. Aga ei, me ei vuukinud, sest sa ju ei öelnud, et me vuukima peaks. Ja et sa tahaksid, et vetsus uks ka ees oleks? Ei, sa ju ei maininud seda?!
Ma ei tea, vb ma tõesti nii remondikauge, et ei tea, et ma pean NII detailideni tegema töömeestele listi, et kui nad näevad ise, et midagi on puudu, nt lüliti keset seina, siis nad ei kehita õlgu, vaid ütlevad enne, et see on puudu, või ostavad selle ära ja panevad mu arvele otsa. Näiteks täna mu isa tõi neile ukseliiste, et nad need paika paneks, nad ise oleks jätnud näiteks nii:
See pakuosa – pole nähtavasti nende teema. Nad isegi ei teinud juttu sellest, et kle kas me peaksime sellega ka midagi tegema. Lihtalt… eeldasid, et jah, ma küll tellisin firmalt esikuremondi, aga ma lihtsalt TAHAN, et mul oleks uksepaku asemel imelik lagunev auk, kes ei tahaks?
Lisaks see osa, kus laudis lõppeb. Tunduks loogiline, et ekspert lõpetaks oma töö liistuga, eks? Oh ei! “Ei, meie pole siia küll midagi mõelnud, te ju ei öelnud?”.
Väikse esiku plaadid jäid ka üsna värviseks peale nende lahkumist, aga ma lihtsalt…. ei viitsinud enam nendega suhelda. Trepi ümber pole mingit liistu. Jah, enne ka polnud, aga ma arvasin, et see kuulub remondi juurde, et kõik viimistletakse ära. Eksisin, mis muud.
Suva, et siin lülitit pole, kas peaks üldse?
Te ei tahtnud sellist välisukse alust? Miks…?
Me läbustasime teie trepi värvidega ära ja kraapisime osadest kohtadest värvi maha, aga selle asemel katsime ta nüüd selliste latakatega, on ok v?
Trepi ja põranda ühenduskoht on küll piluga ja kole, aga pohh ju?
Sry, siin-seal läks veits värvi üle, ära pikka viha pea.
Ei sa ei öelnud, et sa tahad, et siin liist oleks ju?!
Mkm, meie seda värvi sinna ei ajanud, need olid need eelmised töömehed!
Meie ei teind!
Oot, sa tahtsid, et vannitoa ja esiku ukse vahel liis oleks? Imelik, sa oled esimnene..Kahju, et sa seda siis varem ei maininud, meie selliseid asju küsimata ei tee.
Mis seal ikka, tegelikult on need väiksed asjad õnneks Kardo ja isa vahel tehtavad ja ausalt mul on juba NIIII suva, peaasi, et see lihtsalt… läbi oleks. Ma ei suutnud enam minutitki selles sodis ja kaoses elada ja kui me võrdleme esikut enne ja pärast, siis noh üldises plaanis on erinevus väga suur ja kõik näeb palju parem välja, kui enne. Lihtsalt oleks tahtnud, et kui juba tehakse, siis faking korralikult, mitte, et käi ja anu ja luni, et pliis tee tööd, pliis tee lõpuni, pliiiiis noh!
Ma homme valges teen enne-pärast pilte ka, et te saaksite aru, et noh, midagi peale sita ja jama on siin ka tehtud, aga täna tahtsin lihtsalt ära halada. Ma selle tasumise suhtes ka ei tea, et ma olen neile ettemaksuna 50% arvest ära tasunud ja täna see ülemus ise ka ütles, et no ala et treppi korda teha tuleb see üle värvida ja lakkida, et kas ma tahan. Ma ütlesin, et ma olen siin iga sekund sünnitama hakkamas, et ma tõesti enam ei taha selle lakkimise ja värvimisega tegeleda, lihtsalt ei taha, las olla. Eks näis, milline see teine pool 50% arvest on. Homme pidin saama.
Teate, mis kogu selle asja juures jube imelik on v? Nad ju teavad, et ma olen blogija. Et ma näitan teile tulemust. Nende firma nime näitas “Malluka Sügis” saates. No shit, et ma kommenteerin ka lõpptulemust saates, telekas. Ma ei ütle, et ma nüüd mingi jumal taevas, et nad oleksid pidanud mingi nahast täitsa välja pugema MINU nimel, aga kui mina ise teaksin, mis mastaabis mu firma hiljem kajastust saab, siis jah, ma annaksin endast parima. Muidugi võiks remondifirma alati endast parima anda, aga sitta sellega. Vähemalt on nad läinud!
JEEE!
Ma hakkan ise homme esikukappi värvima, kui viitsin. Ma ei tahtnud seda neilt paluda, sest ma ei soovinud, et nad veel kuu aega kolmekesti kappi värviksid vms 
Lõpetuseks üks mega tõene screenshot nende kodukalt:
The post hea, et ma selline pohhuist olen appeared first on Mallukas.