Jalutasime täna tänaval ja ma mõtlesin, et issand kui naljakas – kõik need autod ja mina võin ka vabalt olla üks nendest, kes rahumeeli kuskile ISE sõidab. Sry, ma ei saa sellest mõttest ikka üle, et mul päriselt load on. Just täna sain Maanteeametist ka e-maili, et mu load pandi posti ja need peaksid nädala jooksul mulle postkasti ilmuma. Whaaaaaaa?! Vahepeal tekib küll tunne, et oota, äkki ikka keegi on kuskil mingi vea teinud, et kuidas see võimalik on, et see kõik nii kiiresti käis?
Okei, kokku läks pool aastat, aga tegelikult kui ma märtsis autokooli alustasin, siis käisin ma alguses ainult teoorias kohapeal, hiljem jokutasin kogu aeg ja mõtlesin, et küll ma netis järele vaatan loengud, aga kohe laksust ei viitsinud. Ja siis neid aina kogunes ja… täiega kassis ära. Teooria tundus nii keeruline ja kuigi ma sõitsin õpetajaga küll, siis kuidagi nagu ei läinud loogilisemaks see värk. Ma kartsin, et issand, nüüd ma peangi hakkama neid liiklusseaduseid lugema (proovisin, niiiiii igav!!!) ja kuigi sõit läks alati hästi, siis teooria tundus nii võimatu ära teha ja pani mind endas kõvasti kahtlema. Et… kas ma üldse nii väga tahan neid lube või?
Aga siis oligi see, et sõbranna rääkis, et Perekoolis kõik naeravad mu üle, et ma raudselt lube ära ei tee ja jätan kõik pooleli, seega jätan ka autokooli pooleli ja no isegi kui ma ise ei jätaks, siis ega ma tehtud seda nagunii ei saaks, sest ma nii loll ja labane ja paks. Noh, casual, ikka casual jutt. Ja ma ei tea, mis mul tol hetkel oli või toimus peas, sest enamasti olen ma nagu…nojah, suva, ega ma elan oma elu nagunii nagu ma elan, olgu selleks siis näiteks kasvõi autokooli pooleli jätmine. Ja solvuda ja haavuda ka raske, sest tõsi ta ju on, et ma pole kuigi järjepidev. Ja solvuda ja haavudagi oli keeruline, sest kui keegi sulle RÄÄGIB, siis on see alati palju neutraalsem kui siis, kui ma seal ise lugemas käisin. Et ei saa nagu seda full heiti kätte või nii 
No aga vot sellel hetkel tekkis mul selline tunne, et voh, ma küll TAHTSIN vb natsa alla anda, aga nüüd meelega, nende troppide kiuste ei anna. Ja teen selle autokooli ära! Tol päeval vaatasin ma vist hommikust õhtuni online loenguid ja lahendasin teste. Vahepeal googeldasin liiklusseadusi ja liiklusmärke ja vahepeal närvitsesin, et miks ma midagi ei oska ja siis lõpetasin solvunult testide lahendamise ja siis… tegin ühe jutiga kõik testid ära. Ma kirjutasin ka sellest, see oli siis 29 juuli. Ma tõesti tundsin, et ma mega powerit täis ja päris uhke, et ma lõpuks ennast kätte võtsin, sest ma olen kindel, et teistel meie “klassist” oli ammu kõik see tehtud ja lahendatud.
Suvel ei sõitnud ka nii intensiivselt kui oleks võinud sõita, eriti pettumust valmistas mulle see, kui õpetaja peale võtteid (see osa, mis telksis ka oli, kus ma sõidutunnis käisin) ütles, et noh, ma olen oma sõiduoskusega POOLEL teel. Ma olin nagu… mis kuradi poolel teel, mulle tundus, et ma ju oskan küll ja mingeid vigu õpetaja ka enam sõidu ajal välja ei toonud, seega see hetk võttis mul korra motti maha, aga mul oli kindel plaan terve augusti TÄIEGA sõita.
See lõppes sellega, et ma ei sõitnud tegelikult üldse, sest ma ise olin ära ja õpetaja oli ära ja nõnda sõitsimegi lõpuks alles 3 nädalat hiljem, või midagi sellist. Ja no nüüd ma võin seda tunnistada, kui kool juba läbi, enne ei tihanud Nimelt kui me üle saja aasta sõitsime, siis ma ütlesin õpetajale, et ma olen vahepeal täiega sõpradega sõitnud ja harjutanud. Kuigi ma noh… ei olnud. Aga mind lihtsalt huvitas, et kui tal ennegi ei olnud mu sõidule etteheiteid, et kas see võiks midagi tema arvamuses muuta. Selgus, et muutiski. Peale kaht sõidutundi ütles ta, et jah, näha on, et ma olen harjutanud, et sõit on kohe PALJU parem. Muhhahaha, ma ei tea nüüd, et kas see väike sõidupaus ja vahepealne teooria tuupimine tegidki sõitu paremaks või mis, aga näed…Kohe peale seda ütles ka õpetaja, et noh, pmst nüüd võid teooriaeksamile tulla, seda ütles ta augusti lõpus ja pani mulle kirja ka pimedakoolituse, libedasõidu ja esmaabikoolituse.
3. septembril tegin ma ära libedasõidu.
10.09 läksingi ma kooliteooriat tegema ja kukkusin läbi (LINK)
16.09 käisin ma esmaabikoolitusel.
17.09 läksin uuesti kooliteooriat tegema ja sain läbi.
19.09 sain ma ära tehtud pimedasõidu.
20.09 sain ma kätte paberi, et autokool on edukalt sooritatud.
21.09 läksin ma ARKi teooriaeksamit sooritama, sain tehtud (LINK). Tegelikult oli mul alguses aeg pandud alles 28daks, aga ma avastasin lambist järgmiseks päevaks ühe vaba koha ja nabisin selle ära.
Seda ma vist tegelikult rääkisin, et selle aja leidmisega, et ARKi sõitma minna, oli keeruline. Ma siis kuupäevadest ei rääkinud, sest no ma ei tahtnud ju, et te teaksite, millal ma lähen Aga sellega oli nii, et alguses võtsin 12.10 aja Pärnusse. Siis pakkus üks tüdruk, et tal on 19.10 aeg “üle”, et ta ikkagi ei taha enne detsembrit nagunii ja ta võib selle mulle anda. Ega me ei teadnud, kuidas see andmine täpselt käib, aga saime nii, et tema valis uue aja ja samal ajal mina refreshisin maanteeameti lehte ja saingi tema aja niiöelda endale. Panin endale kohe kuus sõidutundi kirja, et enne eksamit ikka harjutada.
Siis aga kirjutas mulle üks lugeja, et aga kirjuta ARKi, et sa oled lõpurase ja äkki neil oleks mingit aega sulle pakkuda, et küsija suu pihta ei lööda. Noh, kui ma helistasin, siis löödi küll, aga meilile vastati mulle juba järgmisel päeval, et jah, saaksime teile pakkuda 2.10 kuupäeva. Tagantjärele ma nüüd ei teagi, et kui suur vastutulek see niiöelda otseselt MULLE oli, sest tegelikult kui ma ARKi lehelt vaatasin, siis oli terve päev vabu aegu täis ja mitmed kirjutasid ka mulle, et ou, mine ruttu vaatama, et teiseks on vaba aega. Et täitsa võimalik, et mingi eksamineeria tegi endale tööpäeva ootamatult või miskit ja küllap ma oleks ise seda aega ka saanud, ilma küsimata, AGA see meilimine andis mulle jälle selle eelise, et ma jõudsin kibekiirelt peas välja mõelda skeemi.
Nimelt ma teadsin, et kohe kui ma vastan, et jah, ma võtan selle aja, olen ma 19.10 ajast ilma ja keegi võtab selle ära. Seega kirjutasin ma uuesti endale aja andnud neiule ja palusin, et ta nüüd kiirelt selle aja tagasi endale võtaks, et kui ma läbi kukun, siis saaks ta selle mulle “tagasi anda”. Õnneks oli ta parasjagu online ja saime vahetuse tehtud. Siis vastasin ma ka ARKi meilile, et jah, võtan 2.10 aja ja nõnda oli mul nagu kaks aega “varnas”. Et kui teisel ei peaks läbi saama (ja seda mulle ju kurjad keeled kinnitasid kui ühest suust, et NAGUNII ei tee esimese korraga ära, kui üldse kunagi), siis on mul enne Marta sündi vähemalt mingisugunegi võimalus olemas load kätte saada. Lootsin ka, et selline varuvariandi olemasolu võtab ka 2.10 närvi vähemaks, aga noh, ei võtnud, kui aus olla
Noh, seda et ma 2.10 eksami kenasti sooritasin, hõiskasin ma arvatavasti piisavalt kõvasti. Aga mind ennastki üllatab see, et ma ju tegelikult alustasin intensiivselt lubade tegemist augusti lõpus ja kätte sain ma nad umbes kuu ajaga. Autokooli lõpetamisest lubade kätte saamiseni 12 päeva! Ja siis inimesed ütlevad, et ma olen laisk, eksole, hehe. Vahet pole mitu viga, aga ARKi eksamid tegin ma ära esimesel korral. Ma lugesin kuskilt statistikat, et Eestis on umbes 50% inimestest, kes teevad esimesel katsel ära. Seda enam ei saa ma aru sellest, et inimesed ahhetasid ja ohhetasid, et no raudselt ta ei saa läbi ja peab sada korda tegema, ikka nii ohtlik inimene. Sest noh, selle statistika järgi on POOLED teinud vähemalt 2x oma eksameid ja ma ei tea, kas neid kõiki ka kabuhirmus kardetakse?
Muuseas, ma googeldasin oma eksamineerijat ja selgus, et on põhjus, miks ta viisakalt ülikonnas oli – inimene on kõigest Maanteeameti eksamikeskuse juhataja. Kui ma seda lugesin, siis oli mul küll tunne, et ma olen mingi mängu lõpubossi võitnud, et no kammoon, kui TEMA mu läbi lasi ja mu sõiduoskusega rahul oli, siis järelikult… järelikult on mul päriselt oskusi ja ma päriselt oskangi autoga sõita. Noh, muidugi nii palju, kui üks algaja juht osata võib, eks see läheb ka ajaga paremkas ja vilunumaks.
Juba homme saan ma nädalavahetuseks ühte autot ka katsetada. Inimesed ju siin rääkisid, et kui auto saan, siis ei julge nad Nõmmel sõita, aga ma avaldan teile ühe saladuse – kui mul on auto, siis on suur tõenäosus ka see, et ma sõidan kohtades, mis ei ole Nõmmel, uskuge või mitte. Ja üldse ajab see kõik mind tegelikult natukene naerma, sest alguses öeldakse, et ah, nagunii ei tee kooligi ära. Teen kooli ära, siis öeldakse, et noh, jah, vb kuidagi läbi häda tegi ära, autokool tuli vastu talle ja “lasi läbi”, aga ega ta ARKist nagunii läbi ei saa. Ja siis teen ARKi teooria ära, siis vingutakse, et liiga palju vigu ja järelikult olen ikka kehva juht, aga no ega SÕITU ikka ära ei tee, et olgu mis on, aga ARKis ju ei lasta iga tonti läbi. Ja siis.. kujutate ette, teen ikkagi ARKi sõidu ära, esimese korraga ja veel maanteeameti juhataja enda valvsa silma all ja IKKA on probleem inimestel
Ma täpselt ei tea neid jutte, sest noh, põhimõte mitte Perekooli minna on mul üsna pikalt tugev olnud, aga ma võin juba ennustada, et küllap seal lihtsalt nutetakse kambas, et nüüd ei julge enam sõitagi ja küllap mul ikka load ära võetakse ja küllap ma avarii teen ja küllap mul ikka selle ARKiga koostöö oli või midagi säärast.
Ausalt öeldes ei saa ma isegi täpselt aru, et kas juba endal pole natsa imelik seda teemat veel käiata, sest kõik nende kurjakuulutavad ennustused olid sama sisutühjad kui see puuõõs, kus Mang naisi kabistamas käis. Ja ükskõik, mida kõik ustavad Mallukavihkajad veel suures raevus suudavad välja mõelda, et kuidagigi seda olukorda seletada, kus ma tegin ikkagi midagi lõpuni ja sain mida tahtsin ja midagi “halvasti öelda”, et mind… eee.. kuvastada? Siis on see ausalt tühi vaev, sest öelgu teised, mis nad ütlevad, aga fakt on see, et noh… Mul on load, nii et suck on that, bitches! Teie ohite kuskil foorumis ja anonüümselt, ma elan rahus oma elu lubadega ja naeran aint pihku. Minu võit!
Kõikidele siiras kabuhirmus elavatele inimestele annan teada, et ma homme sõidan Ülemistelt Pärnu maanteele ja sealt pärast koju Männikule. Umbes 4 paiku, seega soovitan teil heaga sellel ajal enda rajooni, sinna Paldiski mnt kanti, jääda, sest sinna mul asja pole ja ehk jääte isegi ellu
Aga veits põnevil olen küll, mõelda vaid, saan terveks nvks auto, aga ma ei suuda välja mõelda, et kuhu ma sellega minema peaks, kui juba selline võimalus antud on. Ideid?