Mina, vana pakkimise ja postitamise vihkaja, olen sunnitud viimastel päevadel muudkui kleepima ja meilima ja meilidele vastama ja pakendama ja näpuga järge ajama ja… Lõpetasin just ENAMIKE küünalde pakkimise. Sorri, kes enda küünlad vetsupaberi sisse mässituna rimi kilekotist leiavad, mis on lõngaga kinni seotud. Mul pole enam kotte, teipi ega ühtegi karpi majapidamises alles. Aga kuna see tegemata töö mind nii kaua painanud on, siis lähen ja postitan MILJON pakki ära, raudselt ajan midagi veel segamini ja… Oeh. Kill me!
Ps! Kodus pole ikka netti ja kuidagi nii… hea on netitu olla. Nagu vanad eestlased muiste!
Ps2! 50 küünalt on alles, ma mõtlesin, et võiks Tallinnas teha mingi kohtumise, kus rüüpame veini ja soovijad saaks küünaldele ka järele tulla. Mis arvate? Aga ühesõnaga. 50 veel alles, kes ees, see mees!!!!