Ma vahel loen siin teiste blogidest asju ja löön imestusest käsi kokku. Esiteks – on alles kõikidel teistel kaasasündinud meisterdus- ja kokkamisoskused. Eks siin mina ka muidugi teinekord midagi kokku klopsin, aga olgem ausad, 90% asjadest, mida ma üritan, lihtsalt ei kuku välja. Näiteks viimased leivad, mis ma kokku keerasin, maitsesid nagu jahuplaat ja kõvastusid tunni ajaga nii ära, et ma oleks võinud neid külmrelvana kasutada. Teiseks, KUST SEE AEG VÕETAKSE, ET NEID KÕIKI ASJU TEHA?
Tahtsin mina ka kuuseokstest mega kaunistust teha, lõpptulemus oli ikka see, et mul oli nii kiire ja ma ei osanud midagi teha ja ma viskasin nad vaasi, ning pritsisin mingisuguse mürgiga kokku, mis tahtis kunstlumi olla.
Ega see mind tavaliselt ei heiduta. Ikka mul järjest tekib neid plaane ja mõtteid, et mida kõike grandioosset ma süüa teen või valmis meisterdan. Aga lõpptulemus on ikkagi see, et ma tulen töölt koju, nutan natukene selle segaduse peale, lükkan harjaga raja sisse, et inimlik liikuda oleks ja puhkan vähe diivanil. Seda niikaua, kuni tuleb Mari ja loobib mu raja jälle asju täis, mille peale korjan ma need ikkagi mingisse mänguasjakasti kokku, mille ta minuti pärast uuesti maha valab.
Eilseks oli meie köögis selline seis, et kui süüa tahtsid, pidid vannitoas endale taldriku ja kahvli ära pesema. Seda seetõttu, et noh, köögi kraanikauss on KAAREGA täis ja seal ei mahu midgai tegema. Nõudepesumasin on mul muidugi ka, aga see läks katki ja isegi seda ma ei suuda ära teha, et helistaks siis parandusmehele (kust ma saan mingi parandusmehe üldse?), kes selle korda teeks. Ja hoidku jumal selle eest, et keegi sealt seest siis nõud välja võtaks ja ära peseks. Oh ei! Seal sees asjad elavad juba uut elu oma hallitusemaailmas, aga minu lahendus on seda ust lihtsalt mitte avada.
Magamistuba näeb välja nagu mingi kodutute pesitsuspunkt, mida ma ka iga päev luban endale koristada, aga siis juhtub elu. Noh, et tuleb tööle minna ja töölt tulla ja Mariga sustriitada ja süüa teha ja siis ongi, naks, öö käes. No mida ma siis koristan ja millal? Nädalavahetusel nagu võiks, aga ma ei tahaaa-aaa-aa-aaa! Ma tahan lihtsalt olla ja lamada!
Olgu jumal armuline, et mul kord nädalas koristaja käib, ilma temata oleks ma ennast ammu mättasse löönud. Peakski uurima, et millal tal “jõuluvaheaeg” tuleb, et teaks inimesele boonustki anda selle eest, et ta minusuguse prükkari jama koristama peab pidevalt, aga no, nagu öeldud – olgu jumal talle armuline ta teenete eest!
Magamistuba ta mul siiski ei korista, sest ma nii südametu ka pole, et ma vaese inimese sinna põrgulõksu saadaks, kus on kuhjades ja kuhjades riideid. Kas mustad või puhtad, kes seda teab? Jumal teab, mida ta sealt veel leida võib?! Ei, eks ma pean sinna ikkagi mingi hetk ise sukelduma, aga noh, millal ometi?
Mari tuba tahab ka koristamist, aga no vaevalt, et ma sinna enne jõuan, kui enda omasse. Ja kassi liivakastid peaks ära puhastama? Jumal tänatud, et nad õues käivad, muidu oleks mul vist pool elamist täis situtud.
Samas ega on ka, iga jumala päev astub keegi meie majas kuse või sita sisse. Halvimal juhul mõlemasse. See mõte viib selleni, et äkki ma peaks Lottet VEEL rohkem õue tassima (kuigi kogu aeg tassin), aga no jeesus mul pole aega mitte midagi siin maailmas teha, välja arvatud ilmselgelt selle postituse kirjutamine.
Pean tööd tegema, last kasvatama, Kardole aega leidma, Lottega kooli minema, kui väga rõve tünn olla ei taha, siis peaks trenni minema, kunagi kaalusin isegi autokooli läbida (aga hui!), süüa on vaja teha, mingilgi määral koristada ja lisaks on mul veel blogiga mingid teemad ja lepingud ja koostööd ja pildistamised, mis tahavad ka tegemist ja….
Ja siis ma loen blogist, kuidas teised meisterdavad imeilusaid kitsesid, mis võttis raudselt nelisada aastat aega ja nüüd on neil ilus kodukaunistus (jep, tsau Aili!) ja mis mul on? Mul pole MIDAGI, sest mul POLE AEGA?! Kust teised selle aja võtavad? Kas teised ei ela mingit elu või… Või olen mina ainuke saamatu, kes ei oska lihtsalt elu elada?
Mul on tunne, et iga päev libiseb niiimoodi NAUHTI mööda, korraga on kell 23.00 ja pole jõudnud nagu midagi teha ja kuidagi olla, kui tuleb juba magama minna, et ärgata ja tööle tulla. Õnneks vähemalt tööl pole segamini ja isegi kui oleks, ega ma siis ei koristaks siin ka.
HELP PEOPLE!
