Tegime eile suhteliselt ootamatult väikse sutsaka Pärnusse. Ilm oli ilus, mu ema oli Pärnus, sõpradel puhkus ja nõnda me rõõmsalt suvepealinna sõitsimegi. Esiteks suutis Lende oma uhiuue turvatooli + Rena valged istmed oma lemmari Pombeli smuutiga nii ära lägastada, et endal hakkab ka paha sellele mõeldes. Reis hakkas edukalt, võiks nii öelda, eks. Õnneks tuli see suht okilt maha, aga no ikka :D
Ilm oli juba Tallinnas ilus, Pärnus läks ainult paremaks. Päike lõõskas, lastel oli viisakas tuju ja Pärnusse on mul alati hea meel jõuda. Ainukene miinus oli see, et ma suutsin autos korraks tunda, et oh pagan, jälle hakkab see mõnus “venitustunne” kõhus pihta, kui see juba TÄIE rauaga sisse lõi, ning viisakalt minuga terve päeva kaasas käis. Õnneks oli seltskond suur ja saime kõik lastehunnikule järgi jooksmisega hakkama, sain rahulikult kõikidele järele lonkida, muidu oleks vist Lottemaal päris kehva olnud. Ah, teate, mul Lottemaast nii palju pilte ja asju, et ma teen sellest üldse eraldi postituse kah, iga aasta olen teinud, mis ma siis sel aastal kehvem olen. Tahtsin juba eile teha, aga kuna mu arvutikott on teadmata kadunud, siis uut arvutit kotita kaasa tassida ei tihanud.
Millest ma aga rääkida võin on see, et seoses saate eetris olemisega, hakkan ma ennast vaikselt juba mingi kuulsusena tundma, kanna või kunstvuntse! Loe nüüd seda irooniaga, aga no päris huvitav, et kui muidu ikka MÕNIKORD superharva keegi mind ära tunneb, siis eilse jooksul kohe lausa viis inimest tulid ligi, tahtsid pilti ja rääkisid juttu minuga. Ja mitte ükski neist ei öelnud, et ma labane tont, kes nagunii lube ära ei tee või koledasti kõnnin. Ma ei saa aru, kus need lugejad ennast peidavad? Samas üks kirjutas eile, et nägid mind mehega Pärnu Maximas ja et ma olla päriselus kõhnem, kui telkus. Jee, vähemalt kuskil olen kõhnem. Suht nadi oleks, et telekas tundun jube sale ja päris elus vaarun nuka tagant välja nagu täisssöönd mauk.
Aga no mis nüüd minust ja minu “kuulsusest”, räägin teile hoopis sellest, kuidas me Renaga õhtul lapsed “maha raputasime” ja ise kahekesti välja läksime. Oh, kuidas võib “väljas käimise” termin aastatega erineva tähenduse saada. Kunagi oleks see tähendanud raju peoõhtut ja vastu hommikut koju roomamist, nüüd tähendas see seda, et käisime Jahtklubi restoranis õhtustamas ja edasi läksime romantilisele päikseloojangukruiisile Pärnu jõel. Hehe, kuu aja jooksul teine päikseloojangukruiis, kuhu ma sõbrannaga läksin, mitte oma armsa Kardokesega.
Nii nadid sotsiaalmeediahundid, et ainukene pilt Jahtklubis käigust oli vot see pilt sõbrannast, mis ma saabudes tegin. Ma siis niisama mainin ära, et ma sõin merekarpe ja väga head olid :)
Mitte, et mul oleks Kardoga minemise vastu miskit, aga lihtsalt polnud saanud sõbrantsiga ammu juttu puhuda ja tundus mõnus vaheldus veits kruiisitada. Seda enam, et üldiselt on sellised veesõidud seostunud mulle pigem väljamaatrippidega, siin Eestis polegi nagu kuskil niimoodi käinud. Lastele oleks see ka kindlasti meeldinud, aga Lendega oleks ma seal pigem kandekoti abi kasutanud, sest 2.5h oleks talle natukene palju niisama “istuda” ja Mari olekski kaasa saanud, aga õhtune tuur hakkas kell 20.00 ja kestis piisavalt kaua, et laste uneaega sisse sõita. Vot nii palju vabandusi peab üks ristiinimene teile ette laduma, et saaks rahus edasi elada teadmisega, et ma sedapuhku valisin oma sõbranna perekonna asemel. Andestage, kui vähegi võite!
Me valisimegi söömiseks spets Jahtklubi, sest see oli meie paadi väljumispunktile lähedal (pmst Pärnu kontsertmaja kõrvalt läks). Sõime kiirelt ära, vaarusime teisele poole sillajalamit ja olimegi kohal. Samas kui sinna jõudsime, siis vaatasime küll, et apppiiii, kas kõik need inimesed üldse mahuvad sinna väikesesse paati. Selgus, et mahtusime küll ja ruumi oli täitsa piisavalt. Sai õues istuda, sees oli kaks “korrust”, all veel kohvik kah, seega igati lahe olemine.
Räägin siis asjast kah – tegemist on Pärnu Cruises paadisõiduga, kus saab ilusa ilmaga sõita iga paari tunni takka. Päevased tripid on 1.5h ja kui me oleks jõudnud, siis me oleks enne Lottemaad 12nese laeva peale minna tahtnud, siis oleksime lapsedki ühes haaranud. Hiljem mõtlesime, et tegelikult oli see hea, et me päeval nii kaua munesime ja varasemase reisu peale ei jõudnud. Eilne ilm oli lihtsalt nii troopiline ja kõrvetav, et seal oleks vist kohe päris palav olnud. Samas hea ilm meelitas inimesi ligi, nii et terve päev olid reisid täitsa täis. Endal lihtsam üle elada, kui lastega kuumas olla. Samas sellise “normaalse” Eesti suveilmaga viiks lapsed küll paadiga sõitma. Päevaste ja lühemate trippide hind on suurtele 10€ ja kuni 12-aastastele lastele 5€. Alla kahesed saavad tasuta. Perepilet 25€. Õhtune reis on, nagu öeldud, 2.5h ja selle hind on täiskasvanutele 17€ ja lastele 7€, perekas 35€.
Eile teiste reisijate seas ringi vaadates oli igasuguseid seltskondi. Oli peresid lastega, oli sõbrannadepunte, nooremaid kui vanemaid. Oli sõpradeseltskondi ja oli ka loomulikult paarikesi, kes romantiliselt teineteise ümber põimudes loojangut vaatasid. Vaade oli muidugi võimas ka, ei saa midagi kurta. Meie aga istusime ja jutustasime niisama maast ja ilmast, nagu naised ennemuiste. All oli kohvik, kust sai juua ja snäkki, nii et 2.5h möödus linnutiivul.
Mul endal muidugi nadi tunne sees, sest ma ju tegelikult lubasin Marile Pärnu sõites, et lähme paadiga sõitma, aga lõppkokkuvõttes lasin teise tuimalt üle. Vähe sellest – me tulime koju tagasi ka sootuks ilma temata. Nimelt on mu ema veel paar päeva Pärnus ja täna viidi Mari näiteks Terviseparadiisi ujuma. Kui me talt enne küsisime, et kas tuled koju või lähed Tiina, Riki ja Myga ujuma, siis istuti My autosse ja hõigati “head aega!”. Seega oleme nüüd kodus vaid ühe ühe lastud lapsega kahe asemel, aga ma vannun, et kui ma veel Pärnusse sattuma peaks, siis ma oma lapsed sinna paati lohistan. Neile ju tõesti meeldiks, lihtsalt mul oli vahepeal natsa sõbrannatada vaja ja kõik need teised vabandused ka, mis ma siin enne ette laotasin.
Kui kellelgi veel Pärnusse asja selle suve jooksul on ja nüüd mõtleb, et võiks ju ka väikse tiiru teha, siis ma ütlen, et minge aga heaga! Tore on, nii lastega kui lasteta. Ja kui keegi tahaks endale pileti võita, siis hakake Pärnu Cruises sõbraks FBis (seda saab teha siia klikkides) ja andke mulle teada, kas tahate võita perepileti või lihtsalt pileti kahele, et armsam või armas sõbranna tiirule viia. Võitja saab muidugi ka ise valida, kas tahab teha päikseloojangutripi, või lühema versiooni.
*Postitus sündis koostöös Pärnu Cruises paadikesega