Mõni aeg tagasi mainis Mari korra, et ta ei saa hambaid pesta, sest hammas teeb haiget. Noh, ma ei võtnud seda kuigi tõsiselt, sest hambapesust viilimiseks võib igasuguseid asju öelda ja peale seda ei olnud pikalt juttu, et hammas valus oleks. Kuni ühel hetkel hakkas Mari seda juttu mitu korda rääkima. Hambaarst oli aga puhkusel ja kuna otseselt väga valus tal ei tundnud olevat, va et mõnikord nentis, et hammas on katki, siis mõtlesime, et kannatab puhkuse lõpuni oodata küll.
Üleeile õhtul rääkis Mari jälle, et hammas valutab ja õnneks oli ka arst puhkuselt tagasi – saime Gaili juurde juba järgmiseks päevaks aja kirja panna. Läksin mina siis lastega magama, mõlemad jäid suht kiiresti tuttu ja mina lamasin veel voodis telefonis, kui äkki Mari nuttes ärkas ja korrutas, et hammas on valus. Reaalselt niii kõvasti ja haledalt nuttis, rääkis aina, et “minu emmeke, minu emmeke” nuuksus ja habises. Täitsa hirm tuli nahka. Saime ta kuidagi magama, aga poole tunni pärast ärkas samamoodi ja magama jäi alles siis, kui me talle palavikualandajat andsime, ei osanud midagi muud teha ka. Otsaesine küll kuum ei olnud, aga keha lausa huugas. Lõpuks sai ka tema sõba silmale.
Järgmisel hommikul viis mu ema ta hambaarstile, aga tulemuseks oli see, et suud ta lahti ei teinudki. Gaili sõnul oli seal väike põletik tekkimas, aga kuna sundida on last ka üsna keeruline, siis leppisime kokku, et proovime täna uuesti õnne. Ööseks läks Mari mu ema juurde ja hommikul helistaski minu ema uudistega, et Maril tekkis öösel kõrge palavik ja takkatipuks paistetas pool nägu nii üles, et isegi silm on kinni paistetanud. Vaene laps!
Kuna mul oli tolleks hetkeks töö tehtud, siis läksin ka hambaarsti juurde, et nendega seal kohtuda. Gaili viis Mari üksi kabinetti ja see kisa mis sealt tuli… No täitsa õudne oli seda kuulata. Isegi vastuvõtus istuv naisterahvas vaatas kaastundlikult sinna ukse poole, aga no ei olnud midagi teha. Tuli see hammas lahti puurida, sest ega see niimoodi ju jääda saanud. Kui ta sealt lõpuks välja tuli, siis küll kenasti hambaarstiga käest kinni, aga no näha oli, et ega see tujuke kõige parem ei olnud. Rõõmsaks ei teinud ka teda fakt, et ta sinna ülehomme tagasi peab minema.
Lubasin talle, et kui ta läheb, siis saab endale uue Lego valida ja mida kõike veel, aga Mari raputas ainult konkreetselt pead. Eks näis, mis ta neljapäeval seal hambaarstil tegema hakkab…
Koduteel pidime välja ostma ka antibiootikumid. Ma pole kunagi lastele enne antibjotse andnud, aga no ega pole neid ka välja kirjutatud – sedapuhku aga pole midagi teha, no täitsa õudne ikka, milline vaene laps välja näeb. Tänaval, teel apteeki, vaatasid inimesed mind ka sellise näoga, et küllap ma vaesekest peksan või midagi. No vaadake ise…
Ma panen teile kõigile südamele, et lastega tuleb vähemalt kord poole aasta jooksul hambaarstis kontrollis käia. Ma ütleks muidu aasta, aga no see auk ja põletik tekkis küll nii kiiresti, et aastaga oleks tal vist ma ei tea mis asi seal juba juhtunud. Ei saa muidugi väita, et nüüd kõigil juhtub, aga parem karta kui kahetseda, eksole. Praegu on olukord selline, et kuna põletik juba välja löönud on (eks palavad ilmad mängivad ka rolli), siis on olukord lapsele päris valus ja teeb teda väga õnnetuks. Tõesti ko-hu-tav on teda nii näha ja otseloomulikult süüdistan ma ennast, et oleks võinud ju kohe kuskile tormata, aga tõepoolest ei osanud aimatagi, et asi nii hull on.
Iga kell võtaks tema valu ja põletiku endale, aga no ei saa, seega peame tegema endast kõikvõimaliku, et tal kuni paranemiseni hea oleks. Õnneks ei ole me selles üksi, sest Lego tiim nägi Instagrammist, et Maril selline kurb päev on ja saatis meile ukse taha suure paki, et haige lapse tuju natukene paremaks teha. Kaks suurt Marile ja ühe Lendele ka, et tema ennast täitsa kõrvalejäetuna ei tunneks. Tõepoolest, tal on hetkel nohu ja lisaks lõi Mari eile tal vannitoaukse üle varba, nii et pool küünt tagurpidi, seega on ka tema kingituse ära teeninud.
Mari enda saagiga.
Suurem kui laps ise.
Kumba enne kokku panna?
Lende on oma karbikese üle ka väga õnnelik – nagu näha!
Kardo rääkis, et kui tema väike oli, siis sai ta alati peale hambaarstil käiku väikse Lego. Tõsi ta ju on, et suur vaprustükk nõuab head kingitust ja kui muidu on Mari esmavalik poes üllatusmuna, siis magusat ei hakka ju lapsele ostma, kui teine poolpaistes on ja hambas auk. Ei mingit magusat! Muidugi ega ta vist ei tahaks ka, sest ta pole täna mitte midagi söönud, ainult vett joonud. Aga Lego, see on ideaalne kingitus, sest neid kulub ju alati marjaks ja müügil on ka pisikesi pakke, mida saab olemasolevatesse kollektsioonidesse lisada. Ma ju näitasin ühes postituses, et meil on lausa Legolaud meisterdatud ja selle kõrval olev kummut on kolme sahtli jagu legosid täis.
Kuna lapsi on ja tuleb juurde, siis on nendel Duplotel kindlasti pikk iga ja pole üldse kartustki, et need seisma jäävad. Peale selle, et arendavad peenmotoorikat, siis on lastel ju endal ka tore igasuguseid rollimänge mängida ja ehitades fantaasia tööle panna.
Issi abiga pandi kokku terve lõbustuspark
Ma võtsin lihtsama ehitustöö enda kaela ja panin koos Lendega väiksema lego kokku.
Igatahes mina leian, et lapsel on igati õigus haiguse ajal saada natukene rohkem poputatud – suur aitäh Legole märkamast ja vaest last haiguse ajal rõõmustamast. Ta mängib praegu juba teist tundi enda komplektidega ja ei ole veel kordagi meelde tulnud talle see, et valus on. Ja see on ainult hea!
Ja eks aeg-ajalt vajab iga laps lohutust. Olgu see siis haigus või ükskõik milline muu häda, siis on ju hea, kui “varulohutus” on kodus varnast võtta. Ei, ei, ärge valesti aru saage, et ainult ASJADEGA last lohutama peaks, aga üks mõnus kingitus, mis rõõmu toob raskel ajal, on ju endagi hea saada, rääkimata lapsest, eks? Aga kui teil juhtumisi sellist varu kapis pole, siis hea meelega saadan teile ka. Ega Maril nii palju ka vaja pole – mõni laps ei saa sünnaks ka nii uhket komplekti. Kuna meil kaks kingituseks pakkuda, siis teen nii, et ühe paki loosin välja blogis ja teise FBis. Et blogiloosis osaleda, siis pole vaja teha muud, kui räägi kaasa, et kuidas sina haiget last lohutad ja vali välja, kumma lego sa endale koju igaks juhuks ootele võtaks, kas farmi või linnamaja.
*Legod kingina saadud