Uskumatu, aga ma olen elus! Nii imelik tunne oli rooli istuda ja nagu… päris liiklusesse minna, aga hämmastaval kombel oli see palju lihtsam, kui ma mäletasin. Eks suurt rolli mängib siin see, et ma ei pidanud kogu aeg selle käigukangiga jamama, sest sõita oli nii imelihtne! Okei, esimesest parklast sõitsin ma vist küll aegluubis välja, sest ma korraks läksin nii segadusse, et kas ma pidin aeglustades või seistes midagi selle käigukangiga ka tegema, aga kui mulle meenus, mida õpetaja platsil rääkis, siis edasi oli päris hea.
Sõitsime mustamäel ja õismäel ja nõmmel ja järvel ja igal pool oli päris hästi. Ühtegi maru dramaatilist viga ei teinud, aga sellest sain ma küll aru, et eesolevate autode pealt “spikerdada” on võimatu, sest enamik neist sõidavad liiga kiiresti ja ei täida liikluses kõiki nõudeid, mida eksamil nõutakse. No ala seisime foori taga ja õpetaja ütleb, et pane suund ka sisse (kuigi see rida, kus me olime, sealt saigi ainult vasakule minna), aga minu ees olevatel autodel suunda sees ei olnud. Siis ta ütleski, et ära parem teisi vaata, sest kui eksamil nii teha, võid naks läbi kukkuda. Vahepeal oli küll selline tunne, et ma venin seal teiste autode vahel nagu tigu, kuigi mina sõitsin 50ga nagu lubatud, siis teised panid must mööda nagu tänavapostist.
Seda ma sain küll aru, et autotunnetust kui sellist mul väga pole. Et ma kipun kalduma liiga paremale, sest alateadvus ütleb, et ära igaks juhuks vastassuunale liiga lähedale sõida. Aga Kardo pakkus ka, et küllap see tuleb ajaga, millal ma paremini mõistan, et kuidas ma autoga täpselt teel asetun. Täna oli paar korda nii, et esiklaasist välja vaadates tundus, et ma olen jumala teeperve kõrval, aga peeglist vaadates nägin, et veel hulk maad on vahel. Aga no õnneks on see väike asi ja laabub kindlasti kiiresti. Vaja ainult rohkem sõita!
Kui ma täna sõiduõpetajale ütlesin, et mu eelmine õpetaja mulle otse ütles, et mul rooli asja pole, siis tema ütles, et ta küll ei näe põhjust, miks ma lube saama ei peaks ja mu sõidul polevat häda üldse kedagi. Ehk tõesti oligi asi selles, et ma ei saanud ka vanasti selle käigukangiga hakkama ja nüüd selle jamata on täitsa hea sõita. Ma mäletan, et vanasti oli mul sõidutunnis jube kramp sees ja kartsin iga vastutulevat autot, aga täna oli selline tunne, et… ma saan sellega hakkama küll! Miks ma küll varem automaatkäigukasti ei proovinud?
Edaspidi proovin iga nädal vähemalt 2-3 sõidutundi teha ja mitte suuremaid pause enam sisse lasta, sest ma usun, et nii harjub selle tunnetusega kõige paremini ära. Ainult, et lõpuks ma pean endale vist täpselt samasuguse auto ostma, kui ma ainult seda käsitlema õpin :D
Mina peale tänast sõidutundi ennast stuudios kõikvõimsana tundmas. Ma jäin ellu! Ja sõitsin! :D / Me after today’s lesson feeling almighty in the studio. I survived! And drove! :D
Unbelievable, but I am alive! It was so strange being behind the wheel and like … go into real traffic, but amazingly it was a lot easier than I remembered. I guess a big part of that was the fact that I didn’t have to worry about changing the gears, because driving was super simple! OK, I think I crawled out of the first parking lot, because I got so confused if I had to do something with the gears while slowing down or stopping, but then I remembered what the instructor had told me and from there on it was pretty good.
We drove in mustamäe and õismäe and nõmme and järve and it was pretty good all around. I didn’t make any dramatic mistakes, because I have realized that copying other drivers doesn’t work, because most of them are going too fast and are not following the rules that are required in the driving test. For example we are standing behind a red light and the instructor is telling me to turn on my indicator, (even though the lane we are in is a left turn only lane) and the cars in front of me do not have their indicators on. Then he told me not to pay attention to the others, because if you do as they do in the test you will fail. There were moments where I felt I was going at the rate of a snail, although I was going exactly the speed limit, 50 km/h, everyone kept passing me like I was a lamppost.
I did realize I have no feel of the size of the car. I kept going too far right, because my subconscious is tell me not to go too close to the oncoming traffic. But Kardo also thought that I will get it with time, when I have a better idea where on the road I am exactly with my car. Today there were a couple of times I looked out from the front and thought I was for sure at the very edge of the road, but checking the mirrors, I realized I had plenty of room. Luckily it’s a minor thing and it will pass with practice. I just have to drive more!
When I told my instructor that the previous teacher I had told me I have no business being behind the wheel and he assured me that he doesn’t see any reason why I shouldn’t get my licence and my driving is OK. Maybe it really was just the hassle of changing the gears and now I am OK without it. I remember that back in the day I was so nervous in the driving lesson and I was afraid of all cars coming the opposite direction, but today I felt like … I can do this! Why have I not tried automatics before?
Going forward I will try to get at least 2-3 driving lessons in and not have bigger gaps, because I believe that’s how I can get used to the car the quickest. It’s just that at the end of this I have to buy the exact model when I finally know how to handle it :D