Tüüpiline eestlane – kohe kui esimene päike väljas on, on tarvis kohe grilli sussutama minna, nõnda ka meie. Tegime väikse poetreti ja ostsime grillimiseks vajalikku head-paremat. Kuigi tõele au andes tegi grillimise osa ära hoopis Kardo, mina olin rohkem tubaste tegevuste juures, sest mul hakkas poes käies pea nii kohutavalt ringi käima, et pidin koju tagasi tulema. Oh neid rasedusrõõme. Aga Lende sai vähemalt issiga õue kaasa minna ja aias ringi tuiata, ta avastas sealt ka Mari ratta, mis talle täiega meeldis.
Minu isud on praegu sellised, et liha suutsin süüa väikse tükikese, mais ja krevetid läksid nagu soojad saiad. Jumal tänatud, et suures Maximas ka värskeid suuri krevette on!
Karbonaad! Kardo lemmikud lihatükid!
Mul oli kohutav soolakurgi nälg ja üks hea inimene soovitas purki panna kurgisektorid, soola, tilli ja purustatud küüslauku. Natukene raputamist ja tõepoolest – soolakurgid nagu päris! Andke nüüd andeks, aga ma toitun nendest kurkidest vist küll nüüd järgnevad eluaeg iga päev. Mmm… Kurgid! Lende nõustus, et head on!
Päris mõnus suvine tunne tuli grillliha, värsket hapukurki ja tomati-kurgi-hapukooresalatit süüa. Päike paistis ja kui silmad kinni panna, siis tekkis korraks tunne, et ongi suvi käes. Oh, tuleks ta vaid juba!
Poes tuli mulle mõte teha ka Signe kuulsat pasteeti. Polnud seda muidugi küll ise teha proovinud, või noh, tegelikult üldse polnud ma kunagi pasteeditegu katsetanud. Kuna aga eile seda retsepti meie Naistelehe kambas jagati, tuli mõte proovida ja noh… ütleme nii, et mõte sellest, et enne tundus mulle Selveri köögi pasteet hea, ajab mind praegu naerma. See isetehtud pasteet on I-ME-LI-NE ja ilmselt pean ma edaspidi toitumagi vaid nendest kurkidest ja pasteedist.
Vot sellised lood siis meie majas, sellisel kevadisel päeval. Kas teie olete juba esimese grilli ära teinud?
*Postitus sündis koostöös Maximaga