Sattusin eile mingi segase otsa. Okei, ma satun tihti mingisugste segaste otsa, aga eile konkreetsemalt kirjutas mulle üks naisterahvas, kes uuris, mida ma oma deklarirahadega tegin. Ma nimelt kirjutasin FB’i, et näed, kätte saadud ja kohe kulutatud ka ja ühele kommentaarile vastasin, et 330 eurost 275 läks ühe perekonna aitamiseks. Seega ma vastasingi, et ma kenasti juba vastasin sellele küsimusele, et loe kommentaaridest.
“Miks sa seda naist aitasid? Kust sa võtad, et ta pettur polnud?” uuris naine uuesti. Ma ütlesin ausalt, et ega ma 100% ei teagi, kas oli või ei olnud. Ma teadsin ainult, et tal üürivõlg 170€ ja kodus on ainult kuivaineid lastele süüa anda. Lisaks elavad temaga ka vanaema ja vanaisa, seega kahju hakkas. Veendumiseks küsisin ma ainult üürileandja numbrit ja uurisin, kas võlg on tõesti 170 ja kuidas eelnevalt maksmisega olnud on. Kuna vastati, et muidu tunduvad korralikud inimesed, siis mõtlesingi, et okei, võin ju aidata. Aga kuskile raha kanda, noh, ma ei tea. Seega palusin Triinult abi, kandsin talle raha üle, et ta üüriraha sulas perekonnale viiks ja lisaks sinna süüa ka kaasa ostaks. Nõda ta ka tegi, mis on väga armas, sest ta sõitis nutva lapsega mitukümmend kiltsi siia-sinna.
Ühesõnaga, long story short, umbes nii see värk oli.
“No aga aita mind siis ka, kui sa nii väga kõiki aidata tahad,” põrutas võõras naisterahvas äkki. (Minu meeles jättis veel blogisse ka samasisulisi kommentaare, või see oli keegi teine, täpselt samade küsimustega inimene :D). Ma olin veits nagu… Eee…Mida? Miks ma pean võõrast inimest aitama.
“Ise sa kogu aeg uhkustad sellega, et aitad seda ja teist, aita siis või ole vait, muidu pole abistamine siiras!” sain ma siis teada.
Arvestades, et ma nagunii kõikidest asjadest räägin teile, kas ma peaks aitamisi varjama? Et muidu on sitasti aidatud, kui selle kohta suu lahti teen? Mul pole absoluutselt olnud plaani UHKUSTADA kellegi aitamisega, sest see on tõepoolest selline asi, mida kõik teha saavad, kellel vähegi tahtmist ja võimalust on. Ma lihtsalt olen väga emotsionaalne inimene ja mul pole kunagi elus rahaga suuremat sorti sidet olnud, et elu eest iga kopikat kokku hoida üritanud oleksin. Seega tundub mulle loogiline, et kui mul on ja kellelgi teisel pole, siis ma annan.
Muidugi ma olen täiesti kindel, et seda on mõnuga ära kasutatud ja kasutatakse kindlasti veel ka, aga laias laastus, mind ei huvita :D Mina olen talitanud oma südametunnistuse järgi ja see, kas see inimene oli aus või mitte, see on tema südametunnistuse asi. Ja teisi aidata on ju hea tunne, miks mitte siis seda ka teistele jagada? Ma päris ausalt ei arva, et see peaks nüüd mingi riigisaladus olema, sest aitamisega “uhkustamine” nullib selle ära. Ala ostad kellelegi pätsi leiba ja räägid sõbrale ka, siis see tühja kõhuga inimene ei saagi sellest leivast kõhtu täis, sest sa ju… RÄÄKISID! :D
Ühesõnaga, lõpuks sain mõnuga sõimu, et ma sellele võõrale naisele 30€ ei kanna (ta isegi ei öelnud, miks seda vaja on) ja kirsina tordil saatis ta mu perse ja lubas kõik mu feik heateod paljastada.
Ma ütlen kohe ära ka, et mul on nüüd mõneks ajaks heategude limiit täis, sest mul tegelt ka on vahepeal vaja ise elada ja nii :D (Nali, tegelt ei julge enam uhkustada ja muidu ju head teha mõtet pole). Jään paljastamist ootama.
I stumbled upon a nutcase yesterday. OK, I often find the crazy people, but yesterday this woman writes me wanting to know where I spent my tax return. I posted on Facbook that I got it and spent it right away and replied to a comment under that post that from the 330 $ return I helped a family in need with 275 €. So I answered this person politely that I answered this question already and to read the comments.
“Why did you help that woman? How do you know they aren’t a fraud” she asked. I told her honestly that I couldn’t be a 100% sure whether they are or aren’t. All I knew was that they had a rental debt pf 170 € and only rice to feed the kids at home. In addition their grandmother and -father live with them too, so I felt bad. To make sure I asked for the landlord’s phone number and asked if the debt was really 170 € and have they had any past troubles with payments. They answered that the tenants seem like decent people, so I thought I can help a little. But to just make a money transfer, I don’t know.. So I asked for Triinu’s help, transferred her the money so she can deliver it in cash and also buy them some food. And that’s what she did, which was really sweet considering she had to make this 20 kilometer trip with a crying baby.
Anyway, long story short, that’s how that went.
“But why don’t you help me too, if you have such a need to help everyone” the crazy person said suddenly. (I think she left the same type of comments on the blog, or it was someone else with exactly the same questions:D) And I was like … eeerm…. What? Why should I help a complete stranger.
“You keep bragging about how you helped this person and this person, either help or shut up, otherwise the help isn’t sincere” I then found out
Considering I tell you guys everything anyway, why would I hide helping someone? Like it was shitty help if I told you? I had absolutely no plan to BRAG about helping someone, because it’s honestly something anyone, who has even a little bit of will and opportunity to, can do. I am just a very emotional person and I haven’t had any big connection to money my whole life, so I don’t hold on to every cent for dear life. So it makes sense that I help someone who has less than me.
Of course I’m sure people have used me in the past and will do so in the future, but in the grand scheme of things – I don’t care :D I have acted on my consciousness and whether the person on the receiving end is being truthful or not is on their consciousness. And it feels good to help others, so why not share that? I honestly don’t think it should be some big government secret, because you ruin it by “bragging”. For example if you buy someone bred and tell your friend about it, the person who was hungry will not be fed, because you TOLD :D
Anyway, I got scolded for not giving this woman 30 € (she wouldn’t even say what the money was for) and as the icing on the cake she told me to go to hell and promised to expose all my fake good deeds.
I should also add that I have met my quota for good deeds, because I do have to live my own life as well :D (just kidding, I just don’t dare to brag anymore and there’s no point in doing good otherwise). I look forward to being exposed.