Ma olen juba jupp aega mõelnud, mismoodi ma sellest nüüd rääkima peaksin. Arvestades, et mu blogi sai hoo sisse minu raseduse ja beebi saamise ajal, siis ei ole ma kunagi leidnud õiget….olukorda, kus mainida oma vaateid narkopoliitika alal. Esiteks selle pärast, et noh, ei tundnud kuidagi adekvaatne vastsündinud beebi kõrvalt kirjutada sellest, kuidas kanep tuleks dekriminaliseerida. Ometi on see 100% minu nägemus ja ma nõustun täielikult selle kampaaniaga, mis hetkel käib – Laske elada!
See on tõepoolest naeruväärne, et Eesti on ESIMESEL kohal narkosurmade poolest. Ja uskuge mind, need ei ole teps mitte mingid kanepisurmad, vaid vana hea fentanüüli süü. Ma ütlen ausalt, ma ei tea täpselt, mis see fentanüül on, aga ilmselgelt on see mingi süstitav sodi, mida eestlased usinalt ninna tõmbavad, suitsetavad ja süstivad.
Teha selle suhtes ei tundu nagu midagi olevat. Selles suhtes, et fentanüüli kasutajad vajavad keskmiselt 5 doosi narksi päevas. Kui arvestada, et 1 doos maksab 10 euri, siis on vaja sellel sõltlasel saada päevas kokku 50 euri. Kust saab töötu narkomaan 50 euri? Tal on selleks 3 võimalust – varastada, ennast müüa või hakata ise diileriks, mis on veel kõige haigem variant, sest esiteks hakkab ta teistele narksi peale suruma (noortele ja rumalatele, kes ehk proovida tahaks) või süstib seda endale liiga palju sisse (sest ainet on ju vabalt käes) ja sureb üledoosi.
Mida teeb politsei nende narkomaanidega? Ma usun, et eriti mitte midagi – vahepeal viib kuskile kainerisse, siis ehk paneb korra luku taha, ma ei kujuta ette, kas nad mingeid rahatrahve saavad? Isegi kui saavad, siis ega sellest suurt vahet pole, sest neile narkaritele ei ole oluline maksta ära oma trahv, vaid oluline on leida 10 euri uue doosi jaoks.
Ma ei ole ise kunagi ühtegi fentanüüli narkarit näinud, aga Nihilistis on neid stoorisid päris palju ja neid lugeda on enam kui õõvastav. Tavalised inimesed, harilikud noored. Lihtsalt vale seltskond, paar vale valikut ja ühel hetkel on nad mingis jubedas lõksus, kus tuleb kas ennast müüa või kasvõi varastada lähedastelt, et ennast lihtsalt aeglaselt süstlaga tappa. See on lihtsalt õudne reaalsus. Need inimesed ei pruugi olla mingid suvalised “kopli narkarid”. See võib olla teie väike vend, kellele keegi peol pakub “lahedat asja suitsetada või ninna tõmmata”. See võib olla sinu sõbranna. Sinu isa. Sinu naaber. Sinu kolleeg. Eriti haavatavad ja mõjutatavad on muidugi noored.
Mina hetkel saan jah öelda, et kui keegi tuleks ja pakuks mulle, et jou, kas sa tahaksid midagi ninna tõmmata, siis ma vastaks loomulikult ei. Kas ma saan öelda, et ma elusees ei ole midagi ninna tõmmanud? Ei. Ja ma tean väga hästi, mis tunne on, kui mingi suvaline peopull või “ah me ju niisama proovime midagi” võib lõppeda sellega, et keegi ennast süstib. Ei, see ei olnud mina, aga see oli mulle väga lähedane inimene ja see hirmutas mu väga ära. Mistõttu lõpetasin ma need “peotriibud” kenasti ära. Sest ma kartsin. Aga mis siis, kui sellel hetkel oleks sõbranna mind ära rääkinud ja ma oleks ka proovinud? Issand, ma ei tea isegi mida öelda, sest ma ei tea, mismoodi oleksid need asjad lõppenud. Aga elu on selline nüansse täis asi ja keegi ei saa vist kunagi öelda, et ah mind see ei puuduta, mina selliseid inimesi ei tea ja mind see ei huvita. Usu mind, ma ei käinud kuskil kuulutamas, et jou, tegin siin nädalavahetusel narksi! See ei teinud seda siiski olematuks. Seega loo moraal – sa ei tea, millega inimesed su ümbert tegelevad. Kui suures jamas nad tegelikult olla võib. Kui jubeda tiksuva pommi otsas istuvad.
Ärge muretsege, ma ei olnud omadega kuskil koplis ega midagi, aga ma näen, kuidas see oleks vaid paari vale valikuga võinud väga persse minna. Lisaks ma ei teinud ka fentanüüli, aga päris ausalt ei olnud ma ise ka kindel MIDA meile müüdi, sest noh, väga ei huvitanud nagu ka tol ajal.
Kas teie teate kedagi, kes on fentanüüli teinud? Olete ehk ise? Kui jah, siis kirjutage mulle. Säilitan anonüümsuse ja saame ehk teie stoorit jagades kedagi aidata.
Nii, ühesõnaga ma loodan, et ma sain teile selgeks teha selle, et see probleem on nii laiahaardeline ja hirmus, kuid selle vastu ei ole nagu midagi teha. Ma ei tea, kas te nägite seda intervjuud, kus Heidi Purga nutma hakkas ja ütles, et nad on ju ka kellegi lapsed. On. Ja seda on õudne mõelda. Kuidagi peab ka nende “mõttetute narkarite” elu saama inimväärsemaks. Et nad ei peaks varastama ja ennast müüma. Mis siis, et narkomaanid, ikkagi inimesed ja kellegi lapsed. Ja me keegi ei tea, kellega või millal nii minna võib.
Ma pean tunnistama, et ma ise olen ka mõelnud, et kurat, tehku rahulikult üledoos ja surgu kuskil omaette maha, et mis me ikka maksumaksjatena nende elustavaid süste jne kinni maksame. Aga tegelikult see on ju hirmus asi mida mõelda. Need on meie riigi kodanikud, kellegi lähedased, kellegi emad, kellegi lapsed, kellegi vennad. Ja mina mõtlen siin, et pohui, surge maha või müüge ennast, I dont care. Õudne. Nüüd tundub mulle palju loogilisem see, et võiks töötada välja ja rakendada fentanüülisõltuvuse vastaseid meetmeid, nt heroiini asendusteraapia ja süstimistoad. See puudutab kümneid tuhandeid Eesti noori, kes muidu on määratud surma! Süstimistoas saaksid nad siis mingisugust fentanüüli aseainet, lisaks oleksid nad siiski vähemalt kuskil silma all, et keegi saab neile vajadusel kutsuda kiirabi jne. LISAKS ei peaks nad ennast selle eest müüma või midagi varastama.
Jah, mulle tundub ka õudne kellelegi vabatahtlikult ja tasuta narksi jagada, aga nagu näha, siis muud varianti pole. Sest selle kätte saavad nad nagunii. Näiteks sinu keldrist jalgratta varastades. Või sinu vanaema käekoti tuuri lastes. Või sinu väikse õe seljakoti ära röövides. Või kellegi maha lüües. Vahet pole, nad saavad selle nii ehk naa. Sest nad on haiged inimesed ja sõltlased, kes võiksid saada endale säilitada vähemalt mingisuguse inimlikkuse ja väärikuse. Vaevalt, et keegi tahab lits olla või varastada – nad on haiged ja neil lihtsalt ei ole muud võimalust funktsioneerimiseks.
Nüüd jõuame selleni, KUI TOBE on Eesti kanepipoliitika. Mul oli kunagi üks tuttav, kes kasvatas kodus ÜHTE taime iseendale tarbimiseks, jäi sellega vahele ja sai mingid mega trahvid peale, hea ei vangi ei pandud. Aga inimesed on praegugi vangis, selle eest, et nad tahavad teinekord rahumeeli ühe väikse joindi suitsetada. Absurd!
Alkohol ja tubakas tapab aastas miljoneid inimesi = legaalne. Kanep, mis ei ole elus kedagi ära tapnud ja muudab inimese pigem rahulikuks ja kreatiivseks = illegaalne ja võid rahus vangi minna.
Kas teie meelest see pole tobe? Tavaline taim. Ei midagi muud. Looduslik. Ei muuda inimest ei kurjaks, ei vägivaldseks. Pigem ajab naerma ja teeb ehk veidi aeglasemaks, aga tühja sellest onju. Aga miskipärast mega “kurja juur” ja väidetavalt ka esimene samm kangema kraamini.
Ma võin siinkohal kõikidele teile öelda, kes pole juhuslikult kanepit proovinud – kanepit suitsetamisest tekkivat tunnet ei saa sa küll mitte ühegi teise narksiga. Kohe kindlasti mitte. Ja kui sa oled näiteks ühe joindi ära tõmmanud ja peale seda sarja vaatad ja kooki sööd, siis viimane asi su mõttes on, et kle järgmiseks võiks hero teha. Päriselt ka ei ole nii 
Ma muidugi ei rõhuta siin seda, et hakake nüüd kõik täiega kanepit suitsetama – muidugi mitte. Ma lihtsalt ütlen, et minu meelest need, kes seda teha TAHAVAD võiksid seda teha. Ilma, et neid selle eest vangi saadetaks. Miks on vahet, kas inimene joob peale tööpäeva kolm õlle ja on selle juures “tavaline eesti mees”, või teeb peale tööd väikse piibuhiti. Miks üks teisest halvem on? St ma arvan küll, et alkohol on tervisele kindlasti kahjulikum, kui väike hitt.
On muidugi inimesi, kellele kanep ei sobi. Kardo rääkis mulle kunagi MEGA õudsa loo sellest, kuidas tal mingi klassivend (?) või keegi tuttav oli kanepit teinud ja mingi psühhoosihoo saanud ja sadas keset ööd Kardo tuppa ja küsis, et miks Kardo ta hambaid viilinud on. CREEPY! Aga noh, sellele vennale olid arstid mitu korda enne öelnud, et ei maksa tal sellist asja tõmmata, sest ta vaimselt on vist üsna katki või midagi. Tema aga mõtles, et vahet pole, suitsetas edasi ja lõpetas minu teada kuskil hullaris. No vot, ka selliseid asju juhtub. Aga see on ikka väga erandlik näide, ma usun, et ma saaksin akost, tubakast ja muust narksist tohhujaa igasuguseid ekstreemseid näiteid tuua.
Heidi Purga kõne samal teemal SIIN.
Siinkohal palve minu lugejatele, kellel on kodus võimalus digiallkirja panna. Minge andke oma hääl siin petitsioonil. See on päriselt vajalik. Mis siis, et teie ei tea ehk kedagi, kes on fentanüüli sõltlane, mis siis, et teie ei taha kanepit suitsetada. See on täiesti okei – aga vaadates üldist pilti – Eesti narkopoliitika VAJAB MUUTUST!
See postitus on minu isiklik arvamus – ma ei taha teile midagi peale pressida, vaid seletada oma vaatenurka ja seda, mis meie ümber reaalselt toimub. See on elu. Ja see võib juhtuda kellegagi meie ümbert. See juhtub paljudega meie ümbert. Muutust on vaja!
Minge andke oma hääl petitsioonile SIIN. Vaja on veel 550 häält. Ma usun, et minu lugejate seas on vähemalt 550 inimest, kes mõistavad probleemi ja tahavad, et meie riik oleks parem ja turvalisem kõikide jaoks. Onju?
Ma annaks ise ka, aga mul ikka veel pole ID kaarti, loodan, et saan kuidagi seda siiski teha