Käisime täna lastega mingis ägedas basseinikompleksis hullamas ja tagasi tulles istusin rampväsinuna diivanile ja tegin seda, mida ma ikka tavaliselt netis teen – vaatan porri. Okei, naliii, blogisid loen ikka. Lugesin siis need tavalisemad läbi, mida ikka sirvib ja no reaalselt hakkas kummitama see laul “if I could turn back time“, sest kui ma oleks suutnud aega tagasi keerata, siis ma oleksin enne nende postituste avamist endal silmad peast välja torganud ja tänasida lollusi mitte lugenud. Uskumatu ikka, mis “probleemid” inimestel on ja mis juttu suust välja aetakse. Ja seda ütlen MINA, mõttetute probleemide ja lolli jutu etalon :D
Kuna ma aga ei viitsi sinna vestlusesse siiski laskuda, siis laskun hoopis muusse teemasse ja selleks on korteris vs majas elamine. Ma olen terve elu elanud korteris. Noh, seda nii kaua, kuni ma kolisin männikule majja. Minu jaoks ei olnud absoluutselt vahet, kas ma elan korteris või majas. Kui me õikal elasime ja Kardo mõnikord ohkas, et majas on ikka parem, siis ma ei saanud aru, et miks. Mis vahet seal on? Mõlemad on ju eluruumid, sinu omad. Mõned on väiksemad, mõned suuremad, aga laias laastus jäin ikkagi segadusse. Miks ma peaks maja eelistama?
Nüüd ma olen üle kahe aasta majas elanud ja no tõesõna ei taha enam korteris elada. Never! Me oleme siin Tenerfel viis nädalat korteris elanud ja ütleme nii, et see ei ole eriline meelakkumine. Niimoodi ajutiselt, et ma tean, et see pole mu kodu, on täitsa elatav, aga püsivalt niimoodi olla, oh juudas, kui keeruline.
Esiteks, KÕIK on läbi kosta. Siin muidugi veel eriti, sest osad aknad pole päris aknad, vaid nagu klaasist ventiilide moodi augud. Ehk siis vahepeal kui keegi koridoris räägib, on tunne, et keegi on meie kodus sees. Eestis oli ka ikkagi korteris elades see, et kuulsid, kuidas naabrid vett lasevad ja kõnnivad ja mingi… köhivad. Mõndadel on ju veel eriti hullud naabrid ka, kes iga krabina peale kurjustada või politseid kutsuda armastavad. Ela siis sellistega onju.
Korteris on ka see miinus, et sinu elukvaliteet sõltubki suuresti naabritest. Mul üks sõbranna elas paneelika üürikas ja tal olid kogu aeg prussakad, mis siis, et tal pidevalt see tõrjeinimene käis. Lihtsalt naabrid endale ei kutsunud ja laias laastus oleks võinud ka tema mitte kutsuda, sest kui su kõrval ja üleval ja all on prussakaid täis kodud, siis tulevad nad varem või hiljem sinule ka külla. Wohhoo.
Ja majades on ju oma aed! Mõnus on oma aias ilusaid lilli kasvatavada või lastele mänguväljak püsti panna ja koeralgi hea ringi joosta ja..,
Samas ma olen kuulnud, et korteris on selle võrra mugavam elada, et ise ei pea väga vaeva nägema. Prügi eest vastutab korteriühistu, õues mässama (riisuma ja lund lükkama) ei pea, koridorigi ei pea vist tänapäeval ise pesema. Majas on need tööd muidugi kõik su enda õlul.
Kas teie elate korteris või majas? Aga kui valida saaks, kummas siis elaks? Miks?