Kuigi ma pole vaadanud pooli sarju, mida ülejäänud maailm soovitab, siis ma sattusin lambist Fox kanalilt ühele sarjale ja nüüd vaatan seda usinalt netist üle. Seda ongi ainult üks hooaeg, seega ei ole vähemalt seda hirmu, et okei, 13 hooaega vaadata ja muud elu enam ei eksisteeri.
Ühesõnaga, sari on siis “This is us” ja see räägib korraga minevikust ja olevikust. Põhimõtteliselt see algab nii, et üks paarike ootab kolmikuid ja sündides üks sureb. Samal ajal on aga haiglasse toodud üks hüljatud mustanahaline laps, kelle paarikene siis adopteerib ja endaga kaasa võtab. Ajastu on ka selline, et ühiskond seda eriti ei soosi ka.
Sarjas näitabki korraga seda, mis toimub nende eludest praegu ja samal ajal ka minevikku, et miks asjad nii just on. Eks ta enamasti draama ole, aga vahepeal on naljakas ka. Enamasti rõhub muidugi emotsioonidele. Lapse kaotus, edasi elamine. Adopteeritud lapsel perekonda sisse sulandumine. Peretütrel on terve elu kaaluprobleemid. Üks vendadest tahab näitleja olla, teine leiab alles täiskasvanuna oma bioloogilise isa.
Mul vist üsna raske seletada seda, aga minu meelest täiega kaasahaarav ja lahe sari. Kardo silmanurgast vaatas ka ühte osa ja ütles, et see on selline naistekas, et seda ta küll vaadata ei kavatse. What ever, ma vaatan üksi siis. Nii et, kes tunneb megaräigelt mu posititustest puudust, siis selle asemel, et mult parooli küsida, siis vaadake seda, mega äge sari. Also saab silmi peast nutta.
Niiet, kui mõtlete, et mis ma teen, siis seda vaatan