Ma mõtlesin, et ma ikka pean kirja panema, mis elu ma siin elan. Eriti kuna ma praegu poolsuremas olen, siis peaks vist kiirelt blogima, enne kui minu aeg siin maa peal läbi saab ja ma ennast konkreetselt surnuks situn. Andke andeks mu otsekohesuse eest, aga ma ei oska seda lihtsalt teisiti sõnastada. Et te ikka aru saaksite, kui tõsine on olukord, siis siin on mu tänane guugeldus:
Muude sümptomite hulka kuuluvad nohu, köha, kadunud maitsemeeled, vesistavad silmad, peavalu, silmamuna valu, külma- ja kuumahood ja noh, see sama vana hea surnuks sittumine. Võin öelda, et kaks asja, mis ei käi hästi kokku on ootamatu põhja alt minemine + aevastamine ja köhimine. Ma juba hoiatasin Kardot, et võib juhtuda, et ma suurema köhahoo ajal ennast täis situn, aga ta lubas armulikult minuga edasi abielus olla, kui see ka peaks juhtuma.
Õnneks läks Mari lapsehoidjaga mängutuppa ja sööma ja jalutama, ei pea siin mu viiruse sees istuma. Lende magab aias, aga noh, ega ma neid igavesti eemal hoida saa endast, seega ma lihtsalt palvetan, et nemad haigeks ei jääks. Ahjaa, muuseas hakkas mul ka tarkusehammas lõikuma. Minu meelest see paar korda aastas “hakkab lõikuma” ja teeb megalt haiget, aga välja ei tule. Ju siis pole veel nii tark :D Aga noh, see meeldiv valu on nagu kirsike tordil mu tänasele enesetundele.
Kuigi aus olles ei tulnud ma siia teil südant pahaks ajama, vaid tahtsinn rääkida beebipildistamise varjupoolest. Nimelt sellest, kuidas tuleb titte krabades ettevaatlik olla. Tegime siin mingi aeg pilti, et laps oli issi süles. Mina tahtsin teda mujale tõsta, hakkasin last kahmama, panin käed lapse alla ja…kahmasin ühes lapsega isa emmist.
“Eee… vabandust, et ma.. ma ei tahtnud sind shlongist krabada,” ütlesin ma ääretult proffesionaalselt.
Õnneks oli perekond väga tsill ja ei pannud ka äsja sünnitanud ema pahaks, et üks beebipiltnik tema armsa mehe tilli kahmama kukkus. Tegijal juhtub.
Nüüd olete mu eluga kurssi viidud ja ma saan rahus edasi surra. Head elu ja ilusat suvapäeva neile, kes parasjagu surmasuus ei ole. Nagu Avril Lavigne juba ütles: “Life’s like this…”
