Üli ammu aega tagasi (talvel) olin ma kimbatuses, et mida oma väikevennale jõuludeks kinkida. Ma langesin isegi nii madalale, et googeldasin “mida kinkida 13-aastasele”. See viis mind muidugi kuskile foorumisse, kus teemaalgataja läbi sõimati, et ta ise midagi välja mõelda ei suuda ja üldse miks on kogu aeg midagi kinkida, sest kinke tehtavat hoopis siis, kui tekibki konkreetne mõte, mida kellelegi kinkida võiks, või mis talle meeldida võiks. Okei, ma nõustun sellega, et lihtsalt kinkimise pärast punnitada mõtet pole, aga leian ikkagi, et lapse puhul päris kinki tegemata ka ei jäta. Lihtsalt mul polnud õrna aimugi, et millega need tänapäeva noored tegelevad.
Jeesus, kas ma saaks veel vanamutimana kõlada?
Ma hakkasin mõtlema, et kui ma olin 13, siis mida paganat ma tegin? Kui ma õigesti mäletan, siis ma käisin Rocca al Mare ees mingil rulaplatsil hängimas, sest seal oli mingi rulataja nimega Dima, kes mulle meeldis :D Aga ise ma küll otseselt millegagi ei tegelenud.
Samas sellised õues tegutsemise ja aktiivse värgi soosimine on ju hea. Nagunii istutakse kogu aeg toas arvutis ja telefonis, hea ju kui laps vahepeal õue ka läheb. Minu vennaga väga seda probleemi pole, sest talle meeldib tõukerattaga sõitmas käia. Siis mul tuligi mõte, et oh, kingin talle selle tasakaaluliikuri (LINK).
Mulle on nagu silma jäänud, et see on päris popp värk, nendega ringi liuelda. Muidugi täitsa ausalt ütlen, et minu jaoks tundus see mega keeruline, aga kuna Riki on selline osav, siis ma kujutasin ette, et küllap tema selle selgeks saab. Ega ma ei eksinud ka. Jõululaupäeva õhtul proovis ta paar tundi toas sellega sõita ja järgmisel päeval oskas ta juba lebolt sellega edasi-tagasi sõita ja ringi tiirutada.
Kardo sünnale võttis Riki oma liikuri kaasa ja ma tegin väikse video ka. Olgem ausad, proovin ka ise selle peal seista ja ma EI SAA ARU, mismoodi seal peal võimalik olla on? Vaatad Rikit, tundub mega lihtne. Ma lihtsalt kartsin kõik oma hambad välja kukkuda. Ja noh, kui Karts mind kinni poleks hoidnud, siis vist olekski kukkunud.
Ma ise mõtlesin, et selle liikuriga mina ei õpi nagunii kunagi sõitma, küll aga jäi mulle kodukal silma elektriline tõukeratas (LINK). Mul kunagi oli tõukeratas, aga elektriline oleks kohe eriti äge! Muidugi ma ei välista seda, et ma ka sellega oma hambad välja kukuksin ja ülejäänud elu hambutuna veedaksin. Samas vähemalt on seal kuskilt kinni hoida ja tundub selline äge asi. On keegi sõita proovinud? On väärt kraam?
Kas kellelgi on kodus tasakaaluliikur või elektriline tõukekas? Kes sellega peres sõidab?