Keda võõraste inimeste reisipildid ei huvita (mina), või võõraste inimeste laste pildid ei huvita (ka mina), siis ei ole mõtet seda posti edasi lugeda. Ma aga kasutasin juhust, et üks laps bassu ääres ja teine magas, seega tõmbasin mõned pildid kiirelt arvutisse, et näidata, et me ka ikka elus. Proovin mõne pildi juurde midagi ikka rääkida ka, et kõige igavam post maailmas poleks :D
Mari on konkreetselt nagu väike Hitleri järeltulija. ANNA SEE! TOO SEE! ANNA MANI (Mari tema keeles) JUUA! ANNA MANI SULLA-SULLA! ANNA MANI SIUUUUU! Juuresoleval fotol nõuab Mari, et ma kiigule nii suure hoo teeks, et see üle võlli käiks :D
Lende on terve reisi nii vahva kaaslane olnud! Nutab vaid moepärast, teeb pikki lõunaunesid, magab öö läbi rahulikult (ja läheb mitu tundi varem magama, kui kodus), pugib tublisti kõike ja on üldse nii tubli beebi!
Kellel vähegi võimalik, võtke alati oma reisile kaasa üks väikevend. Ta on lihtsalt nii tubli, et ma ei jõua ära kiita. Tegeleb pisikestega, teeb neile nalja, tsillib nendega ja aitab meid täiega! Üldse pole mingi vinguv pubekas, vaid abivalmis ja sõbralik kutt. Olen täiega uhke, et mul selline väikevend on!
Mari lemmikud kohad on loomulikult bassein ja mänguväljak. Nii tore, kuidas ta ringi silkab ja uusi sõpru leiab. Üleeile oli jumala naljakas, kaks tüdrukut ja üks poiss hakkasid temaga tagaajamist mängima, kui ühel hetkel väike kutt Mari poole pöördus ja inglise keeles küsis, et kas Mari ikka aru saab, et tema peab neid taga ajama, mitte vastu pidi. Mari vaatas teda ja vastas “ei taha!” ise pead raputades. Kutt ainult ohkas ja hakkas Mari siis ise taga ajama :D
Lastega reisida ei ole üldse nii keeruline, kui ma arvasin. Okei, meil on rohkem abikäsi kui lapsi ka, aga no tõepoolest on nad mõlemad terve reisi vältel nii hästi käitunud. Lende loomulikult on päris väike titt ja tema puhul mingeid jonnimisi ma ei kartnudki, aga isegi Mari hakkab vaikselt leppima, et elu ei käi iga päev sekundipealt tema takti järgi ja on nõus vaikselt inisedes ka teiste järele ootama :D
Mul praegu pilti pole, aga kes te tulete soojale maale lastega, ei ole mõtet kulutada raha tavalistele trikoodele. Ainult pikkade varrukate ja jalaosadega ujumiskostüümid on parimad, sest nii ei põle pisikesed õlad kindlasti ära. Me ostsime Marile ka siit ühe roosa. Ühes poes maksis 50, teises 30€. Ma ei tea, palju Eestis on, ka 50 ringis vast?
Mari lõbustas ennast sellega, et “lükkas” Rikit 1000x basseini, ise jäätist mugides. See laps koosneb 90% jäätisest ja 10% õunast, kohe kindlasti.
Maril hakkas bassu ääre trikooga külm ja kraapis ennast paljaks. Kuna see väga sünnis ei tundunud, tõmbasin talle enda t-särgi selga :D
Kuna mina olen kogu aeg kaamera taga, siis minust tehakse päevas heal juhul üks pilt, millel ma alati mega tont olen :D Aga oh well, lapsed on vähemalt ilusad!
Kardo tunneb elust täiest rinnal mõnu. Nii tore on esimest korda elus terve perega koos reisil käia. Ma olen küll öelnud, et mulle väga reisida ei meeldi, aga lastega on see hoopis teine tera. Nad tunnevad asjadest nii palju rõõmu, et kohe äge on ennast hommikul voodist välja ajada ja uutele seiklustele vastu minna. Kardo on muidugi veel eriti äge issi, kes tassib kukil ja teeb kõdi-kõdi preili nõudmiste peale ja viitsib kasvõi sada korda päevas siuu tegemas käia.
Lentsu hakkas eile esimest korda ennast põlvede peale neljakäpukile lükkama. Paraku kõige nadimas kohas, sest see maapind bassu kõrval on jumala krobeline :D