Ma pidin Kardoga kõigest neli-viis aastat koos olema (sest ma 4 real ei tea, kaua me koos oleme olnud), kuni ma täna teada sain, et Kardole EI MEELDI Kreeka salat! Kuidas on see ometi võimalik? Kreeka salat oli üks suurtest põhjustest, miks ma üldse reisisihtpunktiks Kreeka valisin. See salat on ehe näide millestki tervislikust, maitsvast ja mõnusast kõhutäiest. Salatisse kuulub vaid tomat, feta juust, sibul ja kurk. Mõned panevad ka paprikat ja mingit rohelist salatit, aga see pole üldse vajalik. Ainult haki värsked saadused ära, nõruta üle kvaliteetse oliiviõliga, raputa peale soola-pipart ja üks imeline kõhutäis on garanteeritud. Piinlik kohe, et mul polegi siin Kreeka salati pilti lisada, sest ma olen seda korduvalt valmistanud. Mis seal ikka, võtan siis netistki…
Kas te teate, mis teeb Kreeka salatist selle ÕIGE Kreeka salati? Öeldakse, et Kreekas ei serveerita salatit fetakuubikute, vaid terve viilaka fetaga, et saaksid veenduda selle kvaliteedis. Ja lisaks peab Kreeka salatit valmistades kasutama vaid kõige kvaliteetsemat ekstra-neitsioliiviõli. Seda seetõttu, et kuna sellel mingit kastet ei ole, peab õli olema just see õige, mitte mingi järele tehtud jamps.
Kes hakkaks õli järele tegema? Selgub, et väga paljud firmad. Kasutatakse kaua seisnud ja ebakvaliteetseid oliive, lisaks segatakse produkt odavamate õlidega. Kuidas poes päris õiget õli ära tunda? Esiteks – usalda oma nina. Kui õli lõhnab vastikult, ei ole ta kohe kindlasti õige ja hea oliiviõli. Päriselt.
Mul endal oli nii, et Amsterdamis käies külastasime ühte Tapase restorani, kus pakuti ka krõbedat saia, mida sai oliiviõli sisse kasta. See tundus alguses mega räme, sest noh, iuuu, puhas õli, aga tegelikult maitses see imehea, sest see oli ilmselgelt hea ja mõnus õli. Odava õliga proovisin seda kodus järgi teha ja pidin ketti panema. Tuleb välja, et 5€ Maximast ostetud “neitsi-oliiviõli” ei pruugi see tegelikult üldse olla.
Poes lõhna muidugi nuusutada ei saa, seega lähtu kasvõi sellest, et esiteks on õige õli tumedas pudelis (et see kauem kvaliteetne püsiks) ja teiseks valmistu natukene rohkem välja käima, sest kvaliteetne õli ei saa olla kopikate eest müügil. Seetõttu ongi minu lemmikuks just Isul õli (LINK). Pool liitrit maksab küll 13 euri, aga kuna ma kasutangi seda ainult pastades ja salatites (okei, hiidkrevette praadisin ka selles tsilliga) siis jagub teda lahedalt.
Ütleme nii, et ma päris ilmaasjata ei kiida, see pärjati 2017. aastal, ehk siis SEL aastal, maailma parimaks oliiviõliks (siit näete nende teisi auhindu). Muuseas, osad ütlevad, et oliiviõli ei tohiks praadimiseks kasutada, sest see hakkab suitsema. No vot kvaliteetse õliga seda muret ei ole. Mina pigem lihtsalt ei raatsi sellega praadida ja kasutan selleks tavaliselt hoopis kookosrasva.
Kui sa tahaksid ka seda imelist oliiviõli mekkida, siis hakka Isulit jälgima facebookis (SIIN) ja anna oma huvist kommentaariumis teada. Juba uuel esmaspäeval loosin võitja, kes saab endale mitte väikse, vaid lausa 2,5 liitrise kanistri kvaliteetset õli (LINK)!
Minul on aga oma lennuni kena viis tundi aega, mis tähendab, et juba kolme tunni pärast peaks lennujaama seiklema hakkama. Ei jõua ära oodata! Lapsed viskasin magama, aga ise istun vist üleval ja pakin ehk lõpuks asjad ära :D