Tere Mallukas,
Loen tihti Su blogi ja hindan väga, et Sinu blogis kajastuvad asjad täpselt, selliselt nagu need on… et kui tuju on paha, siis ongi tuju paha ja kui kõik on hästi, siis ongi kõik hästi ja kui on meelepaha ja nurinat, siis nii ongi :D Mitte ei hakata ilustama, stiilist, et shitaks halb on olla, aga teeme näo, et kõik on hästi, sest avalikkusele ei meeldi vingus näod. Ja meeldivad ka ausad kommentaarid – igalühel on oma arvamus, ja neid juletakse ka kirja panna. Juletakse arutleda ja ka lahendusi püstitatud teemadele pakkuda. Mida muud ühelt lahedalt blogilt oodata enam – lihtsalt Super!
Aga pakuks teema arutluseks ka Sinu lugejatele välja – olen mitmendat aastat kimpus lastevanematega, kes paistavad arvavat, et mida kallim ja uhkem kingitus õpetajale (jõul,sünnipäev, lapse sünd, abielu, klassi lõpetamine) jätab klassi lapsed paremini meelde, kui lihtne ja südamest tulnud kingitus. Olen vist igavnenud arusaamade ja prioriteetidega lapsevanem, kes hindab seda, et õpetaja minu lapsi õpetab, kuid talle on selle töö eest ette nähtud ka palk, töötasu näol. Ja mina hindan oma laste õpetajat omal moel – ehk aastaringselt, mitte mingil konkreetsel päeval. Ja kingituseks – enamasti lilleõis, või midagi mis pakub emotsiooni – küpsetasime enne jõule lapsega piparkooke, kaunistasime paelaga, kirjutasime kaardile jõulusoovid ja viisime koos üle. Olengi seda, meelt, et tegelikkuses pakkuks õpetajale ju selline kink palju rohkem rõõmu, mis on südamega tehtud.
Meil ühes klassis on nii, et nüüd on tulemas algklasside lõpp ja klassijuhataja vahetub. Lapsevanemad, tahavad teha õpetajale 150 eurose spa kinkekaardi, koos erinevate hoolitsuste ja veekeskuse külastamisega. Mida arvate teie nii kallist kingist õpetajale?
Mina esmalt mõtlen oma ette, et kuna õpetaja on juba eakam, siis võib olla on tal mingi tervise probleem, mis ei luba tal mõnda hoolitsust nautida. Või hoopis, äkki ta ei käigi spades. Kahju, kui selline kink ka raisku läheks. Vastu võttes peab ju õpetaja ikka naerulsui olema ja naeratades rõõmu üles näitama. Ei saa ju öelda, et oi.
Jõulude ajal oli teises koolis teema, et lapsed said jõuluvanalt paki, kus oli sees tintenpen ja shokolaad, ( kokku u 6 euri pakk) ja õpetajale kingiti haapsalu sall ( tellitud. ja umbes 95 eurot). Ja tintenpeniga võis hakata kirjutama siis, kui käekiri lubas. Mõni laps siis peale jõuluvaheaega alles.
Ma ei ole kingituste tegemise vastane. Mina hindan pigem seda, et see oleks olnud südamest tänulikkust näitav kink, kui keegi lapsevanematest oleks selle salli valmis teinud.
Ja siis keegi julgeb oma arvamust välja öelda, saad sõimata, et kinkimine on tänulikkuse väljendamine ja see pole sunniviisiline. Enamasti on kujunenud nö ladvik, lapsevanemaid, kes kingitusi välja mõtleb, ja raha selleks kogub.
Meie peres on paraku tänulikkuse väljendamine… teistmoodi. Asjad on toredad. Aga asjad ei näita tänulikkust. Tänulikkust näitab emotsioon. Südamega klassi poolt tehtud ühtne läbimõeldud kingitus.
Samas, kas klassilõpu kingid ei peaks tulema klassi laste poolt? Aga kui lapsevanem otsustab mitte rahakogumise rallis osaleda, siis ei mainita ka lapsenime ära. Seega on see kinkimine muutunud, pigem vanematepoolseks pugemiseks. Minu arvamus. Aga mida Sina Mallukas arvad?
***
Mul muidugi pole kogemust kooliga, aga ma eeldan, et lasteaias on umbes sama, mis koolis. Mõni aktiivsem vanem pakub midagi välja ja teised nõustuvad. Vähemalt meil pole olnud mingit tüli. Samas mul ei tule praegu ühtegi kingitust meelde, issand, oleme ju ikka kinkinud? Minu meelest kunagi oli mingi kinkekaart…
Mina olen Mari kasvatajatega nii rahul, et võiks neile hunniku haapsalu salle kinkida, kui keegi ära orgunniks. Aga mis teie koolis/lasteaias kingitakse?