Enda andmetel ei ole ma mitte kunagi Rakveres käinud. St äkki ma kunagi lapsena olen (?), aga enda mäletamist mööda olen ma siin praegu esimest korda elus ja hea avastusena võin ma öelda, et ma arr-rrr-rrmastan Rakveret! See meenutab mulle natukene Pärnut. Selline armas ja hubane ja ega päikesepaisteline ilm aitab ka väga kaasa sellele, et meil siin megahubane olla oleks. Minu üllatuseks sõitis ka rong siia nii vähe aega, et annan kohe pea – tulen siia lähiajal uuesti ja sedapuhku juba terve perega, sest ma olen kindel, et neile meeldiks see koht vähemalt sama palju kui mulle.
Nagu ma siin ükspäev mainisin, otsustasime me puhkuse veeta Aqva Spa‘s. Pean ütlema, et üks ägedamaid ja mõnusamaid hotelle, kus ma käinud olen. Veekeskust ma veel kommenteerida ei oska, sest kuna Mari meiega kaasas pole, oleme me suutnud siiani muud tegevust leida, et vette polegi veel jõudnud, aga pärastpoole raudselt lähme. Tuba on meil igatahes lai ja mugav, lahtikäiva diivaniga (kuigi Maigrit ronis ikka külje alla) ja vannitoas on nii vann, kui dušš. Ilus, avar ja tume – mulle täiega meeldivad need mustad lilledega seinad. Ja voodi on suur ja mõnus ja pehme. Uni oli siin küll hää. Veel pean kiitma kõiki töötajaid: hästi meeldivad, sõbralikud ja toredad. Muidugi oleks ka imelik, et kuskil hotellis saaks töötada vastik, torisev ja ülbe inimene, seeega jah…Aga ikka pidin ära mainima, sest kõik eile naeratasid mulle nii laialt ja plutitasid Lentsu.
Minu tuunika/kleit pärit Reserveredist, läpaka tuuningu eest tuleb Mari tänada.
Eile kui me saabusime, siis vedelesime natsa toas, peale mida otsustasime post läbi käia. Jah, me suutsime Krooni keskusele ringi peale teha, enne kui me ukse avastasime *kilplased*, aga ilm oli nii ilus ja mõnna oli oma uhke Bugabooga mööda Rakveret jalutada. Lents jäi ka magama ja seega oli meil aega maa ja ilm. Kasutasime kohe juhust ja tegime mõned pildid ka.
Kollane jakk jälle Reservedest. Ma olen sellega niiii palju komplimente saanud – kevadine värk!
Hämmastaval kombel tunti mind ära ja selleks oli mingi noormees, kes tahtis minuga koos pilti ka teha, et pärast naisele näidata. Tervitan siis seda naist, kelle mees mu eile autoteelt kinni krabas ja pildile palus, väga tore mees on sul :D! Endiselt on mega imelik tunne, kui keegi ära tunneb ja pilti teha tahab, tekib tunne, et peaks küsima, et kle kas sa ikka tead ka, et ma olen ainult vana hea Mallar, et mis sul selle pildiga ikka teha. Aga no eks ikka olen natsa meelitatud ka, ah mis te nüüüüüüüüd, eksole.
Peale poeskäiku tulime tuppa tagasi, lasime Lentsul veel magada ja lõpuks oli nälg juba niii suur, et ei jäänud muud üle, kui seadsime sammud allakorrusele, restoran Fioresse. Meile soovitati siin igasuguseid söögikohti, aga kuna ma korraks sattusin menüüd vaatama ja nägin esimese asjana sinimerekarpe, siis ma olin müüdud. Kui ma peaks valima enda viimase söömaaja, oleks see suure tõenäosusega just sinimerekarbihunnik.
Ma vannun, et mul on SIIANI kõht täis sellest toidukogusest, mis ma eile sisse vohmisin nagu merehädaline. Sinimerekarbid, Maigriti taldrikust napsatud lõhe, veisefilee, Maigritilt mekitud siga ja magustoiduks loomulikult kreembrülee…Täitsa lõpp noh..Oma toitudest tegin pilte ka, nagu korralikule blogijale kohane. Kuigi alati kui ma pilte teen söögist, siis meenub mulle see, kuidas Kardo rääkis, et netis oli mingi video, kus filmiti söögikohta, kus inimesed POOL TUNDI erinevate nurkade alt toitu pildistasid, selle asemel, et süüa. Ma tegin kiirelt paar klõpsu, aga no ikkagi :D
Peale söömist tegime me savimaske (vaata Fbist laivi) ja tundusime vist, et me oleme maani täis, aga tegelikult oli lihtsalt selline nalja tegemise tuju peal, purjus me loomulikult ei olnud. See on see looduslik elurõõm puhkusest, heast toidust ja savimaskist :D!
Täna on meil bookitud Shanghai massaaž ja seejärel lähme kaltsukaid avastama. Pärast kaalun ka Pihlakast ühe sefiiritordi ostmist (ja üksi ära söömist) ja mingi hetk lähme sulistama ka. Kes veel Rakveres on, siis tulge öelge ikka jou kah! Aga mitte siis, kui ma pesen…(loe siit imelist meenutust).
ILUSAT PÄEVA!