Kardo tahab siin kodus mõned päevad ehitustöid teha ja seetõttu pidasin ma paremaks Lendega kodust ära minna. Endagi jura remondi sees olla, aga pidev kolistamine ja klopsimine ei ole kuigi meeldiv ka titale kuulata. Ühtlasi ma pean tunnistama, et mulle on väga hakanud see väike traditsioon “korra kuus spaasse” meeldima. Seega mõtlesingi, et tavai, lähme siis kuskile spaasse! Aga kuhu? Viimased korrad olen suure hurraaga Pärnusse sõitnud ja kuigi Pärnu mulle VÄGA meeldib, ei tundunud enam loogiline kolmandat korda kah just sinna sõita. Siis meenus mulle, et ma olen miljonist kohast kuulnud just Aqva spa kiitmist ja no Rakveres ma polegi käinud. Läbi olen raudselt sõitnud, aga mingit mälestust Rakverest kui sellisest mul ei ole. Mis seal on? Mis seal teha saab? Pole õrna aimugi! Seega jah, sai otsustatud, lähen Aqva Spasse ja vaatan, mis seal Rakveres toimub.
Aga kellega? Lendega nagunii, sest teda ma ju mitmeks päevaks maha jätta ei saakski. Mari põhimõtteliselt saaks, sest ta käib ju lasteaias ja asi tal siis see aeg näiteks issiga või üldse vanaema juures olla ei oleks. Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda rohkem hakkas mind närima süütunne. Ma ei saa ju minna SPAASSE, kus on VESI, ilma Marita. Mitte üks inimene meie peres ei hinda veekeskuseid ja spaasid nii suure kirega nagu Mari. Reaalselt on ta see, kes hommikul teeb silmad lahti ja ütleb: “vanni!”, siis sööb ja nõuab vanni, siis magab ja tahab vanni ja õhtul, ise suure suuga haigutades, veab endale niisket trikood selga ja moosib: “ämme vanni!”. Niimoodi on möödunud meie kõik spaas käigud ja kuigi see on nii jube tüütu, on see ka nii tore, et ta tahab ujuda ja lustida ja möllata. Kuidas sa ütled lapsele ei? Mina igatahes pole siiani osanud. Niimoodi me olemegi alati spas käies kordamööda hotellitoa ja veekeskuse vahel tuianud.
Meie Mariga spaas! Ma ei tea, miks ma ehe jokker välja näen.
Ma juba tean ette ära, et minu vaimusilmas saab see olema üks tore reis. Me võtame Lende bugaboo kaasa, sõidame rongiga Rakverre. Mari muidugi käitub terve aja mega viisakalt ja talle pole mingit vankrit vaja, ta võib lausa Lendetki lükata! Siis jõuame me kohale, pakime oma asjad lahti, lähme kohe vaikselt sulistama, peale mida suundume kuskile sööma ja kell 8 magavad mõlemad lapsed õnsat und ja mina saan rahumeeli näiteks raamatut lugeda või blogida. Järgmisel päeval ujume veel, käime Rakvere peal ringi, jalutame käsikäes ja naudime elu, kuni jõuabki kätte reede ja me tuleme õnnelikult koju tagasi.
Ma olen enam kui kindel, et Mari saab olema oma tavapärases olekus ja see olek on selline, et täna Miabeli sünnal ütles Kardo, et History pealt jookseb selline sari nagu “Hunting Hilter” ja ta on üsna kindel, et viimases episoodis näidatakse Mari, et Hilter on lõpuks leitud :D Lihtsalt ta on vahepeal lihtsalt niiii… eee… vali ja vehib kätega ja solvub ja märatseb nagu hull, kui oma tahtmist ei saa. Seega tema + Lende kaugel Rakveres, ILMA KARDOTA, kõlab nagu midagi õudusunenäo ja luupainaja vahepealset. Iga mu keharakk ütleb, et jumala eest, mine ainult koos Lendega, aga ma ei saa nii Marile teha. Niisiis ma ohverdan iseenda ja oma kaine mõistuse, ning vean endaga mõlemad rüblikud kaasa. Aga ma pead ei anna, et mind hiljem kuskilt Aqva Spa numbritoast oksa tõmmatuna ei leita.
Meie täna sünnal. Mari nutab, sest me ei hakanud sekundipealt koju minema, kui preili seda soovis. Lende vaatab sellise näoga, et whaaaaa, mis kriiskad, õeke. Minul on ette manatud tavapärane “dead inside” pilk.
Mul on tegelikult lootus, et Kiku minuga kaasa tulla saab, siis on vähemalt mingisugunegi võimalus, et me kahepeale neid lapsi taltsutada suudame.
Aga, kuna ma pole Rakveres käinud, siis mis seal üldse teha on? Kuidas seal Aqva Spas lastega on? Kui ma näiteks rongiga Rakverre sõidan, siis kaugel sealt see spa on? Kas… Rakveres üldse taksosid on? Issand, ma olen nagu mingi lollakas, aga no ehk on kellelgi mingeid kogemusi Rakvere lahedatest kohtadest :D