Keda fotojutt ei huvita, võib selle postituse rahumeeli vahele jätta, sest just sellest ma täna räägingi.
Eelmisel nädalal alustasin ma uuesti kooliteed, sedapuhku siis EestiFoto fotokoolis, kus on koolitus algajatele. Miks just algajatele? No aga mida muud ma tegelikult olen. Esimeses tunnis pidime ütlema, et miks me koolitusele tulime ja minu mure seisnes selles, et kuigi enda tehtud pildid mulle täitsa meeldivad, siis sendale meeldivkas sain ma nad tihtipeale just fototöötlusega, kuid kuidas KOHE kaamerast soovitud tulemust saada, seda ma ei teanud. Tahtsin natukene tehnilist poolt tundma õppida ja kõik muu on ju vaid boonuseks!
Esimesed kaks loengut on nüüd ära olnud ja need viis läbi Aivar Pihelgas, kes on tõesti väga hea koolituste läbiviija. Kui keegi millestki aru ei saanud (khm-mina), siis seletas muudkui veel ja veel, kui lõpuks sain! Lisaks viskab ta vahepeal nalja ja on üldse sellise muheda olemisega, et kolm tundi läheb väga ruttu ja põnevalt.
Loengud ise on järgmised:
I loeng: Sissejuhatus ja ABC – Aivar Pihelgas
Pärast lühikest põiget fotoajalukku hakkame uurima, mis on kaamera ja objektiivid ning kuidas tekib sensorile kujutis. Seejärel saame selgeks, mis on säriaeg, ning kuidas kaamera sensor töötab. Õpime tundma kaamera erinevaid programme ja vaatame, millest koosteb ekspositsioon ehk säritus.
II loeng: Teooria ja pildistamistehnika – Aivar Pihelgas
Teine loeng algab väikese kordamisega ja jätkub kohe uute teooria peatükkidega. Mis on ava ning kuidas suhestuvad ava-säriaeg ja ISO tundlikus. Mis on valgetasakaal ja kuidas seda mõista. Erinevad kaadriformaadid ja fotograafiline ulatus. Loengu lõpuosas vaatame pilte ja vaatame kuidas histogramm visuaalseid kujutisi matemaatiliselt tõlgendab.
III loeng: Kompositsioon ja valgus – Annika Metsla
Mis on kompositsioon, kus on tema juured ja miks mõni pilt tundub meile ilus ja mõni mitte. Kuldelõige ja kolmandike reegel. Dünaamika ja staatika, erinevad kompositsioonitüübid. Valgus ja pildi koloriit kompositsiooni osana. CLEPS reegel. Vaatame palju pilte ja arutame nende kompositsiooni üle.
IV loeng: Fototehnika ja varustus – Kristian Kruuser
Õpime lähemalt tundma kogu varustust, mis võimaldab meil pildistada ja oma mõtteid piltides väljendada. Erinevad kaameraformaadid, erinevad objektiivid, perspektiiv ja vaatenurk. Välklamp ja selle kasutamine, kaamera hooldamine, filtrid ning statiiv. Ehk kogu varustus, mida fotograaf oma töös kasutab.
V loeng: “Stuudio” – Kaupo Kikkas
Mis teeb ühest ruumist fotostuudio ja kas ka ise oleks võimalik seda oma kodus katsetada? Kuidas käituvad erinevad valgused, välk ja püsivalgus. Mis valgust pehmendavad vahendid on olemas ja mida võiks ise meisterdada. Kuidas stuudiovälgud töötavad ja kuidas toimub koostöö kaameraga. Millised on erinevad valgusloogikad ja valgusskeemid. Vaatame näidispilte ja proovime stuudios ka ise kätt.
VI loeng: Digitöötlus – Urmas Ääro
Mis saab pildiga sellel hetkel kui ühendame oma fotoka taha kaabli ja “tõmbame” pildid arvutisse. Ilma töötlemata ei jää tänapäeval ükski pilt, aga kust õigupoolest algab pilditöötlus ja mida teeb pildiga juba kaamera ise? Mis on bitid ja baidid ja lühend RGB. Millest foto arhitektuur koosneb ja kuidas sellega manipuleerida. RAW fail ja selle eelised teiste formaatide ees. Loengu teises osas tegeleme pilditöötlusega Adobe Photoshop Elementsi platvormil.
VII loeng: “Loodusesse” – Urmas Tartes
Kogenud loodusemees ja kõrgelt hinnatud fotograaf Urmas Tartes viib meid makromaailma. Käsitledes seda märksa laiemalt, alates filosoofilisest küsimuses, mis üldse on loodusfoto ja kust see õrn piir jookseb. Urmas Tartes võtab oma loengus kursuse teooria osa kokku ja kordab üle ka tähtsaimad fototehnilised tõed, mis esimestes loengutes õpitud, lisaks näitab põnevat pildiprogrammi.
IIX loeng: Personaalsed küsimused ja lõputöö
Viimane loeng kuulub õpilastele, õigemini nende fotodele. Vaatame koduseid töid ja tegeleme piltide analüüsiga. Mis on kuskil valesti läinud või mis teisal hästi õnnestunud. Piltide vaatamine on õppeprotsessis täpselt sama oluline osa kui teadmiste omandamine kursuse alguses.
Ma ei jõua uut nädalat ära oodata, sest ainuüksi need kaks tundi on andnud mulle juba nii palju teadmisi, mida kohe pildistamisel ära kasutada sain. Enne lootsin rohkem järeltöötlusele, nüüd saan juba ise ka rohkem aru, et kus ja mida kaameral muuta – ülilahe!
Ma olen nagu mingi nohik, aga mul on nii kahju, et meile nii vähe kodutööd jäetakse. Nüüd jäetigi siis väike kodutöö, et näha, kas me mõistame teravussügavust. Triinu blogis olid natukene teised juhised, kuigi meil ju sama õpetaja. Igatahes meile ei antud mingeid kriteeriumeid, peale selle, et taust ei tohi olla silmapiir, vaid peab olema midagi kindlamat ja lähemalasuvat.
Seega kahmasin ma oma tulbivaasi kaenlasse ja läksin õue püherdama. Esimene katsetus oli siis selline:
Vasemapoolsel pildil on f/2,8 ja säriaeg 1/500. Mis see ISO oli, seda ma ei mäleta ja ma ei oska kuskilt vaadata ka. Piinlik. Ma arvan, et äkki oli 200.
Parempoolsel pildil tõstsin f’i kõrgemaks, et taust oleks vähem udune ja rohkem terav. Sellel on siis f/14 ja säriaeg 1/80. Iso panin ka suuremaks, äkki 400 peale?
See esimene katsetus pole just ideaalne, sest noh. Esiteks ma muutsin pildistamisnurka ja see megalt häirib mind. Oleks võinud sama olla, aga ma nagu ei tulnud selle peale enne ja siis ma olin juba toas, kui viga mõistsin. Lisaks õppisime me tegelikult seda, et valgus sama oleks, alati ka välja arvestama. Et ala kui f on suurem, siis säriaeg peab olema pikem ja kui mitu korda tuleb mida tõsta ja teist vähendada, aga seda ma ka ei kasutanud. Kruttisin lihtsalt silma järgi ühte juurde ja teist vähemaks. Seega proovisin toas uuesti.
Vasemapoolsel pildil on f/2,8, säriaeg 1/100. Taustal on väga vähe näha Marikest, kes üritab elu eest telefoni tööle saada, mille aku on tühi.
Parempoolsel fotol on f/8 ja säriaeg 1/25. Siinkohal pidin ma juba lauale toetuma, sest käsi muidu väriseks ja tegelikult saan ma nüüd aru, et säriaja oleks pidanud ikka lühemaks jätma ja valgust rohkem ISOga tooma, sest inimene, eriti laps, liigutab ennast ju täiega.
Üldse see kõik ongi fotograafia võlu, just see teadmine. Et olenevalt olukorrast mida kasutada ja kuidas katsetada. Hirmus põnev on. Ja ma olen enam kui kindel, et kumbagi nendest näidetest ma kodutööna ei esita, mega algelised teised. Aga õpetajal oli õigus – mida rohkem pildistan, seda rohkem hakkan ise ka aru saama, et mida muuta ja mida paremini teha saaks. Mulle igatahes pakub see kõik täiega huvi ja raudselt lähen ka mais algavale edasijõudnute koolitusele :)
Üks mu viimase aja lemmikpiltidest – kõik meeldib! Lapse nägu, värvid, emotsioon :)